Obsah (7)

§ 5§ 2§ 3§ 10§ 73§ 88§ 52

1-19-2108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2019. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-19-2108 (18221000002) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaak

) § 1 sätestab riigihanke korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. Tulenevalt

§ 5

lg 1 ja § 5 lg 2 p 5 on OÜ H.L kui avaliku sektori hankija kohustatud järgima

-s sätestatud korda.

§ 2

lg 1 kohaselt on seaduse eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel.

§ 3

Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: p 1 hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, p 2 hankija kohtleb kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, p 3 hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

§ 10

lg 1 kohaselt võib hankija enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuringu. Lõige 2 Turuuuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega. Saadud nõuandeid võib kasutada riigihanke kavandamisel ja korraldamisel tingimusel, et see ei moonuta konkurentsi. Turu-uuringu tegemisel ja selle käigus saadud nõuannete kasutamisel riigihankes tagab hankija mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtete järgimise. Lõige 3 Kui ettevõtja on osalenud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud turu-uuringus või olnud muul moel kaasatud riigihanke ettevalmistamisse, võtab hankija tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas: 1) esitab riigihanke alusdokumentides teabe, mis edastati turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale seoses riigihanke ettevalmistamises osalemisega või selle tulemusel; 2) määrab pakkumuse või taotluse esitamisele piisavalt pika tähtaja, et turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjal ei tekiks seoses teabe eelneva valdamisega eelist teiste ettevõtjate ees. Lõige 4 Kui hankija võetud meetmed ei taga võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, annab hankija enne käesoleva seaduse § 95 lõike 4 punkti 7 rakendamist turu-uuringus osalenud või muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud ettevõtjale mõistliku tähtaja jooksul võimaluse selgitada ja tõendada, et tema kaasatus riigihanke ettevalmistamisse ei moonuta konkurentsi.

§ 73

ja § 74 kohaselt esitab hankija hanke alustamiseks registrile hanketeate ning hankemenetlus, v.a väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, algab hanketeate avaldamisega registris.

§ 73

lg 3 kohaselt lõpeb hankemenetlus 1) hankelepingu või raamlepingu sõlmimisega; 2) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud riigihanke alusdokumentidele vastavaks või kõigi pakkumuste maksumus oli põhjendamatult madal; 3) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega käesoleva seaduse §-s 116 sätestatud alustel; 4) kõikide pakkujate või taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise või kvalifitseerimata jätmisega; 5) pakkumuste või taotluste esitamata jätmisega käesolevas seaduses sätestatud korras ettenähtud tähtaja jooksul; 6) hankemenetluse 6 kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega Rahandusministeeriumi järelevalvemenetluses tehtud ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel; 7) kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. Haapsalu Linnavalitsuse 22.01.2018 jõustunud määrusega nr 1 „Riigihangete teostamise kord“ § 1 lg 2 kohaselt linnavalitsuse hallatavad asutused juhinduvad hangete korraldamisel riigihangete seaduse nõuetest ja riigihangete teostamise korrast. Riigihangete teostamise korra § 3 lg 1 järgi tuleb riigihanke alustamisel arvestada Haapsalu linnavara valitsemise korras sätestatud nõudeid. https://www.riigiteataja.ee/akt/419012018009 H.L OÜ nõukogu 15.01.2015.a otsusega on kinnitatud H.L OÜ hankekord. H.L OÜ hankekord reguleerib p 1.1 kohaselt H.L OÜ poolt riigihangete korraldamist ning läbiviimist, hankeplaani koostamist, vastutavate isikute määramist, hankelepingute ettevalmistamist ning nende täitmise üle järelevalve pidamist. P 1.2 Sõltumata hankekorras sätestatust tuleb riigihangete korraldamisel järgida ka riigihangete seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. P 1.3 Hankekorraga reguleerimata osas lähtutakse Riigihangete seaduses ja selle alusel välja antud õigusaktidest, Rahandusministeeriumi juures asuva riigihangete vaidluskomisjoni ja kohtute praktikast ning ka Rahandusministeeriumi poolt koostatud soovituslikust riigihangete juhisest. Hankeplaani p 2.

