Obsah (6)

§ 430§ 428§ 432§ 173§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg ja koht 19. märts 2020. a, Võru kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-3167 Menetlusosalised ja nende esindajad Aktsiase

§-de 433 lg 1 ning 661 lg 1 ja 2 Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) hagi Meelis Utsali (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pooled esitasid
2. märtsil
3. a kohtule kompromissilepingu ning taotluse kompromissi kinnitamiseks ja tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus ei kinnita

§ 430

lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas

§ 430lõikega 1 kinnitada.

Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on võimalik sõlmitud kompromissi täita. Seega ei sisalda kompromiss tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430lg 3 alusel.

2. Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele (

§ 428lg 1 p 4).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetlusosalised on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 3. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

§ 168lg 3 järgi ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad neid kandnud poole enda kanda. Kohus jätab

§ 168lg 3 alusel kompromissis nimetamata menetluskulud seega poolte endi kanda.

Hageja on esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Riigilõiv on tasutud kahes osas- maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot 2

1. mail
2. a ning tsiviilasja hagimenetlusse üleandmisel 155 eurot
3. novembril
4. a, s.o kokku 200 eurot. Kohus leiab, et hagejale tuleb tema taotlusel kooskõlas

§ 150lg 2 p 1 tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 100 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 3