Tsiviilasi nr 2-17-12136 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 16.04.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-12136 Tsiv

§ 153lg 1 p 2) Nõude esitaja Plus

Plus Capital (Registrikood 11919806) Bigbank AS (Registrikood 10183757) Aktiva Finants OÜ Kokku Nõude suurus 3 162,11 eurot 8 280,17 eurot 1 191,64 eurot 12 633,92 eurot Jaotis 25,03% 65,54% 9,43% 100% Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 3. Lxxxx Pxxxxxxxš maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Mart Sikut Lxxxx Pxxxxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. 1
2. Määrata pankrotihaldur Marti Sikuti tasuks 520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 104 eurot, kokku 624 eurot. Tasu kanda pankrotivara arvelt. Tasu välja maksta Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le.
3. Kinnitada pankrotihalduri Mart Sikuti poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 28,18 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,64 eurot, kokku 33,82 eurot. Kulu kanda pankrotivara arvelt. Kulud välja maksta Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le.
4. Algatada Lxxxx Pxxxxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Lxxxx Pxxxxxxxx usaldusisikuks võlgnik ise.
2. Usaldusisikul kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, xxxxx Pxxxxxxxxxxigapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Lxxxx Pxxxxxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Igakuine eraldisesumma on vähemalt 30 eurot kuus. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10.märtsil).
3. Kohustada usaldusisikut esitama kohtule perioodilisi aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 10.10.2020, järgnev 10.04.2021, jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta 10.märtsil) võlausaldajatele väljamakseid. 11. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Edasikaebamise kord Määrusele peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Lxxxx

Pxxxxxxxx esitas 15.08.2017 kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 25.10.2017 kohtumäärusega kuulutati välja Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrot ja kohus määras pankrotihalduriks Mart Sikuti. 17.11.2017 toimus Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Lxxxx Pxxxxxxxxx nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.

1. Pankrotihaldur esitas 23.01.2020 kohtule jaotusettepaneku ja taotluse selle kinnitamiseks. Jaotusettepanek kinnitati kohtu määrusega 04.02.
2. Lxxxx Pxxxxxxxx on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotiavalduses koos kinnitusega, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 19.03.2020 esitas haldur kohtule taotluse, milles palub 1. Avaldada väljaandes “Ametlikud teadaanded” teade, et Lxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus lõpetatakse

§158

lg 4 alusel seoses raugemisega, kui kohtu deposiiti ei maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa. Haldur on arvamusel, et kohtu deposiiti makstav summa võiks olla minimaalselt üks tuhat (1 000) eurot.; 2. Juhul, kui keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratavat summat ei tasu, palub ajutine haldur lõpetada Lxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus

§158lg 4 alusel seoses raugemisega ning vabastada pankrotihaldur Mart Sikut Lxxxxx

Pxxxxxxxxi pankrotihalduri kohustustest.; 3. Määrata pankrotihaldurile tasu oma ülesannete täitmise eest vastavalt

§ 23

lg 1, lg 2, lg 3, lg 6 ja §65 lg 11 ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks vastavalt

§66lg 1.

Lähtudes

§23

lg 3, lg 6; §65 lg 11 palun määrata Lxxxx Pxxxxxxxxi halduri tasu summas 520 eurot + käibemaks 104 eurot, kokku 624 eurot (6,5 tundi *80 eurot + käibemaks) ja kulutuste hüvitamine summas 28.18 eurot + käibemaks 5.64 eurot (transpordi- ja bürookulud), kokku 33.82 eurot Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le (Registrikood 10249999, KMKR EE100234857, Tartu t. 8 Viljandi, arvelduskonto nr. (IBAN) EE691010220061887016 SEB Pank), mille palun välja mõista pankrotivara arvelt. Pankrotivara koosseisus on raha 657.82 eurot. 4. Alustada Lxxxx Pxxxxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlust, sealjuures palun kohtul usaldusisikut mitte määrata, kohustada võlgnikku Lxxxx Pxxxxxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi ning järgima muid

§173sätestatud kohustusi.