1. kohaselt asjade ostmine ja teenuste tellimine kogumaksumusega alates 10 000 eurost (ilma käibemaksuta) kajastatakse osaühingu poolt koostatavas iga-aastases hanke plaanis. Hankekorras p 3 on välja toodud riigihangete eest vastutavad isikud ja nende määramine. Tl 121-126 I kd olev OÜ H.L hankekord kinnitab süüdistuses kirjeldatud asjaolusid. K.V avaldas /tl 94 pöördel III kd/, et tema on hankespetsilist, kui vaja, viib Riigihangete registris läbi hankeid protseduuriliselt. Kui on soetanud erinevaid masinaid, siis tehnilise kirjelduse poole pealt aitab hanke ette valmistada A. Lõps. OÜ H.L nõukogu koosolekul 14.12.2017 kinnitas nõukogu H.L OÜ 2018 hankeplaani. Hankeplaani 2018, mis on kinnitatud nõukogu liikmete J.K , Riho Lepp ja S.S poolt, on sisse kirjutatud hooldusniiduki soetamine lihthanke korras eeldatava maksumusega 20 000, poomniiduki soetamine lihthanke korras eeldatava maksumusega 15 000, raider koos haakeseadmega soetamine lihthanke korras eeldatava maksumusega 12 000 ja transpordivahendi soetamine riigihanke korras eeldatava maksumusega 50 000, seega kogumaksumuses kokku 97 000 eurot. Tl 119 I kd on OÜ H.L nõukogu 20.05.
2. a koosoleku protokoll, mille kohaselt nõukogu lubas juhatusel viia läbi vajalikud hanked ja osta järgmised seadmed ja masinad, mh multione – multifunktsionaalne hooldusmasin. Tl 115-118 I kd on OÜ H.L nõukogu 02.12.
3. a koosoleku protokoll, mille p 3 kohaselt arutati ettevõtte võimalust teostada tulevikus linna teede hooldust täies mahus ja otsustati anda juhatusele ülesanne selgitada välja tehnika ja tööjõuvajadus ning investeeringu maht teede hoolduse täielikust teostamiseks. (Selle ülesande täitmise tähtaega märgitud ei ole, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle ülesande täitmise kohta). T.M rääkis /tl 98 III kd/, et kui oli OÜ H.L´e nõukogu liige (koos P.V ja R. Lepaga), sai A. Lõpsile tehtud ülesandeks, et uuriks välja, millised variandid on saada autot, et saaks ronida posti otsa, millel kast käiks maas ja millega oleks võimalik linnas hooldustöid teha. Alol oli palju tööd ja see lükkus edasi, ei jõudnud konkreetse autoni, aga teadsid, kes neid pakuvad. 7 Tl 107-110 I kd on OÜ H.L 14.12.
4. a nõukogu koosoleku protokoll ja tl 104-106 I kd on Hankeplaan
5. a, mis süüdistuses kirjeldatud asjaolusid tõendavad. Hankeplaanis Transpordivahendi soetamise osas on märkus – nõukogu otsus 31.03.
6. a. Tl 112-114 I kd on näha, et OÜ H.L 31.03.
7. a nõukogu koosolekul lubati võtta rahalisi kohustusi transpordivahendi soetamiseks ja liisinglepingu sõlmimiseks summas kuni 50 000 eurot. OÜ H.L nõukogu 20.04.2018 koosoleku protokolli p 3.1 kohaselt otsustasid nõukogu liikmed S.S , Riho Lepp ja J.K anda juhatusele nõusolek läbi viia multilift-väikeveoki hange. Veok tuleb hankida koos vajaliku lisavarustusega talviseks teehoolduseks. Hangitava auto ja varustuse hinna ülempiiriks koos käibemaksuga 120 000 eurot. Auto tuleb soetada liisinguga ja peab olema uus. Tl 128-131 I kd olev nõukogu protokoll kinnitab neid asjaolusid. Protokollist on samuti näha, et anti juhatusele nõusolek läbi viia – p 3.2 korvtõstuki hange, soetatav masin võib olla kasutatud, kuni 5 a vana ning auto hinna ülempiiriks koos käibemaksuga 45 000 eurot ja p 3.
8. traktori lisaseadmena kasutatava poomniiduki hange, hangitav seade peab olema uus ning seadme hinna ülempiiriks koos käibemaksuga 15 000 eurot. S.S kirjeldas /tl 220 III kd/, et
