← Eesti

1-19-7121/38

Obsah (7)§ 170§ 1381§ 165§ 3601§ 390§ 173§ 187

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS 1-19-7121 5. mai 2020 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Velmar Brett Maiko Helini trahvimine kohtu kutsel kohtusse mõjuva põhjuseta ilmumata jätm

) § 138 lg 1 ja § 1381 lg 1 alusel kohtu kutsel kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise eest rahatrahviga 1000 eurot. Maakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 1.

  1. Maakohus andis
  2. septembri
  3. a määrusega M. Helini kohtu alla ning määras kriminaalasja arutamisele avalikul kohtuistungil
  4. novembril ja
  5. detsembril
  6. M. Helin saatis
  7. novembril 2019 kohtule e-kirja, milles teatas, et ta ei jõua
  8. novembri ja
  9. detsembri
  10. a istungile, sest viibib tervislikel põhjustel välismaal ja naaseb Eestisse
  11. detsembril
  12. Süüdistataval on seljaprobleemid, millele ta Eestis leevendust ei leidnud. Samuti küsis M. Helin, kas kriminaalasjas on 1-19-71211-19-7121 võimalik määrata uus istungiaeg. Kohus vastas süüdistatavale
  13. novembril 2019 e-kirja teel, et tema taotlus pole esitatud kujul aktsepteeritav ja et tal pole mõjuvat põhjust istungile ilmumata jätmiseks. Kohus kohustas M. Helinit ilmuma
  14. novembril 2019 kell 10.00 kohtuistungile või esitama enne kohtuistungit nõuetekohase tõendi selle kohta, et tema ilmumine on takistatud mõjuval põhjusel. M. Helin ei teinud kumbagi. 1.2.

§ 170

lg 2 p 3 kohaselt on menetleja kutsel ilmumata jäämise mõjuv põhjus isiku raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde. Seega ei õigusta istungile ilmumata jätmist igasugune haiguslik seisund, vaid üksnes selline, mis ei võimalda isikul istungile ilmuda. Tulenevalt

§ 170lg-st 4 esitab isik sama paragrahvi 2.

lõike

  1. punktis nimetatud takistuse esinemise kohta menetlejale tõendi. M. Helin ei esitanud kohtule tõendit. Kuna süüdistatav sai kohtu alla andmise määruse kätte
  2. oktoobril 2019, oli tal piisavalt aega, et pikaajaliste tervislike probleemide korral menetluses nõuetekohaselt tegutseda. M. Helin püüab kriminaalmenetlust takistada. 1.3.

§ 1381

lg 3 järgi võib isikule määrata rahatrahvi üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus. See nõue on täidetud prokuröri poolt kutsete saatmisega. M. Helin sai talle saadetud kutsed kätte. Kohus arvestab rahatrahvi suuruse üle otsustamisel ka süüdistatava majanduslikku olukorda, toimepandud rikkumise laadi ja raskust ning seda, et tegemist on esmakordse rikkumisega.

  1. Viru Maakohtu
  2. detsembri
  3. a määruse peale esitas kaebuse M. Helini kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, kes taotles määruse tühistamist või rahatrahvi vähendamist. Kokkuvõtlikult märgiti määruskaebuses järgmist. 2.
  4. M. Helin ei saanud prokurörilt kutset
  5. novembri
  6. a kohtuistungile ega teadnud, et istungile mitteilmumise tagajärg võib olla rahatrahvi määramine. Seega pole talle tehtud trahvihoiatust

§ 1381lg 3 mõttes.

Süüdistatav oli kohtuistungi ajast teadlik, sest ta sai

  1. oktoobril 2019 kätte kohtu alla andmise määruse. Juhul, kui prokurör saatis M. Helinile kohtukutse, milles on märgitud ilmumata jäämise võimalikud tagajärjed (sh rahatrahvi määramine), kuid M. Helin ei saanud kutset kätte, ei saa lugeda trahvihoiatust tehtuks. 2.
  2. M. Helinil oli istungile ilmumata jäämiseks

§ 170

lg 2 p-s 1 nimetatud mõjuv põhjus, s.o äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega. M. Helin viibis

  1. novembril 2019 Tenerifel seoses raviga, kuid kuna tegemist oli alternatiivravi protseduuridega, pole võimalik raviprotseduuride läbimise kohta ametlikku dokumenti esitada. Ravi aeg kattus kohtuistungi ajaga ja M. Helinil polnud võimalik seda muuta. M. Helin teavitas
  2. novembril 2019 kohut e-kirjaga istungile ilmumise võimatusest ja põhjustest. 2.
  3. M. Helinile määratud rahatrahvi tuleb vähendada. Kuna süüdistatav on töötu ja peab ülal kahte alaealist last, pole tal võimalik 1000 eurot tasuda.
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a määrusega jäeti maakohtu määrus muutmata ja selle peale esitatud kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhiseisukohad olid järgmised. 3.
  7. Prokuröri vastusele lisatud dokumentidest nähtuvalt saatis prokuratuur
  8. septembril 2019 kohtukutse
  9. novembril 2019 (ringkonnakohtu määruses ekslikult
  10. septembril 2019) toimuma pidanud istungile M. Helini e-posti aadressile xxxxxx.xxx@xxxxx.xxx. Samuti märkis prokurör, et teadet e-kirja saatmise ebaõnnestumise kohta ei tulnud, ja ringkonnakohtu hinnangul näitab M. Helini hilisem käitumine, et ta sai kohtukutse kätte. Nimelt selgitas prokurör, et samale e-posti aadressile saadeti ka süüdistusakt ja M. Helin kinnitas kohtuistungil, et ta sai selle kätte. Lisaks saatis M. Helin 2