01.04.2020 esitas haldur kohtule töötundide ning kulude arvestuse. Kohus on avaldanud 20.03.2020 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000,00 eurot hiljemalt 06.04.2020. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud 3 summat tasunud. Pankrotihaldur palub kohtul lõpetada Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist

§ 158alusel.

ARUANNE Üldinfo ja menetluse käik Lxxx Pxxxxxxxx on Tartu Maakohtule 15.08.2017.a. esitanud pankrotiavalduse, 20.09.2017.a. on Tartu Maakohtu määrusega tsiviilasi nr. 2-17-12136 nimetatud ajutine pankrotihaldur, 25.10.2017.a. on välja kuulutatud Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrot, pankrotihalduriks nimetati Mart Sikut. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.11.2017.a., seal loeti haldur kinnitatuks ja otsustati mitte valida pankrotitoimkonda. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 29.01.2018.a., koosolekule ei ilmunud ühtki võlausaldaja ega võlgniku esindajat, suulisi ega kirjalikke vastuväiteid ei esitatud. Seega loeti nõuded tunnustatuks. Jaotusettepanek on koostatud 22.01.2019.a. ja kohtu poolt kinnitatud 04.02.2019.a. Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel Haldur on esitanud Maksu- ja Tolliametile taotlused enammakstud tulumaksu tagastamiseks, nõustanud võlgnikku asjaajamistes Töötukassaga, suhelnud võlausaldajate esindajatega, teinud päringuid, läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, koostanud jaotusettepaneku ja esitanud kohtule kinnitamiseks, koostanud kohtule aruande pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. Nõuded Pankrotihaldurile on esitatud 3 nõuet, mis rahuldatakse vastavalt

§153lg 1 p 2 (II järk)- muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Nõude esitaja Nõude suurus Plus

Plus Capital (Registrikood 3 162,11 11919806) eurot Bigbank AS (Registrikood 10183757) 8 280,17 eurot Aktiva Finants OÜ 1 191,64 eurot 12 633,92 Kokku eurot Esitamise Rahuldamise Jaotis aeg järk 21.11.2017 II 25,03% 24.11.2017 II 65,54% 28.11.2017 II 9,43% 100% Laekumised pankrotivarasse Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotivara koosseisu on laekunud Maksu- ja Tolliametilt tulumaksu tagastusi kokku 767.97 eurot, võlgniku sissetulekust on pankrotivara koosseisu laekunud 225 eurot, kokku on laekunud 992.97 eurot. 4 Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetluses pandi esemeid ei olnud. Müümata pankrotivara ei ole, halduril puuduvad andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Arvestades pankrotivõlgniku varalist seisundit ning asjaolusid, et tema sissetulekud jäävad allapoole Täitemenetluse seadustiku §132 lg 1 sätestatud piirmäära, elatusmiinimum on temal (tal on 2 ülalpeetavat) 610.70 eurot (221.36 + 2/3 * 584), millest ei saa mitte mingisuguseid kinnipidamisi teha, samuti seda, et tema terviseseisund teeb küsitavaks täiskohaga töötamise (osaliselt töövõimetu), on halduri hinnangul vähetõenäoline, et pankrotivarasse laekub täiendavaid rahalisi vahendeid. Lxxxx Pxxxxxxxxxon saanud töövõimetoetust alates 2017.a novembrist summas 235-243 eurot/kuus ja 2019.a. keskmine töötasu on olnud 400 eurot/kuus (bruto) (võlgnik on töötanud osalise tööajaga). Töövõimetoetus on Lxxxx Pxxxxxxxxxxe määratud kuni 12.10.2020.a. Pankrotivarast tehtud väljamaksed Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetluses on tehtud

§ 146

lg.1 nimetatud väljamaksetena kohtumäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu summas 768 eurot ja kulude hüvitis summas 43.56 eurot s.h. on Riigi Tugiteenuste poolt menetlusabina hüvitatud ajutise halduri tasu summas 397 eurot + käibemaks 20%, kokku 476.40 eurot ja pankrotivara arvelt on tasutud ajutise halduri tasu 291.60 eurot ja kulude hüvitis summas 43.56 eurot. Jaotiste alusel ei ole väljamakseid pankrotivarast tehtud. Pankrotivara koosseisus on aruande koostamise aja seisuga rahalisi vahendeid 657.82 eurot. Võlausaldajate poolt saamatajäänud raha (tunnustatud nõude osa, mille ulatuses pole võlausaldaja raha saanud) II järk – Muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§153lg 1 p 2) Nõude esitaja Nõude suurus Plus