9. a alguses tekkis idee soetada tänavahooldusmasin, mis mahuks tänavale liikuma ja talvel lund lükkama ja korvtõstuk. Nõukogu otsustas selle aprillis, enne seda uuriti, mis see masin maksta võiks, ise uuris korvtõstuki kohta. R. Lepp uuris veoauto kohta, tal oli käsil oma sõbra ettevõttes veoauto soetamine. Veoki hind pidi kuskil 100 000 ringis olema. Nõukogus tehnilisi tingimusi ei arutatud. K.V kinnitas /tl 94pöördel III kd/, et multifunktsionaalse masina soetamise küsimus tuli päevakorda kui nurjus riigihange linna tänavate ja teede hooldamiseks, juba 2,5 aastat tagasi. Masinal pidi olema sahk ees, vahetatav kast nn multilift tehnoloogial, vedelpuistursüsteem, et linn suudaks ise tänavaid hooldada. Tehnilise kirjelduse tegi A. Lõps selle hanke osas. Tehnilist kirjeldust arutati nõukogus ja linna esindajatega, A. Lõpsil oli mustandeid mitmeid, ühte-teist sai muudetud enne kui registrisse hanke tegid. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et juba paar aastat enne seda kui multifunktsionaalse sõiduki hange nähti ette hankeplaanis ja OÜ H.L´e nõukogu andis juhatusele nõusoleku vastava hanke läbiviimiseks, oli päevakorras, kas ja mis tingimustel OÜ H.L saaks hooldada linna teid ja tänavaid. Arutati, millise varustusega selleks otstarbeks hangitav multilift-väikeveok peaks olema. Kohtule esitatud tõendid ei näita, et oleks kindlaks tehtud, mis gabariitidega, millise maksimum kaaluga tingituna Haapsalu linna tänavate laiusest, tänavate koormuspiirangutest, peaks see multifunktsionaalne auto olema. Nõukogu otsuse kohaselt on otsustatud hankida kaks erinevat sõidukit – multilift-väikeveok ja korvtõustukiga masin. S.S on oma sõnade kohaselt hinnapäringuid teinud korvtõstuki, mitte multifunktsionaalse sõiduki kohta. Alo Lõps avaldas 18.07.2018 e-riigihangete keskkonnas www.riigihanked.riik.ee H.L OÜ hanketeate nr XXXXXX avatud hankemenetluse korras veoki ostmiseks. Riigihanke eesmärgiks oli hankida veok koos lisadega: konkslift, esisahk, puistur, vahetuskere kast. Hanke esitamise tähtajaks oli 14.08.2018.a kell 11:00 ning hanke eeldatav maksumus 40 000-100 000 eurot. Hanke eest vastutavaks isikuks oli Alo Lõps. Tl 132 I kd olev e-riigihangete keskkonna väljatrükk Hanke üldandmetest kinnitab eelkirjeldatud asjaolusid. Tl 133-134 I kd on Pakkumiskutse ja tl 135-144 I kd on Lisad
10. Pakkumuskutse oli Alo Lõpsi poolt koostatud selliselt, et see tugines täies ulatuses 2018 aprilli- ja maikuus Alo Lõpsile ja Riho Lepale S.E AS -i poolt saadetud erinevatele hinnapakkumistele ja infole. 8 Sõiduki koos pealisehitusega soetamise ja riigihanke ettevalmistamise küsimustes tegid koostööd H.L OÜ juhatuse liige Alo Lõps ja H.L OÜ nõukogu liige Riho Lepp, kes oli samal ajal ka Haapsalu Linnavolikogu eelarve- ja rahanduskomisjoni esimees. Riho Lepp ja Alo Lõps tegid kõik endast oleneva, et H.L OÜ riigihange nr XXXXXX oleks vastavuses S.E AS pakutavaga ning andsid seega eelise S.E AS poolt pakutavale sõidukile ja selle pealisehitusele, mistõttu ei viinud riigihanget läbi läbipaistvalt, ei kohelnud kõiki isikuid (pakkujaid) võrdselt ning ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel. Enne riigihanke väljakuulutamist teostasid Alo Lõps ja Riho Lepp 2018 aprilli- ja maikuus vastavalt

