Obsah (9)

§ 632§ 633§ 5§ 230§ 231§ 459§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2020, Narva Tsiviilasja number 2-19-10116 Tsiviilasi V D hagi A K vast

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 633lg 7).

Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1 Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule 04.07.2019 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja V D on kostja A K isa. Kostja elab emaga, hageja elab kostjast eemal. Viru Maakohtu 20.11.2013 otsusega tsiviilasjas 2-13-43615 muudeti 14.12.2012 otsusega V D A K kasuks väljamõistetud elatise suurust 160.00 euroni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX. Tsiviilasja 2-13-43615 otsusest 20.11.2013 tuleneb, et V D poolt A K elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel, tuleb arvestada A K i igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatise summat seoses sellega, et praegusel ajal on tema ülalpidamisel veel kaks alaealist last, s.o M D ja N D a. Lisaks on hageja töötu, Töötukassas arvel. Kostjale miinimummääras elatise tasumisel, on tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Hageja on võimeline kulutama iga lapse peale 100.00 eurot kuus. Lisaks on osa laste vajadustest kaetud riiklikke toetustega. Hageja palub vähendada seega temalt kostja kasuks väljamõistetud elatise summat 100.00 euroni kuus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta rahuldamata. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Mõjuva põhjuse esinemist tuleb tõendada hagejal, mida ta teinud ei ole. Asjaolu, et hageja on töötu, ei anna alust elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Samas leiab kostja, et hageja sissetulek on piisav elatise maksmiseks seaduses sätestatud määras. Hageja poolt enda Facebook lehel avaldatust nähtub, et hageja käib välismaal puhkamas ning omab mitteametlikku sissetulekut tegeledes remonditöödega ja veebilehtede loomisega. Hageja Facebook lehelt nähtub ka, et hageja töötab E E OÜ-s. Samas on hagejal sissetulek ka Mittetulundusühingu G kaudu, kus ta on juhatuse liige, äriühingu põhitegevusalaks on äri- ja juhtimisalane nõustamine. Mittetulundusühingu G kaudu G S ärinime all tegeleb hageja äriühingute veebilehtede loomise ja haldamisega. Kostja leiab ka, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära. Kostja ema tasub pangale õppelaenu igakuiselt summas 68.98 eurot. Õppelaen võeti hageja ja kostja seadusliku esindaja kooselu ajal, sellest 60% pidi hageja ise pangale tagasi maksma, kuid oma lubadust ei täitnud. Kostja on erivajadustega laps, kellel on probleemid tervisega. Laps kannab prille ning vajab ortopeedilisi jalatseid kaasasündinud lampjalgsuse tõttu. 2 Hageja on oma käitumisega näidanud üles äärmiselt passiivset suhtumist oma kohustuste täitmisesse ning on teadlikult või raskest hooletusest pikema perioodi vältel elatise maksmisest kõrvale hoidunud. Hageja elatisevõlgnevus kostja ees seisuga 01.07.2019 on summas 3 505.16 eurot. Hageja täiendavad seisukohad Hageja esitas 19.12.2019 kohtule oma teiste laste kulude nimekirja, millest nähtub, et lapse M D jalgpallitreeningu eest tuleb tasuda 20.00 eurot kus, inglise keele tunnid on 18.00 - 20.00 eurot kuus, toit 300.00 eurot kuus, riided 100.00 – 200.00 eurot kuus. Lisaks veel korteri laen summas 100.00 eurot ja korteri kindlustus 08.00 eurot (tlk 63). Hageja esitas tõenditena korteri kommunaalarve (tlk 64), elektriarve (tlk 76), lasteaia arved (tlk 65-66), arve sideteenuse eest (tlk 67), kontoväljavõtted (tlk 68-69), Eesti Töötukassa tõendid (tlk 70-74) ning andmed temale kuuluvate sõidukite kohta (tlk 77-78). Kostja täiendavad seisukohad Hageja poolt 19.12.2019 tõenditena esitatud dokumendist