(5)1-19-71211-19-7121
  1. novembril 2019 samalt aadressilt kohtule e-kirja, milles teatas istungile mitteilmumisest. Ringkonnakohtu hinnangul pole usutav, et M. Helin, kes kasutas oma meilikontot aktiivselt, ei saanud kohtukutset kätte ja teadis kohtuistungi toimumise ajast vaid kohtu alla andmise määruse põhjal. Seega oli M. Helin rahatrahvi määramise võimalusest teadlik. 3.
  2. M. Helinil polnud kohtuistungile ilmumata jäämiseks mõjuvat põhjust. Kuigi kaebusele lisatud epikriisist ilmneb, et M. Helin on seljavalu tõttu arsti poole pöördunud, ei kinnita seal märgitu, et süüdistataval oli vaja just istungi toimumise ajaks reisile minna. Epikriisist nähtuvalt on M. Helinil seljavalud juba aastaid ja ta on neid seni ravimitega leevendanud, mistõttu jääb arusaamatuks, miks ta läks just nüüd välismaale valusid ravima. Kuna M. Helin jaksas võtta ette pika reisi välisriiki, oleks ta suutnud ka kohtuistungil osaleda. 3.
  3. Maakohus arvestas rahatrahvi suuruse määramisel piisavalt nii rikkumise asjaolusid kui ka süüdistatava varalist seisundit. Kaitsja poolt ringkonnakohtule esitatud Töötukassa teatise kohaselt on M. Helin töötu, kuid ainuüksi selle põhjal pole võimalik teha järeldusi tema olemasoleva vara (s.o säästetud raha, hoiuste, kinnisvara ja muude tuluallikate) kohta. Asjaolu, et M. Helinil oli piisavalt raha, et minna töötuna Tenerifele reisile, viitab sellele, et tal on vara, mille arvelt oma kulutusi katta. Seega ei anna määruskaebuse väited alust arvata, et 1000 euro suuruse rahatrahvi tasumine käib süüdistatavale üle jõu. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  4. Tartu Ringkonnakohtu
  5. jaanuari
  6. a määruse peale esitas kaebuse M. Helini kaitsja vandeadvokaadi abi T. Laanemaa, kes taotleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist. 4.
  7. Ainuüksi kutse saatmisest isiku e-posti aadressile ei piisa kutse kättetoimetamiseks.

§ 165

lg 4 kohaselt peab elektronpostiga edastatud kutse sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates kolme tööpäeva jooksul ei saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või antakse kutsutavale allkirja vastu. Eelnevast tuleneb, et kui kutse adressaat ei kinnita kutse saamist, siis eeldatakse, et ta pole kutset kätte saanud. Ringkonnakohus asus alusetult vastupidisele seisukohale ja leidis ekslikult, et kui kutse saadetakse isiku kasutuses olevale e-posti aadressile, siis pole ustav, et isik ei saa kutset kätte. 4.2. M. Helin on kogu menetluse vältel väitnud, et ta pole kohtukutset saanud. Samuti ei kinnitanud süüdistatav

§ 165

lg 4 kohaselt kutse kättesaamist ja prokuratuur ei saatnud kutset posti teel ega andnud üle muul viisil. Kuna puuduvad andmed 25. septembril 2019 e-posti teel saadetud kohtukutse kättesaamise kohta, pole võimalik asuda seisukohale, et M. Helin teadis istungile ilmumata jätmise võimalikke tagajärgi. Seega pole süüdistatavale trahvihoiatust tehtud ja

§ 1381lg-s 3 sätestatud trahvi määramise eeldus pole täidetud.

Asjaolu, et M. Helin sai süüdistusakti kätte, ei tõenda kohtukutse kättesaamist. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 5. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja määruskaebus põhjendatud.