§ 10lg 1 turu-uuringu.

Turu-uuringu käigus võttis Riho Lepp 2018 aprillikuus, eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, ühendust S AS raskeveokite kliendinõustaja E.R ga ja küsis väikeveoki koos lisavarustusega hinnapakkumist. S.E AS oli ainus firma, millelt turu-uuringute käigus eelhinnangut küsiti. Riho Lepp küsis E.R lt infot nii telefoni teel, e-kirja vahendusel kui ka isiklikult kohtudes. Kuna S.E AS tegeleb sõidukite müügiga, siis pealisehituse valmistamise küsimustes pidas E.R S.E AS esindajana läbirääkimisi P.L OÜ ja V.T OÜ-ga. E.R edastas 2018 aprilli- ja maikuus ekirja vahendusel hinnapakkumised nii sõiduki kui ka pealisehituse osas Riho Lepale, kes omakorda edastas need muutmata kujul Alo Lõpsile. Samuti vahetasid E.R ja Riho Lepp omavahel informatsiooni telefoni teel, millise informatsiooni edastas Riho Lepp edasi Alo Lõpsile. Kohtule on esitatud tõendid kõnelogide kohta. Tl 151-154 II kd on vaadeldud äravõetud mobiiltelefone – kõnelogi näitab kõnesid E.R ja M.R vahel

