← Eesti

2-20-2696/9

Obsah (12)§ 144§ 5§ 424§ 426§ 173§ 168§ 174§ 175§ 177§ 660§ 427§ 178

2-20-2696 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Helina Luksepp Kohtujurist Beata Skitiba Määruse tegemise aeg ja koht 06.aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2696 Tsivii

§ 144p 1 mõttes on menetluskuludeks üksnes kulud alates hagiavalduse koostamisest.

Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu dokumendi ja perspektiivi analüüsimiseks 3,85 tundi ega ka kliendiga nõupidamiseks mahus 0,50 tundi.  Hagiavaldusele vastuse ettevalmistamise kulu 4,85 tundi on põhjendamatu. Menetluskulude nimekirja lisana esitanud kostja vastuse projekti, milles on sisulist teksti ühe lehekülje ulatuses. Sealjuures kirjeldab kostja asjaolusid ning esitab seisukohti, mis olid juba kohtueelses vaidluses läbi analüüsitud. Projektist ei nähtu sisulist täiendavat analüüsi, vaid tegemist on formaalse kostja vastuse põhjaga. Eelduslikult võttis vastava dokumendi koostamine aega 15 minutit.  Põhjendamatu on ka menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu e-toimikule ligipääsu saamiseks taotluse esitamiseks (0,1 tundi). Tegemist ei ole õigusabikuluga.  Käesoleval juhul ei ole täidetud eeldused (asja keerukus või lepingulise esindaja vahetamise vajadus) mitme lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks.  Põhjendatud ajakuluks saab olla maksimaalselt 1 tund, mis sisaldab nii hagiavalduse analüüsi (sealjuures kliendiga konsulteerimist) kui ka esialgse projektidokumendi koostamist.  Põhjendamatu ning ülepaisutatud on ka kostjat esindavate lepinguliste esindajate tasumäärad. Käesoleval juhul tuleks võtta arvesse asja keerukust ning vähendada kohtu diskretsiooni korras tunnitasu mõistliku suuruseni.  Kostja ei ole jõudnud hagiavalduse vastuse esitamiseni, kuid on väidetavalt teinud juba kulutusi õigusteenusele summas 2188 eurot. Kuigi lepinguvabadusest tulenevalt on kliendil ja advokaadibürool võimalik leppida kokku mistahes tasu suuruses, siis eelnimetatu ei tähenda, et kohus peaks need kulud sellises ulatuses vastaspoolelt ka välja mõistma (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2017 lahend tsiviilasjas 2-16-3219 (lk 8). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 2 alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

§ 5

lg 1 näeb ette, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. 3 2-20-2696 Kuivõrd hageja on esitanud taotluse hagi tagasivõtmiseks ehk hageja ei soovi enam hagi menetlemist, siis jätab kohus hagi läbivaatamata. Hagi tagasivõtmiseks pole kostja nõusolekut vaja (

§ 424lg 1).

10. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (

§ 426lg 1).

Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt

§ 173

lg 1 tuleb kohtul menetlust lõpetavas määruses otsustada menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. 12.

§ 168

lg 4 ja lg 5 näevad ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtule ei ole teada, miks hageja võttis hagi tagasi. Samuti ei ole pooled avaldanud, et kostja oleks hageja nõude rahuldanud. Seetõttu jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 13.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Käesolevas asjas on kohus võtnud hagi menetlusse ja hagi toimetanud kätte kostjale. Kostja hagile vastamise tähtaeg oli 18.03.
  2. Hageja esitas avalduse hagist loobumiseks 17.03.
  3. Kohus andis 18.03.2020 (hagile vastamise päeval) teada hagi tagasivõtmisest. Seega vaatamata sellele, et kostja ei ole esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile, ei saa eeldada, et kostjal ei ole menetluskulusid üldse tekkinud. Hagivastuse koostamise ettevalmistamisel on kostjal suure tõenäosusega mingis ulatuses kulusid tekkinud. Seega ei määra kohus selle tõttu kostja menetluskulude suuruseks null eurot. Kohus kontrollib kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
  4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt

§ 175lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindasid advokaadid, st õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. 16. Kostjate esindajate tasumäärad on 220 ja 250 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus nõustub hageja seisukohaga kulude suuruse kohta – kostjate esindajate tunnitasu hind on ülepaisutatud arvestades hageja nõudeid ja hagi aluseks olevaid asjaolusid. Riigikohus on pidanud mõistlikuks esindajatasuks ca 5 aastat tagasi 153 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus leiab, et kostja esindajate tasumäär ei vasta asja sisule ja keerukusele. Kohus vähendab kostja esindajate tasumäära 160 eurole tunnis. Sellist tasumäära saab pidada mõistlikuks mh ka sellepärast, et asja sisulist menetlemist ei ole toimunud. 4 2-20-2696 17.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa ilma käibemaksuta. 18. Põhimõtteliselt on kostja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindajate ajakulu nende kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud:  Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega asjaolude poolest mahuka vaidlusega. Seega puudus kostjal vajadus kahe esindaja kasutamiseks. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt võib olla ka tegemist lepinguliste esindajate poolt üksteise tegevuse dubleerimisega (mõlemad on sarnases mahus tegelenud hagiavalduse, selle tõendite analüüsiga ning kostja vastuse koostamisega).  Samuti arvestab kohus, et kostja on vaidluse asjaoludega juba tuttav, sest kostja on vastanud enne hagi menetlusse võtmist hageja pretensioonidele (vt hagiavalduse lisa nr 11).  E-kirja ettevalmistamine kohtule e-toimiku ligipääsu saamiseks ei ole õigusabikulu

§ 175lg 1 mõttes.

 Kuivõrd kostja oli juba asunud hagivastust vormistama, siis ei saa kohus jätta nimetatud kulu tähelepanuta. Kohus arvestab hagiavalduse koostamise kuludega 2 tunni ulatuses arvestades kostja poolt esitatud hagivastuse projekti sisu.

  1. Eeltoodu alusel peab kohus kostja esindajate ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks (arvestades menetluskulude nimekirjas esile toodut) 3,7 tunni ulatuses. Kohus rahuldab kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määrab kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 592 eurot (lepingulise esindaja tasu 3,7 töötunni eest tasumääraga 160 eurot tunnis). Rahuldamata jääb kostja taotlus 1 596 euro saamiseks (2 188-592).
  2. Kohus märgib vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist (

§ 177lg 4).

Kohtu täiendavad selgitused 21.

§ 660

lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. 22.

§ 427alusel võib hagi läbivaatamata jätmise peale esitada määruskaebuse.

23.

§ 178

lg-d 2 ja 4 näevad ette, et hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna mõlema poole seisukohalt moodustab kaebuse ese üle 200 euro, siis saavad mõlemad pooled menetluskulude kindlaksmääramise osas esitada määruskaebust. 5 2-20-2696 24. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik 1 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtu aadress: Lubja 4, 10115 Tallinn; telefon 6200100 menetlusdokumentide esitamine: hmktallinn.menetlus@kohus.ee või www.e-toimik.ee Istungisekretär Eleriin Adoberg 1 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.