§ 165

lg 4 kohaselt võib kutse saata menetlusosalistele elektronpostiga menetlusosalise poolt menetlejale avaldatud või menetlusosalise tööandja või isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Elektronpostiga edastatud kutse peab sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta. Juhul kui menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutse saatmisest alates 3

(5)1-19-71211-19-7121 kolme tööpäeva jooksul ei saada kutse kättesaamise kinnitust, saadetakse kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või antakse kutsutavale allkirja vastu. 6. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et

§ 165

lg 4 kolmandast lausest tulenevalt ei ole kutse kinnitamata jätmisel adressaadi poolt alati õiguslikku tähendust. Vaid juhul, kui vastust ei saadeta menetleja poolt välja selgitatud elektronposti aadressil saadetud kutsele, peab kutse saatja kutsuma isiku kohtusse tavaposti kasutades. Juhul, kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu. Elektronposti aadress, mida menetleja ei ole ise välja selgitanud, saab

§ 165

lg 4 kolmanda lause tähenduses olla üksnes selline meiliaadress, mille on menetlejale teatavaks teinud menetlusosaline. Kõik ülejäänud viisid, kuidas menetleja võib elektronposti aadressist teadlikuks saada (nt otsib menetleja menetlusosalise tööandja meiliaadressi üles Interneti abil, saab sellest teadlikuks tööandjale helistades, kasutab oma andmebaasis salvestatud aadressi), tuleb lugeda elektronposti aadressi väljaselgitamiseks menetleja poolt

§ 165lg 4 kolmanda lause mõttes.

Juhul, kui menetleja saadab kutse e-posti aadressile, mille ta on ise välja selgitanud, kuid jätab kolme tööpäeva jooksul arvates selle saatmisest kutse kättesaamise kohta kinnituse saamata jätmise korral kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või kutse allkirja vastu üle andmata, pole isikut menetleja juurde kutsutud (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. veebruari 2013. a määrus nr 3-1-1-11-13, p-d 12 ja 13). 7. Riigikohus küsis

§ 3601lg 1 alusel Viru Ringkonnaprokuratuurilt, kuidas menetleja sai teada M.

Helini e-posti aadressist xxxxxx.xxx@xxxxx.xxx, millele saadeti kohtukutse Viru Maakohtu

  1. novembri
  2. a istungile. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma selgitas Riigikohtule esitatud vastuses, et kuna kriminaalasja kohtusse saatmise ajaks oli möödunud M. Helini poolt menetlejale kontaktandmete esitamisest väga pikk aeg, kontrollis prokurör andmete õigsust rahvastikuregistrist. Sealt nähtus, et M. Helin andis
  3. märtsil 2019 Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele oma kehtivaks kontaktiks e-posti aadressi xxxxxx.xxx@xxxxx.xxx, mis kehtib registri kohaselt ka praegu. Vastusele on lisatud rahvastikuregistri väljavõte.
  4. Praeguses asjas nähtub prokuratuuri vastusest, et kohtukutse saadeti M. Helini e-posti aadressile, mille prokuratuur selgitas välja rahvastikuregistri abil. Järelikult on tegemist menetleja poolt välja selgitatud e-posti aadressiga. Saamata sellisele e-posti aadressile saadetud kutsele kolme tööpäeva jooksul arvates selle saatmisest kinnitust kutse kättesaamise kohta ja jättes sellest hoolimata kutse allkirja vastu väljastatava postisaadetisena saatmata või M. Helinile allkirja vastu üle andmata, rikkus prokuratuur

§ 165lg-s 4 sätestatut.

Seega jättis prokuratuur kohtukutse

  1. novembri
  2. a istungile M. Helinile kätte toimetamata ja M. Helini istungile mõjuva põhjuseta ilmumata jätmise võimalike tagajärgede (sh rahatrahvi määramise) eest hoiatamata.

§ 1381

lg 3 kohaselt võib isikule rahatrahvi määrata üksnes siis, kui talle on tehtud trahvihoiatus, välja arvatud juhul, kui eelnev hoiatamine ei ole võimalik või mõistlik. Kuna praegusel juhul ei esinenud trahvihoiatuse tegemata jätmist õigustavaid asjaolusid, poleks tohtinud M. Helinile rahatrahvi määrata. Trahvihoiatuseta isiku trahvimist on Riigikohus järjekindlalt pidanud kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. märtsi 2018. a määrus nr 1-16-10503/126, p 7 ja 2. novembri 2016. a määrus nr 3-1-1-80-16, p 15). Jättes maakohtu vea kõrvaldamata, rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust ka ringkonnakohus. 9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 362 p-st 2, § 339 lg-st 2 ja § 361 lg 1 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu

  1. jaanuari
  2. a ja Viru Maakohtu
  3. detsembri
  4. a määruse M. Helinile mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata jätmise eest rahatrahvi määramises. Riigikohus rahuldab kaitsja määruskaebuse. 4

(5)1-19-71211-19-7121 10. Kaitsja esitas koos määruskaebusega Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks Advokaadibüroole Tehver & Partnerid summas 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 2 pooltundi.

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 4 kohaselt on kriminaalmenetluse kulu määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri

  1. juuli
  2. a määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-st 10 ja § 7 lg-st 1 rahuldada.
  3. Ringkonnakohtu määrusega määrati Advokaadibüroole Tehver & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks M. Helinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 194 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 32 eurot ja 40 senti) ning see summa arvati menetluskulude hulka. Kuna Riigikohus tühistab maa- ja ringkonnakohtu määruse, tuleb ringkonnakohtu ja Riigikohtu määruskaebemenetluse kulud jätta

§ 187lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.