1. aastal 24.05, 15.05, 10.08, 13.08, 14.08, 16.
2. Tl 139-142 III kd on sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, mille punkt 5 näitab, et E.R ja R. Lepp on 20.04-08.05.
3. a suhelnud telefoni teel kokku 32 korral. R. Lepp on M.R´ga suhelnud 04.05.
4. a ja neljal korral 07.05.
5. a. Kaitsja leidis, et kõne ei näita kõne sisu. Kohus nõustub kaitsjaga, et kõnede toimumine iseenesest ei näita, millest räägiti, näitab, et isikud on omavahel suhelnud. R. Lepa kaitsja avaldas, et E.R ja R. Lepa suhtlemine e-kirja teel, hinnapakkumiste saatmine oli seotud ka OÜ-le K auto ostmisega. E.R rääkis /tl 119pöördel-120 III kd/, et umbes samal ajal kui H.L soovis saada teehooldusmasinat, soovis R. Lepp saada pakkumist OÜ-le K, tahtis saada XXXXXXXXX XXXXXXXX, mille pealisehituseks oli konksliftseade. K.K on kuidagi K´ga seotud. 03.05.2018 edastas E.R Riho Lepale e-kirja pealkirjaga „XXXXXXXXX XXXX XXXX automüügipakkumine“, millega oli manusena kaasas fail „Automüügi pakkumineXXXXXXXXX XXXX XXXX.pdf“. Fail sisaldas endas 30.04.2018 Hinnapakkumist XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX /tl 29-30 II kd/. Hinnapakkumine on tehtud 7490 kg täismassiga autole. Tl 172-174 II kd kohaselt oli R. Lepale E.R lt nimetatud e-kiri saabunud. Tl 176-178 III kd näitab, et R. Lepp on selle kirja 03.05.
6. a edastanud aadressile XXX. E.R tunnistas /tl 119pöördel III kd/, et see pakkumine on seotud OÜ-ga K. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et R. Lepp oleks selle ekirja edastanud A. Lõpsile. 15.05.2018 saatis E.R e-kirja Riho Lepale pealkirjaga „XXXXXXXXX XXXXXX“, millega oli kaasas manusena failid „XXXXXXX XXXXXX.png“ ja „XXXXXXX XXXXXX X.png“. Kiri asub tl 178-184 II kd. E.R tunnistas /tl 119pöördel III kd/, et see pakkumine on seotud OÜ-ga K. Tl 179-182 III kd näitab, et E.R poolt R. Lepale 15.05 kell 10.08 kirja on R. Lepp saatnud 15.05 kell 14.02 edasi aadressile XXX. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et R. Lepp oleks selle e-kirja edastanud A. Lõpsile. 15.05.2018 saatis E.R e-kirja Riho Lepale pealkirjaga „XXXXXXXX XXXX XXXX konkslift hinnapakkumine“, millega oli kaasas manusena fail „Automüügi pakkumine-XXXXXXXXX 9 XXXX XXXXX.pdf“, mis sisaldas 15.05.2018 hinnapakkumist XXXXXXXX XXXXXXX XXXX XXX 4x2 kohta /tl 31-32 II kd/. Hinnapakkumine on tehtud 8550 kg täismassiga autole. Tl 185-187 II kd näitab, et kiri on saadetud R. Lepale 15.05 kell 16.
7. Pakkumine 15.05.2018 XXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX 4x2, täismassiga 8 550 kg. E.R tunnistas /tl 119pöördel III kd/, et see pakkumine on seotud OÜ-ga K. 24.05.2018 saatis E.R e-kirja Riho Lepale pealkirjaga „XXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX XXXX Multilift“, millega oli kaasas manusena fail „automüügi pakkumineXXXXXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX XXXX Multilift.pdf“, mis sisaldas 24.05.2018 hinnapakkumist XXXXXXXX XXXXX kohta /tl 27-28 II kd/. Hinnapakkumine on tehtud 8550 kg täismassiga autole. Kiri asub tl 188-190 II kd. E.R tunnistas /tl 119pöördel III kd/, et see pakkumine on seotud OÜ-ga . E.R selgitas /tl 121-121pöördel III kd/, et H.L ele oli plaanitud 9 tonnine auto ehk täismassiga 8550 kg XXXXXXXX XXXXX XXXX XXXX. K le 7990 kg täismassiga auto, XXXXXXXX XXXXX XXXX. Need on erineva kaaluklassiga. Pealisehituseks oli mõlemale konkslift, linnahooldusel lisaks sahk, soolakolu. K OÜ-l läks S´ga tehinguks, auto hinnaks võis olla 40-50 000+käibemaks koos pealisehitusega. Tl 186-191 III kd on Liisinguleping 15.11.
8. a, millest nähtub, et liisinguese on veoauto XXXXXXXX XXXXX XXXXXXX (mass 7 490 kg), vastavalt müügipakkumisele, mis on koostatud S.E AS poolt 19.07.
9. a (lisatud liisingulepingule). Liisinguvõtja K OÜ, esindaja K.K. Kohus leiab, et nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et E.R on R. Lepale 03.05.
10. a, 15.05.
11. a kahel korral ja 24.05.