Plus Capital (Registrikood 11919806) 3 162,11 eurot Bigbank AS (Registrikood 10183757) 8 280,17 eurot Aktiva Finants OÜ 1 191,64 eurot 12 633,92 eurot Kokku Andmed hagide ja kohtukulude kohta Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetluses pole hagisid esitatud, samuti pole halduril kavatsust hagisid esitada, kohtukulud puuduvad. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta Halduri arvates on maksejõuetuse tekkepõhjuseks muud asjaolud

§22

lg 5 ja §162 lg 3 tähenduses: eelkõige läbimõtlematu kiirlaenude, järelmaksude jm tagatiseta lühiajaliste võlakohustuste võtmine, arvestamata nende kulukust ja hilisemat koormavust. 5 Esimene kiirlaenu võtmine toimus võlgniku poolt 02.07.2014.a, siis on võetud SMS-laenu summas 400 eurot. 17.07.2015.a. on võetud laenu Krediidipank Finants AS-lt summas 2078,58 eurot, 29.02.2016.a. on võetud laenu Moneyzen OÜ-l summas 3078,50 eurot, samal päeval on tagastatud Placet Group-le laenu 1182,71 eurot. 15.05.2016.a. on võetud laenu Placet Group-lt summas 1000 eurot, 01.07.2016.a. on võetud laenu Bigbank AS-lt 846,93 eurot, 16.08.2016.a. on võetud laenu Placet Group-lt summas 1000 eurot, 27.09.2016.a. on võetud laenu IPF Digital Estonia-lt summas 800 eurot. Väikelaen Swedbank AS-lt oli võetud juba varem (2012.a. olid laenukanded juba näha), seda on hiljem refinantseeritud ja korduvalt laenusummat suurendatud. 2017.a. jaanuaris registreeriti Krediidiinfo poolt peetavas Maksehäireregistris Lxxxx Pxxxxxxxxxx maksehäired. Avaldaja elab faktilises kooselus Axxxxx Kxxxxxxxxxxx, kooselu ajal on sündinud 2 lastLxxxx Kxxxxxxxx s.xxxxxxxxxx.a. ja Lxxxx Kxxxxxxxx s. xxxxxxxxxx.a. Võlgniku perekondlik olukord ei võimalda tal leida ka tasuvamat tööd, näiteks välisriigis, mis võimaldaks võlad tasuda maksegraafikuga. Lxxxx Pxxxxxxxxx makseraskusi süvendavaks asjaoluks on ka tema terviseseisund (osaliselt töövõimetu), mis teeb küsitavaks tema täiskohaga töötamise. Kohustustest vabastamine menetluse algatamine Võlgnik on kohtule esitanud taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 169

, § 170 võidakse võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastav avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks. Vastavalt

§ 173lg 1 on võlgnikul kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda ei ole, siis seda otsima. Võlgnikul on võlgnevused kolme

§ 172

lg 6 teeb pankrotihaldur kohtule ettepaneku usaldusisikut mitte määrata ning kohustada võlgnikku Lxxxx Pxxxxxxxxx ise täitma usaldusisiku kohustusi. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja Lxxxx Pxxxxxxxxx maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Lxxxx Pxxxxxxxx ei suutnud oma kohustusi laenuandjate ees täita. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 6 Kuna Lxxxx Pxxxxxxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Mart Sikut pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 15.08.2017 esitas võlgnik Lxxxx Pxxxxxxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Lxxxx Pxxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Lxxxx Pxxxxxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173

sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku 7 ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus kuulas ära võlgniku 16.04.2020. Võlgnik kinnitas, et ta on valmis täitma

§ 173nimetatud kohustusi ning usaldusisiku kohustus.

