KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-734 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märts 2020. a, Jõhvi Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi D Ši hagi M Mi vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: D Š (isikukood xxx, elukoht:
- xx)Kostja: M M (isikukood xxx) Kostja seaduslik esindaja: J Ma (isikukood xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Vähendada Viru Maakohtu 03.03.2016. a kohtumäärusega (kompromiss) D Šilt väljamõistetud elatist ja välja mõista D Šilt elatis M Mi kasuks alates 15.01.2020. a igakuise elatusrahana 200 (kakssada) eurot kuni xxx. a, so kuni M Mi täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. 2.1. Elatise summad kanda kostja seadusliku esindaja J Ma arvelduskontole iga kuu 10-ks kuupäevaks. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD 1. Hageja D Š on kostja M Mi isa. Viru Maakohtu 03.03.2016. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 215-17288 kinnitati D Ši ja J Ma kompromiss, mille kohaselt D Š tasub elatist M Mi ülalpidamiseks alates 17.11.2015. a perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras kuni Mi täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus. Alates 01.01.2020. a on elatise miinimummäär lapse kohta kuus 292 eurot. 2. Hageja märgib, et tema teisest abielust on perre sündinud tütar. Hageja ülalpidamisel on peale kostja veel kolm pereliiget. Hageja käib Tallinnas tööl ja seoses sellega tuleb tal üürida Tallinnas tuba, mille eest tuleb tasuda 80 eurot kuus. Hageja märgib, et neil oli kostja seadusliku esindajaga suuline kokkulepe, et hageja maksab kostjale elatist 100 eurot kuus, mida hageja ka tegi. Kostja seaduslik esindaja andis elatise nõude kohtutäiturile, täitemenetluses oli hageja võlgnevus kostjale 7 000 eurot. Hageja oli sunnitud müüma oma vara ja sõiduki, hageja jäi oma perega kodutuks. Hageja oli perega sunnitud üürima korterit. Hageja sai hiljuti pangast laenu, et osta korter ja sõiduauto. Hageja märgib, et ta on suuteline maksma kostjale elatist 160 eurot kuus. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. 3. Hageja esitas 06.märtsil 2020. a hagi täpsustuse, milles märgib, et ta on võimeline maksma elatist kostjale 100 eurot kuus. Hageja esitas teate, et A kannab nüüd perekonnanime Š. KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus elatise vähendamisega. Kostja seaduslik esindaja ei ole nõus hagiga ja palub jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja esindaja märgib, et hageja teatab ekslikult, et tema ülalpidamisel on 3 last ja abikaasa. Hagejal on 2 last M ja Dea. Kolmas laps on hageja abikaasa laps. Hageja teatab, et tema sõidukulud on suured aga samas esitab üürilepingu, mis tõendab et hageja elab Tallinnas. Kostja esindaja on seisukohal, et hageja on esitanud valeandmed oma pere sissetuleku kohta. Kostja esindaja on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2 5. Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. 6. Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. 7. M M on D Ši poeg. Viru Maakohtu 03.03.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-17288 kinnitati D Ši ja J Ma kompromiss, mille kohaselt D Š tasub elatist M Mi ülalpidamiseks alates 17.11.2015. a perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni vanem varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast kuus. 8. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis palub hageja vähendada väljamõistetud elatist ning mõista D Šilt välja elatise M Mi ülalpidamiseks 100 eurot kuus. 9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 10. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis hagejalt elatise välja (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12 punkt 16). 11. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Muuhulgas tuleb arvestada vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. 12. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(
- te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 13. PKS § 102 lg 2 võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14. Elatise suuruse muutmist õigustavaid asjaolusid peab tõendama hageja. 15. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses sätestatud põhjustel (vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS § 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel. 16. PKS § 102 lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. 3 17. Juhul, kui vanem tugineb vastuväites asjaolule, et tema majanduslik seis, ei võimalda tasuda elatist miinimummääras, tuleb oma vastuväiteid TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendada. 18. Vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 19. Esitades nõude elatise vähendamiseks pidi hageja tõendama, et pärast maakohtu 03.03.2016. a määruse jõustumist tsiviilasjas nr 2-15-17288 on muutunud elatisemakse suurust mõjutanud asjaolud ja käesoleval ajal esinevad hagejal PKS § 102 lg 2 2. ja 3. lauses kirjeldatud asjaolud, mis õigustavad elatise tasumist alla miinimumi. 20. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 100 eurole kuus põhjusel, et tema ülalpidamisel on peale kostja veel 2 last ja abikaasa. Hageja töökoht asub Tallinnas ning sellega on hagejal suured sõidukulud. Hageja on vahetustega töö ja ta on sunnitud ka Tallinnas üürima ühiselamus tuba. Hageja oli sunnitud laenu võtma, et soetada perele korter ja sõiduauto. Hageja igakuine sissetulek on töötasu keskmiselt 900 kuni 1 000 eurot(neto). 21. Hageja poolt esitatud tõendite põhjal saab järeldada järgmist: - hageja igakuine sissetulek on keskmiselt 900 -1 000 eurot ; - hageja selgituste kohaselt on ta elukaaslase sissetulek 500 eurot; - hageja peres kasvab xxx. a sündinud tütar Dea Ša; - hageja peres kasvab xxx. a sündinud A K; - hageja sõidukulu on 420 eurot; - ühiselamu toa üür 80 eurot; - laenukohustus 280 eurot; - kommunaalkulud 300 eurot; - toiduraha 600 eurot. 22. Kostja seaduslik esindaja ei nõustu elatise vähendamisega, kostja esindaja on seisukohal, et hageja varjab tegeliku sissetulekut. Hagejal on peale kostja ülalpidamisel tütar, A on hageja abikaasa laps. 23. Hageja esitas 06.06.2020. a ja 18.03.2020. a teate, millest nähtub, et A K perekonnanimi on Š. Rahvastikuregistri andmetel on D Š xxx. a võtnud A K suhtes isaduse omaks. 24. Kohus möönab, et vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 25. Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada. 26. Kohus jagab hageja sissetuleku hageja ja kolme alaealise lapse vahel siis jääb igale liikmele 250 eurot (1 000/4=250) ja hageja elukaaslase sissetuleku kolme liikme vahel (elukaaslane ja kaks last) siis jääb igale liikmele 166,66 eurot (500/3=166,66). Seega on hageja peres lapse kohta sissetulek 250+166,66=416,66). 4 27. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole usaldusväärselt tõenDud, et ta on olukorras, mis õigustaks mõista elatist kostjale 100 eurot kuus. Hageja märgib, et tal on kuus 7 vahetust ja tal on sõidukulud kuus 420 eurot ja 80 eurot voodikoha üürimisele. 28. Hageja on lisanud hagiavaldusele xxx kasutuslepingu nr 119. Lepingu punkti 1.2 kohaselt on tasu 40 eurot. Lepingust ei nähtu, et hagejal tuleb tasuda voodikoha üürimisel 80 eurot. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud pangaväljavõtetest, et hageja oleks üüri maksnud. Pangaväljavõttest nähtub, et hageja on tasunud 06.12.2019. a riigilõivu taksoveoloa eest. Sellest ülekandest saab järeldada, et hageja osutab või siis on plaanis osutada taksoveoteenust. 29. Hageja märgib, et tal on ühes kuus 7 vahetust ning tal kulub sõidule 420 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud sõidukulud on ülepaisutatud. Kohtla-Järvelt Tallinna on kilomeetreid 156 (https://kasulik.delfi.ee/calc/side/linnade-vahemaad). Kui arvestada vahemaaks 200 kilomeetrit, sõiduki keskmiseks kütusekuluks 7 liitrit ja liitri maksumuseks 1,3 eurot, maksab üks sõit 18,20 eurot (https://kasulik.delfi.ee/calc/side/kytuse-kuluarvutaja); 7x18,20=127,40 eurot (2x127.40=254,80). Arvutustest saab järeldada, et hagejal kulub kõige rohkem tööle ja tagasi sõiduks 254,80 eurot. Kohus nõustub kostja seadusliku esindajaga, et kui hageja sõidab vahetuse lõpus koju siis ei ole tal vaja üürida tuba ja vastupidi kui hageja kasutab üüritud tuba siis tal ei kulu sõidule sellist summat. 30. Kohus on seisukohal, et 200 eurot on summa, mille iga terve, elujõus ja vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Samas tagab 200 euro suurune elatisemakse kuus lapse esmaste vajaduste rahuldamise. Kohtu hinnangul ei ole kostja usaldusväärselt tõenDud, et tema majanduslik seisund ei võimalda tasuda kostjale elatist 200 eurot kuus. 31. Kohus nõustub, et seaduses sätestatud miinimummääras elatise maksmine võib vanemale olla teatud juhtudel liiga koormav, ülejõu käiv ning kahjustada vanema enda elementaarset toimetulekut. Kohus märgib, et hageja on kahe või enama lapse vanemaks saamisega võtnud endale vastutuse ja kohustuse ning peab endale aru andma, et kõiki lapsi tuleb ka ülal pidada vähemalt kehtestatud miinimumulatuses olenemata sellest, kas vanem elab lapsega koos või mitte ning tegema kõik endast oleneva hankimaks endale sissetulek, mis võimaldab kõiki lapsi võrdväärselt ülal pidada. 32. Kohus arvestab lahendit tehes seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. 33. Elatise suuruse muutmisel lähtub kohus muuhulgas põhimõttest, et ebapiisava sissetuleku korral peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus on seisukohal, et 200 eurot on summa, mille iga vastutustundlik vanem on suuteline iga oma lapse ülalpidamiseks teenima, kahjustamata enda tavapäraseid vajadusi. Menetluskulude jaotus 34. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5 Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6