12. a saatnud e-kirju hinnapakkumistega XXXXXXXXX XXXXXXile. 03.05 ja 15.05 (kell 10.08) kirjad on R. Lepp edastanud K.K´le. Seega on kohtus tõendamist leidnud, et need hinnapakkumised ei olnud tehtud H.L OÜ -le. E.R on kinnitanud, et ka 15.05 teine kiri (kell 16.01) ja 24.05 kiri olid seotud K OÜ-ga. Samas kinnitas E.R , et K OÜ soovis 7 990 kg täismassiga autot, kaks viimast pakkumist on aga autole täismassiga 8 550 kg. Teisest küljest ei ole kohtule esitatud tõendeid, et R. Lepp need pakkumised oleks A. Lõpsile edastanud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et E.R poolt R. Lepale 15.05 ja 24.05 saadetud hinnapakkumised oleks seotud H.L OÜ riigihankega. E.R sõnad /tl 117pöördel-118pöördel III kd/ kinnitavad, et märtsis-aprillis pöördus Riho Lepp tema poole (läbi müügiassistendi, keda R. Lepp tunneb), soovis saada pakkumist veoautole – teehooldusmasin ja tema meelest oli R. Lepa kindel soov saada XXXXXXXXX XXXXXX. Lisaseadmetena oli vaja konkslift seadet, soolapuisturit, esisahka, nende osas pöördus P.L OÜ ja V.T AS poole. Oli nõus pakkumise tegema, pakkumisse läks pealisehituse osas P.L pakkumine, hinnaks kujunes midagi üle 90
13. 19.04.2018 saatis E.R Riho Lepale e-kirja, mille pealkirjaks oli „XXXXXXXX XXXXX konkslift+puistur+sahk+vahetuskast automüügipakkumine“. Kirja manusena oli kaasas failid „Automüügi pakkumine-H.L.pdf“ ja „Pealisehituse pakkumine.doc“, mis sisaldasid endas hinnapakkumist XXXXXXXX XXXXXkohta ning pakkumist nr 18272 pealisehituse kohta. Nimetatud e-kirja koos manustega saatis Riho Lepp 20.04.2018 e-kirjaga edasi Alo Lõpsile. Süüdistuses kirjeldatud kirjade liikumist tõendavad järgmised tõendid. R. Lepa arvutis oli E.R 19.04.
14. a e-kiri R. Lepale /tl 165-171 II kd/, milles manusena on 10.04.
15. a hinnapakkumine XXXXXXXX XXXXXja P.L pakkumine 18272 S.E AS -ile konkslifti, esisaha, puisturi, vahetuskere kasti kohta. A. Lõpsi töökabinetist leiti 10.04.
16. a hinnapakkumine ja pakkumine 18272 /tl 195-197, 209-212, 215-220 II kd/. Tl 4-9 III kd on R. Lepa 20.04.
17. a e-kiri A. Lõpsile, mis leiti A. Lõpsi arvutist. A. Lõpsi kabinetist leiti S.E AS 10.04.
18. a Hinnapakkumine: XXXXXXXXXX XXXXXX´le , 10 hinnapakkumine tehtud H.L´le ja P.L 27.04.
19. a pakkumine 18272 S.E AS -ile /tl 215220 II kd/. Tunnistaja A.M , kes on P.L OÜ müügijuht, rääkis /tl 115pöördel-117pöördel/, et P.L OÜ tegeleb autode pealisehitustega.
20. a ei ole nende poole H.L´st pöördutud pakkumise saamiseks. Helistas E.R S´st ja küsis hinnapakkumist teehoolde autole – oli talihoolduse teema – esisahk, soolapuistur, vahetuskere kastid. Alusauto oli XXXXXXXX XXXXXX. Esitas pakkumise, rohkem ühendust ei võetud, nii see jäi. Tegid S´le pakkumise kevadel enne riigihanget ja siis riigihanke raames enne kui S läks pakkuma, saatis need E.R le. Sai teada, et S ei läinud nendega välja, läks konkurendiga. Sellest andis teada E.R , põhjus oli hinnas. 23.04.
21. a räägivad R. Lepp ja A. Lõps telefonis /tl 145 III kd/ auto hankest. R. Lepa jutust on aru saada, et seda teemat on arutanud E´ga, R. Lepp selgitab, et E ütles, et kolmneli nädalat on nad valmis selle meie jaoks valmis ehitama, vahele võtma. 24.04.
22. a helistab E.R A. Lõpsile /tl 146 III kd/, A. Lõps kinnitab, et on E.R poolt saadetud pakkumise üle vaadanud. A. Lõps kinnitab, et mingi aeg saab tagasisidet anda (et mehed, kes tööle hakkavad, vaatavad üle ja annavad oma hinnangu) ja siis panevad kuskile hankesse üles ka nii öelda need tingimused. Kirjeldatud tõendid kinnitavad süüdistuses kajastatud asjaolusid, et E.R edastas 19.04.
23. a R. Lepa palvel talle pakkumise nii autole (10.04 XXXXXXXXX XXXXXX) kui pealisehitusele (P.L pakkumine nr 18272) ja R. Lepp edastas need dokumendid omakorda A. Lõpsile. Telefonivestlustest selgub, et E.R poolt saadetud pakkumist on A. Lõpsil plaanis kasutada riigihanke tehniliste tingimuste koostamiseks. R. Lepa ja E.R vahel käisid aprillis (s.o juba enne riigihanke väljakuulutamist) ka läbirääkimised, millal S.E AS saaks H.L OÜ -le tulevikus väljakuulutatava riigihanke tulemusel multilift auto koos pealisehitusega tarnida. 27.04.2018 kohtusid Riho Lepp, E.R ja Alo Lõps ning V.T AS juhataja M.R Haapsalus H.L OÜ ruumides XXXXX XX, kus arutati H.L´le sobiva sõiduki soetamist. Selle kohtumise toimumine ja seal arutatu on tõendatud järgmiste tõenditega. Jälitustoimingu protokoll /tl 170-175 III kd/ näitab, et 27.04.