tulenevalt on tema kuludeks kuus riiete ostmine summas 100.00 – 200.00 eurot. Kostja on seisukohal, et nimetatud kulud on ülepaisutatud nagu ka toitlustamise kulud summas 300.00 eurot kuus. Hageja esitatud dokumentidest (lasteaia kulud, elektri arve, televisiooni arve) ei ole võimalik tema tegelikke kulusid kindlaks teha. Isegi juhul, kui hageja esitaks vastavad arved 6 kuu eest, siis arvetes märgitud kulude suurused ei saa olla aluseks tasumisele kuluva elatise vähendamiseks. Ühes teiste dokumentidega esitas hageja oma arveldusarve väljavõtte, milles on kajastatud tehingud alates 10.10.2019 kuni 16.11.2019. Konto väljavõttest tuleneb, et hageja mängib hasartmänge – kasiino, loto. Samal ajal, ilmne on, et väljavõte ei kajasta hageja poolt tegelikult kulutatud rahalisi vahendeid hasartmängudele, kuna on üldteada, et suurem osa hasartmängudele kulutavates rahalistest vahenditest tasutakse sularahas vahetult kasiinos viibides. Seega, saab teha järelduse, et kuna hageja pidevalt kulutab raha hasartmängudele, siis omab ta piisavalt rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks kehtestatud määras. 10.12.2019 toimunud istungil teatas hageja, et temale pakuti töö, kuid hagejale ei sobinud töögraafik. Kostja leiab, et hageja isiklikud soovid ei saa olla aluseks selleks, et mitte asuda tööle ja mitte hankida vajalike rahalisi vahendeid kostja ülalpidamiseks. Hageja esitatud väited annavad alust eeldada, et hageja hoiab tahtlikult töötamise kohustusest kõrvale. Nimetatud asjaolu ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku 3 leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja A K on hageja V D ja kostja seadusliku esindaja K K alaealine laps. Kostja elab emaga, hageja elab kostjast eemal. Viru Maakohtu 20.11.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas 2-13-43615 muudeti 14.12.2012 tagaseljaotsusega V D A K kasuks väljamõistetud elatise suurust 160.00 euroni kuus, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX. Tsiviilasja 2-13-43615 tagaseljaotsusest 20.11.2013 tuleneb, et V D poolt A K elatise maksmise perioodil Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäära muutumisel, tuleb arvestada A K igakuise elatusraha määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Hageja palub vähendada kostja kasuks väljamõistetud elatise summat seoses sellega, et tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last ning ta on töötu. Pooled ei vaidle, et hagejal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, s.o M D ja N D , lapsed sündisid pärast tsiviilasjas 2-13-43615 tagaseljaotsuse 20.11.2013 tegemist (tlk 3-4). Puudub vaidlus ka, et hageja on käesoleval ajal töötu, Eesti Töötukassas arvel (tlk 5-6). Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 oli töötasu alammäär 540.00 eurot, millest ½ on 270.00 eurot. Alates 01.01.2020 on töötasu alammäär 584.00 eurot, millest ½ on 292.00 eurot. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on tasunud kostjale elatist ebakorrapäraselt ning mitte täies ulatuses. Pooled ei vaidle ka, et hagejal on kostja ees seisuga 01.07.2019 elatisevõlgnevus summas 3 305.16 eurot, lisaks on hagejal võlgnevus riigi ees summas 200.00 eurot (tlk 29). Hageja leiab, et kostjale miinimummääras elatise tasumisel, on tema teised lapsed varaliselt vähem kindlustatud kui kostja. Hageja on võimeline kulutama iga lapse peale 100.00 eurot kuus. Lisaks on osa laste vajadustest kaetud riiklikke toetustega. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4 Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas hageja majanduslik seisund on halvenenud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga sel määral, et väljamõistetud elatise summat tuleks vähendada.