Võlgnik töötab osalise tööajaga, ta on osalise töövõimega. Terviseseisund paremaks läinud ei ole, probleemiks on peamiselt vaimne tervis. Võlgnik avaldas, et ta soovib oma kohustusi võlausaldajate ees täita, leida võimaluse maksete tegemiseks. Võlgnik loodab, et ta suudab igakuuliselt teha võlausaldajatele eraldisi 30 euro ulatuses. Kohus leiab, et Lxxxx Pxxxxxxx tuleb nimetada LxxxxxPxxxxxxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Lxxxx Pxxxxxxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid ja kõigi pangakontode väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta kaks korda aastas, esimene aruanne tuleb esitada

1. oktoobril
2. a. Usaldusisikul lasub kohustus kontrollida võlgniku arveldusarvetele laekuvaid summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10.märtsil väljamakseid võlausaldajatele võrdeliselt käesolevas määruses kajastatud jaotiste suhtarvuga. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Lxxxx Pxxxxxxxš tööandjale, Sotsiaalkindlustusamet) teatama.

§ 173lg 4 järgi, Pank

S § 173 lõikes 3 nimetatud tulust (Lxxxx Pxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 10.märtsil). On tõenäoline, et võlgniku sissetulek ei ületa

§ 173

lg.4 määra, mistõttu võlgnik usub suutvat eraldada võlausaldajatele igakuuliselt 30 eurot.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8 Pankrotihalduri tasu ja kulud Pankrotihaldur on esitanud taotluse pankrotihalduri tasu ja kulude kohta. Halduri ajakulu on 01.04.2020 täienduste kohaselt olnud järgmine:

1. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine – 0,5h;
2. Nõuete läbivaatamine, läbirääkimised võlausaldajate esindajatega, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine – 1,5h;
3. Tegevus pankrotimenetluse ajal (võlgniku nõustamine, suhtlus Töötukassaga, päringute tegemine, läbirääkimised võlausaldajate esindajatega)– 3,0h;
4. Pankrotimenetluse lõpetamisega seonduva aruande (raugemisaruande) koostamine – 1,5 h. Ajakulu kokku: 6,5h. Arvestades tunnitasu hinnaga 80eur/h on halduri tasu 520 eurot + käibemaks 20% 104 eurot, kokku 624 eurot. Tehtud kulutused: Transpordikulud: Viljandi-Põltsamaa 50km* 0,3 eur/km – 15 eurot + käibemaks 20% 3,00 eurot, kokku 18 eurot; Bürookulud 15 eurot + käibemaks 20% 3 eurot, kokku 18 eurot. Arvestades seda, et LxxxxPxxxxxxxxx pankrotimenetluses on pankrotivara koosseisus rahalisi vahendeid 657,82 eurot ja puuduvad võimalused pankrotivara suurendamiseks, palub haldur kohtul määrata halduri tasu ja kulutuste hüvitamise summas 657,82 eurot. Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Kokku on pankrotihaldur teostanud pankrotimenetluses ülesandeid 6,5 tunni ulatuses. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 80 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 104 eurot, kokku 624 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab: kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 150

lg 2 alusel tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 150

lg 4 sätestab: pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et arvestades

§ 23

lg-t 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Mart Sikuti taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 520 eurot, millele lisandub käibemaks summas 104 eurot, kokku 624 eurot. Halduri tasu kanda pankrotivara arvelt ning maksta välja Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. Haldur palub kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 28,18 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5,64 eurot, kokku 33,82 eurot. Haldur on taotlenud kulude kinnitamist väiksemas ulatuses, kuna pankrotivara ei ole piisavalt. Esialgse arvestuse kohaselt on kulud kokku summas 36 eurot. Vajalikud kulud hõlmavad endast bürookulusid pankrotiperioodil ning transpordi kulusid. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 28,18 eurot, 9 millele lisandub käibemaks summas 5,64 eurot, kokku 33,82 eurot. Kulud kanda pankrotivara arvelt ning maksta välja Sikuti Advokaadibüroo OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10