24. a viibisid XXXXX XX H.L OÜ kontoris A. Lõps, E.R , M.R ja R. Lepp. E.R selgitas /tl 118pöördel-III kd/, et peale hinnapakkumise saatmist R. Lepale, otsustas, et lähevad siiski pealisehituse osas V.T´ga. Kontakteerus M.R´ga, kes tegi omapoolse pakkumise ja siis kohtusid R. Lepa ja A. Lõpsiga H.L´s, et arutada lisaseadmeid. Mingil määral arutasid ka alusautot, konkreetne auto oli laos olemas. Kohtumine toimus tema ettepanekul. Algselt sooviti sellel autole ka korvtõstukit, kuid see oli tehniliselt võimatu ja pakkus välja, et on olemas väiksem auto, kuhu korvtõstuk sobiks. Mida väiksem autol on teljevahe, seda parem manööverdusvõime, ja seda väiksem pöörderaadius. Seda alusautot, mida nad pakkusid, müüvad nemad Eestis ainukesena ja selles kaaluklassis talle väga vastast ei ole, XXXXXXXXX XXXX X X. Linnahoolduse kontoris kohtumisel A. Lõpsi ja R. Lepa poolt anti talle mõista, et S peaks selle hanke võitma. M.R, kes on V.T AS juhataja, tunnistas /tl 107-109 III kd/, et tunneb E.R ja ka A. Lõpsi, R. Leppa, kohtusid kõik L kontoris, rääkisid pealisehitusest. E.R ütles, et on klient, kes hakkab soetama kommunaalveokit, et rääkida, millised võimalused on olemas. Sai kohtumisel infot, mis on töö iseloom ja pakkus tehnilisi lahendusi. Pealisehitus oli linnahooldustööde jaoks, sellest rääkis A. Lõps. Algul räägiti ka korvtõstukist, aga see jäi välja, sest see oleks olnud tehniliselt ääretult ebapraktiline. Teada oli, et riigihange tuleb ja riigihankes oli kirjas, millisele komplektile pakkumist oodatakse. Mingit ettekirjutust ei olnud, milline peab veok olema. Enne riigihanke pakkumise edastamist saatis pakkumise E.R´le, sest tema osales hankel. Konkreetse riigihanke jaoks on teinud ühe pakkumise. 11 22.05.
25. a räägivad R. Lepp ja A. Lõps /tl 151-152 III kd/. R. Lepp tunneb huvi, kas tema selle veoki hankega peab veel midagi tegema, A. Lõps vastab, et ei, proovivad ta üles saada, põhja teevad. R. Lepp räägib, et multiliftseadme järjekord on 4 kuud, see, kes seda seadet hakkas paigaldama, võttis oma riski, tellis seadme igaks juhuks ära, ehk siis tellimus on tehtud. A. Lõps kiidab heaks. R. Lepa jutust on aru saada, et on kinnitanud, et ostavad auto nende käest ja sellega tinginud hinna odavamaks, kuigi lisandus kraana. Lõpuks R. Lepp ütleb, et ei saa telefoni teel rääkida. Kohus leiab, et kõnesalvestis kinnitab, et R. Lepp ja A. Lõps jagavad tulevase riigihanke eseme kohta infot, kooskõlastavad tegevusi. Enne riigihanke väljakuulutamist edastas Alo Lõps Riho Lepalt saadud info H.L OÜ hankespetsialistile K.V´le. 03.07.2018 saatis Alo Lõps e-kirja K.V´le pealkirjaga „veok“. Kirja manusena oli kaasas fail „Spets.docx“, mis sisaldas spetsifikatsiooni nimekirja 37 alampunktiga. Alo Lõpsi poolt K.V´le edastatud fail „Spets.docx“ oli täielik koopia E.R poolt 04.05.2018 Riho Lepale ja Riho Lepalt omakorda 15.05.2018 Alo Lõpsile edastatud faili „Spets.docx“ faili sisust. Tl 175-177 II kd on 04.05.
26. a E.R e-kiri R. Lepale - kaaskirjas – saadan sulle lõpuks selle korvtõstuki hinnapakkumise. Kirjal peaks olema 2 lisa – Automüügi pakkumine – Korvtõstuk H.L .pdf ja Spets.docx. Kohtule on esitatud lisa pealkirjaga: „Spets“. Kiri on tl 10-12 III kd ja ka tl 85-87 III kd. 27.08.2018 vaatlusprotokollis /tl 1-3 III kd/, milles on vaadeldud A. Lõpsi töökohast kaasa võetud sülearvutis olnud infot, on tuvastatud, et 15.05.2018 saatis R. Lepp A. Lõpsile e-kirja pealkirjaga Hinnapakkumine, lisad Automüügi pakkumine – Korvtõstuk H.L ja Spets. Võrreldes e-kirjadega edastatud manust pealkirjaga: „Spets“, on näha, et E.R poolt R. Lepale saadetud manus ja A. Lõpsi poolt K. V´le saadetud manus on identsed. 04.05.
