2-20-1747/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1747 Tsiviilasi M.M.L hagi M.P vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2628 eurot Menetlusosalised esindajad ja Asja läbivaatamine nende Hageja M-M.L (isikukood xxx), hageja seaduslik esindaja M.L (isikukood xxx e-post: xxx) Kostja M.P (isikukood xxx xxx; e-post: xxx) kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M-M.L hagi.
3. Mõista M.P M-M.L kasuks välja elatis igakordses elatise kehtivas miinimummääras alates
4. oktoobrist 2019 kuni M-M.L täisealiseks saamiseni, s.o xxx.
5. Elatis tuleb tasuda M.L arveldusarvele nr xxx, selgitusega „elatisraha lapsele“.
6. Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 2-20-1747 Hageja nõuded ja põhjendused
7. M-M.L esitas
8. veebruaril 2020 hagiavalduse M.P vastu elatise saamiseks, mida täiendas
9. märtsil
10. Hageja soovib saada elatist alates 1 oktoobrist 2019 kehtestatud miinimummääras. Kostja ei ole sellest ajast elatist tasunud. Hageja märkis ka, et kostja saab xxx lapsetoetust. Kostja vastus hagile
11. Kostja vastas hagile
12. märtsil
13. Ta selgitas, et ta on tasunud oktoobrikuu ja jaanuarikuu eest ja osaliselt novembrikuu eest, kuid maksmata on detsembrikuu eest. Elatise summale kosta vastuväiteid ei esitanud. Kohtu eelmenetlus
14. Kohus kohustas kostjat esitama tõendid elatise tasumise kohta. Kosta kohtunõuet kahel korral ei täitnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise igakordses elatise kehtivas miinimummääras alates
16. oktoobrist 2019 kuni M-M.L täisealiseks saamiseni, s.o xxx
17. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18. Hageja on esitanud kohtule nõude elatise saamiseks alates
19. oktoobrist 2019 kehtivas miinimummääras. Kohus on tuvastanud, et M-M on M.L ja M.P ühine laps. Vaidlust ei ole selles, et hageja elab M.L ning on tema vahetul ülalpidamisel. Seetõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist kostjalt perioodilise rahamaksmise teel. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt ka nt Riigikohtu
20. jaanuari
21. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
22. PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Vabariigi Valitsuse
23. detsembri
24. a määruse nr 117 järgi on
25. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ on 270 eurot ning
26. detsembri
27. a määruse nr 115 järgi on
28. jaanuarist 2020 töötasu alammäär 584 eurot, millest ½ on 292 eurot.
29. Kostja ei ole vastu vaielnud nõutava elatise suurusele. Kostja on selgitanud, et ta on siiski nõutava aja eest elatist tasunud. Kohus määras kahel korral kostjale tähtaja elatise tasumise kohta tõendite esitamiseks. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses 2