2-19-19521/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-19521 Tsiviilasi XX kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippuse
2. detsembri 2019 otsusele täiteasjas nr 022/2004/5285 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. jaanuari 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik (vastustaja): Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Harju Maakohtu
6. jaanuari 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas
7. detsembril 2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik)
8. detsembri 2019 otsusele täiteasjas nr 022/2004/
9. Kohtutäitur lõpetas avaldaja suhtes osaliselt täitemenetluse (sissenõudja nõude osas), kuid otsustas jätkata menetlust kohtutäituri tasu saamiseks. Avaldaja palus kohtutäituri otsuse selles osas tühistada. Kohtutäituri tasu on kõrvalkohustus, mis aegub koos põhikohustuse aegumisega. Maakohus jättis
10. detsembri 2019 määrusega kaebuse käiguta ja selgitas, et kohtutäituri otsusele esitatud kaebuse alusel saab kohus kontrollida kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, samuti täituri tasu suuruse õiguspärasust, kuid ei saa sisuliselt hinnata, kas kohtutäituri tasu nõue on aegunud. Avaldaja esitas
11. detsembril 2019 täiendava avalduse, milles leidis jätkuvalt, et kohtutäituri tasu on kõrvalkohustus, mis aegub koos põhikohustuse aegumisega. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus keeldus
12. jaanuari 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Kaebus kohtutäituri otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend selgitamaks, kas kohtutäituri tasu nõue on aegunud. Kui võlgnik soovib saavutada sundtäitmise lõpetamist, tuleb täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 p 4 alusel tunnistada täitemenetlus lubamatuks. See on aga võimalik üksnes TMS § 221 lg 1 järgse hagi rahuldamise teel. Seega võib avaldaja TMS § 221 lg 1 alusel pöörduda kohtu poole sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga, kui ta leiab, et kohtutäituri tasunõue on aegunud ja soovib sellele asjaolule tuginevalt täitemenetluse lõpetada. MÄÄRUSKAEBUS Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja leiab, et tal on õigus esitada kaebus kohtutäituri otsusele. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kohtutäiturile tähtaja sellele vastamiseks. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu toimik saabus
13. jaanuaril
14. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel, st põhjusel, et sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on tal kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
15. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 16). Käesoleval juhul põhjendas maakohus otsustust piisavalt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kuna avaldaja jäi oma nõude juurde kohaldada ka täituri tasu osas aegumist, ei ole kohtul võimalik hagita menetluse avaldaja kaebust läbi vaadata. Maakohus märkis õigesti, et täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. Toimikust ei nähtu hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. /allkirjastatud digitaalsel/ Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 2