§ 459

sätestatud eeldustel võib pool nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

1. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32, 36;
2. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus selgitas hagejale, et elatist saab vähendada juhul, kui tuvastatakse, et võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti, on muutunud nt elatist maksma kohustatud isiku majanduslik või tervislik seisund, töövõime ulatus, ülalpeetavate arv vms. Kohus selgitas ka, et hagejal tuleb elatise vähendamise nõude esitamisel välja tuua, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga. Hageja on muuhulgas tuginenud sellele, et tal on lisaks kostjale veel kaks alaealist last, keda tuleb samuti ülal pidada. Kohus on seisukohal aga, et üksnes lapse sünd ei ole selline asjaolu, mis annab aluse jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Elatise vähendamise otsustamisel tuleb arvestada ka elatise vähendamist taotleva vanema varalist seisundit. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
3. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.3). Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (vt nt Riigikohtu
4. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 14). 10.12.2019 kohtuistungil teatas hageja, et aastatel 2015 - 2019 töötas ta F OÜ-s, töötasuga üle 1 000.00 euro kuus. Töölt tuli hageja ära raskete töötingimuste ning väikese palga pärast. Praegusel ajal hageja endale sobivat tööd ei leia. Töö, mis hagejale pakuti, ei sobinud töögraafiku tõttu. Hageja tegeleb lastega, lapsed käivad lasteaias (tlk 60-61). Seoses hageja poolt kohtuistungil avaldatuga peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et hagejal puuduvad võimalused töö leidmiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustuse mõiste all tuleb eelkõige mõista kohustatud isiku kohustust aktiivselt otsida tuluallikaid, mis võimaldavad anda oma alaealistele lastele ülalpidamist vajalikus mahus. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui ka oma lastele. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleksid mistahes tervislikust seisundist tulenevad vms piirangud, mis ei võimaldaks tööd teha. Kostja puhul on tegemist noore, terve, 5 töövõimelise inimesega, kellel tuleb lisaks iseendale ülal pidada ka oma kolme alaealist last. Alaealine laps ei pea ootama aastaid, kuni tema vanem leiab endale ihaldusväärse ning sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Samas on kostja kohtule teatanud, et hageja siiski töötab mitteametlikult, esitades end Facebook lehel, kui remondimeest. Lisaks tegeleb hageja veebilehtede loomisega. Kostja leiab, et hageja teenib sissetulekut ka Mittetulundusühingu G kaudu, äriühingu põhitegevusalaks on äri- ja juhtimisalane nõustamine. Kohus uurinud kõiki esitatud tõendeid kogumis, nõustub kostjaga, et hageja siiski omab mitteametlikku sissetulekut vähemalt remonditööde tegemise näol. Kohtule esitatud tõenditest (s.o hageja Facebook lehe väljavõttest) nähtub, et hageja tegeleb remonditöödega, hageja on ise postitanud pilte enda tehtud töödest ning suhelnud inimestega vannitoa remondi ja selle maksumusega seoses. Hageja on inimestele muuhulgas vastanud ka, et tegemist on nii enda kui ka teistele tehtud remonditöödega (tlk 19, 165). Tõendina esitatud hageja Facebook lehekülje väljavõttest nähtub ka, et hageja töötab E E (tlk 20). Kohtul puuduvad küll tõendid hageja tegelikke mitteametlike sissetulekute kohta, kuid arvestades, et ehitus- ja remonditööd on teadaolevalt väga kallid ning et hageja teostab remonditöid mitteametlikult, on eluliselt usutav, et ta võib kuus teenida sissetuleku, mis võrdub vähemalt Eesti keskmisele (2019 aasta detsembris oli see 1 551.00 eurot). