2-20-1827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere,
- märts 2020 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-20-1827 Tsiviilasi A A hagiavaldus K A vastu abielu lahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A A (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Maarika Kutser (e-post: maarika.kutser@gmail.com); Kostja: K A (isikukood xxxx, töökoha aadress: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Maris Tekkel (e-post: maris@murula.legal). Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2020 kell 10.00 Istungil osalenud isikud Hageja A A ja tema esindaja Maarika Kutser; Kostja K A ja tema esindaja Maris Tekkel. Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Lahutada A A ja K A vahel Lääne-Viru Maavalitsuses xxxx sõlmitud abielu.
- Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Saata kohtuotsus pooltele esindajatele teadmiseks.
- Saata kohtuotsus pärast jõustumist Rakvere Linnavalitsusele (Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele) abielulahutuse registreerimiseks. Edasikaebamise kord 1
(3)2-20-1827 Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- veebruaril 2020 esitas A A Viru Maakohtule hagiavalduse K A vastu abielulahutuse nõudes.
- Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses. Pooltel tekkisid suhteprobleemid ja sellega kaasnevad tülid juba mitu aastat. Ka 2019.a suvel tekkis järjekordne tüli ja siis oli juba juttu abielulahutusest, kuid otsustati siiski abielu jätkata. 2019.a detsembri alguses toimunud konflikti järel kolis kostja koos lapsega poolte ühisest kodust välja ja hageja ei pea enam leppimist ega kooselu jätkamist võimalikuks. Perekonnaseisuasutusse ei ole pooltel õnnestunud ühiselt abielu lahutama minna. Hageja juurest lahkudes üüris kostja koos lapsega korteri, kuid selle aadressi hageja ei tea.
- Hageja leiab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja palus PKS § 65 lg 1 ja lg 2 alusel abielu lahutada. KOSTJA VASTUS
- veebruaril 2020 esitatud vastuses kostja nõustus hagiga. Vastuse kohaselt hagejal on juba pikemat aega olnud probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning detsembris 2019 toimunud konflikti käigus ähvardas hageja alkoholi joobes olles kasutada füüsilist vägivalda kostja vanema poja suhtes ning kasutas füüsilist vägivalda kostja enda suhtes. Kuna tegemist ei olnud esmakordse koduvägivalla juhtumiga, siis ei pidanud kostja enam võimalikuks hagejaga kooselu jätkamist ning kolis koos oma kahe lapsega kodust välja. Eelnevast tulenevalt ei pea ka kostja enam leppimist hagejaga võimalikuks, suhted on pöördumatult lõppenud ning ka kostja sooviks on abielu lahutada. KOHTUISTUNGID
- märtsil 2020 toimunud kohtuistungil hageja ja tema lepinguline esindaja jäid hagi juurde, nad ei soovinud aega leppimiseks ja palusid abielu lahutada.
- Kostja ja tema lepinguline esindaja samuti jäid kostja vastuse juurde. Kostja ei soovinud oma tegeliku elukoha aadressi avaldada ja palus abielu lahutada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile, kuulanud ära poolte ja nende esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi koopia ning rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxxx Lääne-Viru Maavalitsuses. Hageja nõudeks on abielu lahutamine.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. 2
(3)2-20-1827 Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
- Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). Kohus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 kuulas pooled isiklikult ära. Hagiavalduse ja kostja vastuse kohaselt poolte abielulised suhted on lõppenud alates detsemberist
- Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt abielu säilitada ei ole võimalik. Pooled tegelikult elavad lahus. Kohus on pakkunud pooltele aega leppimiseks, kuid nad ei ole seda vajalikus pidanud, leides, et abielu säilitada ei ole enam võimalik. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus, neil ei ole usaldust teineteise vastu ja abielulised suhted on tegelikult lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Sellepärast kohus rahuldab avalduse ja lahutab poolte abielu.
- Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 6, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Rakvere Linnavalitsusele kui Lääne-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks. Menetluskulud
- TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 440, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)