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hagejale tasutakse Eesti Töötukassa poolt töötukindlustushüvitist ca 500.00 eurot kuus (tlk 5, 70). Vaatamata sellele, et hagejale tasutakse töötukindlustushüvitist ning ta on saanud kuni juuni 2019 Sotsiaalkindlustusametilt vanemahüvitist (tlk 114, 117, 118), kohtule tõendina esitatud konto väljavõttest (tlk 68-69, 123124) ei nähtu, et hageja kontole oleks mistahes laekumisi toimunud. Hageja konto väljavõttest nähtub vaid, et kontole on laekunud võlgnevus kolmandalt isikult (67.15 eurot) ning tagastus kohtutäiturilt (167.15 eurot). Kontole on tehtud ka sularaha sissemakse summas 10.00 eurot. Kohus on palunud hagejal tõendada ka mil määral täidab ta ülalpidamiskohustust oma kahe teise lapse suhtes. Hageja on esitanud kulude nimekirja ja mõned arved, kuid ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, mil määrab ta oma kohustust siiski oma teiste laste suhtes täidab. Hageja on kohtule avaldanud, et tema teiste laste kuludeks kuus on muuhulgas toit summas 300.00 eurot ning riided 100.00 – 200.00 eurot kuus. Juhul, kui eeldada esitatud andmete õigsust ning arvestada, et hageja sissetulekuks on vaid töötukindlustushüvitis ca 500.00 eurot kuus, ei ole eluliselt usutav, et ta oleks võimeline kulutama ainuüksi laste riiete peale 100.00 – 200.00 eurot kuus. Lisaks on veel laste väidetavad toidukulud summas 300.00 eurot, trenni ja lasteaia kulud jne. Ilmselt on ka hagejal endal kulud, mida tuleb kanda (nt toit, riided, korteri laen summas 100.00 eurot, korteri kindlustust 08.00 eurot jne). Toimiku materjalidest nähtub ka, et hageja on juhatuse liige Mittetulundusühingus G (tlk 21, 92). Kohtul puuduvad tõendid, et hageja tegeleb nimetatud mittetulundusühingu kaudu äriühingute veebilehtede loomise ja haldamisega, kuid kohus peab nimetatud kostja väidet võimalikuks, arvestades, et Eesti Töötukassa poolt hagejale koostanud individuaalsete tööotsimiskavade järgi on hageja töösooviks olnud muuhulgas ka veebidisainer (tlk 71-74). Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hageja majanduslik seis, vaatamata kahe lapse sünnile, ei ole võrreldes elatise väljamõistmise ajaga langenud, vaid võimalik, et isegi 6 paranenud. Kostja on tõendanud, et hagejal on mitteametlik sissetulek vähemalt remonditööde tegemise näol. Lisaks tasutakse hagejale töötukindlustushüvitist, mis suurendab tema rahaliste vahendite hulka veelgi. Arvestades ka, et hageja tuli töölt F OÜ-st ära omal soovil, põhjendades muuhulgas kohtule, et töötasu üle 1 000.00 euro kuus on olnud väike, on eluliselt usutav, et praegusel ajal omab ta suuremat sissetulekut kui 1 000.00 eurot kuus. Hageja konto väljavõttest nähtub, et ta on kulutanud raha O E G AS-is, I K OÜ-s ja E L ASis. Arvestades, et hageja mängib hasartmänge, peab tema sissetulek olema kohtu hinnangul piisav selleks, et sellest jaguks nii hasartmängude mängimiseks kui ka enda ja oma pere ülalpidamiseks. Hasartmängude mängimine ei ole esmavajalik tegevus ning selleks peaks olema võimalik kulutada raha vaid siis, kui pere ja laste vajadused on rahuldatud. Kohus selgitab ka, et elatise vähendamise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise vähendamise nõude esitamisel saab hageja tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Ka asjaolu, et kohus eelmist asja läbi vaadates võib olla ei arvestanud oluliste asjaoludega, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna isik pidanuks eelmises menetluses sellele tuginema. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kostja on kohtule teatanud ka, et tema ema tasub pangale õppelaenu igakuiselt summas 68.98 eurot. Õppelaen võeti hageja ja kostja seadusliku esindaja kooselu ajal. Õppelaenust 60% pidi hageja ise pangale tagasi maksma, kuid oma lubadust ei täitnud. Kohus selgitab, et kostja esindaja poolt laenude võtmine elatise suurust iseenesest ei mõjuta. Kui laenud võeti väidetavalt pere huvides, saavad lapse vanemad jagada oma kohustusi kokkuleppel või eraldi menetluses. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb

§ 162

lg 1 alusel jätta hageja kanda.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol Kohtunik 7