27. a räägivad R. Lepp ja A. Lõps /tl 147-148 III kd/. R. Lepp avaldab, et äkki ei ole hea variant, et saadab A. Lõpsile neid automeile edasi, hakkavad arvutit tuhnima, sul siis…Küsimus selles, et saadab kogu aeg S pakkumisi onju ja pärast ta tõenäoliselt võidab, sest nad on korraliku kodutöö ära teinud. Kõik siuksed XXX ja XXXXXX ja.., praktiliselt välistavad niimoodi praktiliselt ise selle hanke juba ära teind. Pärast on sinu meilist näha, arvab, et prindib välja ja ei saada siis. Sest muidu keegi pärast, miks seda jama vaja on. 04.07.2018 saatis Alo Lõps e-kirja K.V´le pealkirjaga „FW: XXXXXXXX XXXXX konkslift+puistur+sahk+vahetuskast automüügipakkumine“. E-kirjaga oli manusena kaasas failid „Automüügi pakkumine- H.L .pdf“; „Pealisehituse pakkumine.doc“ ja „Pakkumiskutse veoki ostmine.doc“. Failid „Automüügi pakkumine-H.L .pdf“; „Pealisehituse pakkumine.doc“ sisaldasid 10.04.2018 hinnapakkumist XXXXXXXX XXXXX kohta ja pakkumist 18272 pealisehituste kohta. Mõlemad failid olid täpsed koopiad failidest, mille Alo Lõps oli saanud 20.04.2018 e-kirjaga Riho Lepalt, kes omakorda oli saanud need 19.04.2018 e-kirjaga E.R lt. Tl 13-30 III kd on nimetatud A. Lõpsi 04.07.
28. a e-kiri K.V´le koos lisadega. Tõepoolest A. Lõps on K.V´le edastanud E.R poolt 19.04.
29. a R. Lepale ja R. Lepa poolt omakorda 20.04.
30. a A. Lõpsile edastatud dokumendid. K.V selgitas /tl 96 III kd/, et teab, et juttu oli päris mitme firmaga (ülemustega on rääkinud sellest), et mis selline masin võiks maksta, et saaks ideoloogia paika. Tehnilise kirjelduse näitajaid oli väga palju (mustandeid), arutasid tehniliste näitajate vahemikku ja andmeid. Masin oli ikka mõttelaadis üks. Ei ole näinud ühegi ettevõtte poolt pakutavaid hinnapakkumisi. Kohtule esitatud tõendid ei kinnita K.V sõnu, et tehnilise kirjelduse näitajate mustandeid, mida arutasid, oli väga palju. A. Lõps on saatnud K.V´le seoses riigihanke tehniliste 12 tingimustega kaks e-kirja, 19.04 E.R kiri R. Lepale, milles oli S 10.04.
31. a pakkumine XXXXXXXXXX XXXXXX´le ja P.L pakkumine nr 18272 ning teises E.R poolt 04.05 R. Lepale saadetud manus Spets. Tl 183-185 III kd on R. Lepa e-kirjavahetus 17-18.06.
32. a seoses sooviga osta Saksamaalt veoauto XXXXXXXX XXXX XXXXX koos pealisehitusega. Kohus leiab, et nimetatud kirjavahetus ei puuduta käesolevas süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid, seega tõend ei ole asjakohane ja kohus jätab tõendi kõrvale. H.L OÜ juhatuse 17.07.2018 korralduse kohaselt andis Alo Lõps, H.L OÜ juhatuse liikmena, võttes aluseks riigihangete seaduse § 3 ja § 14 korralduse:
33. Kinnitada riigihanke “Veoki ost“ hankedokumendid;
34. moodustada hanke läbiviimiseks hankekomisjon koosseisus esimees Alo Lõps, liige K.V ja liige T.N ;
35. komisjonil korraldada: hinnapakkumuse küsimine korraldada riigihangete registris ning esitada juhatusele hanke tulemused kinnitamiseks. Tl 153-156 I kd on nimetatud korraldus ja korralduse lisaks olevad hankedokumendid. K.V kinnitas /tl 94pöördel-95 III kd/, et hanke läbiviimiseks moodustati komisjon, sinna kuulusid A. Lõps, K.V, T.N. Tema ülesanne on hange registris läbi viia, pani registrisse hanke üles, kui on küsimusi, konsulteerivad ja tema vastab. T. N kinnitas /tl 100 III kd/, et oli hankekomisjoni liige ja pani ettevõtte kodulehele hanke üles viitega Riigihangete registrisse. Tehnilisest küljest ei oska midagi öelda. Tema ülesanne oli ka otsuse kinnitamine. Reaalselt moodustasid hankekomisjoni Alo Lõps ja K.V. T.N sisuliselt hankekomisjoni tööst osa ei võtnud. Hanketingimuste mustandi saatis Alo Lõps e-kirjaga K.V´le ning tegemist oli täieliku koopiaga E.R poolt Riho Lepa kaudu Alo Lõpsile e-kirjaga saadetud automüügi pakkumise kirjade manustes olnud failidest. 18.07.2018 avaldati riigihangete registris hanketeade nr XXXXXX, mille kohaselt OÜ H.L soetab veoki koos lisadega: konkslift, esisahk, puistur, vahetuskere kast eeldatava kogumaksumusega 100 000 eurot. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 14.08.2018 kell 11:
36. Hanketeate juures oli Lisa 2 Tehniline kirjeldus. Hanke tehnilisse kirjeldusse oli märgitud, et juhul kui mõni parameeter ei vasta lükkab hankija pakkumuse tagasi. Pakkumuskutse oli Alo Lõpsi poolt üles ehitatud selliselt, et see tugines täies ulatuses S.E AS -st E.R poolt 2018 aprilli- ja maikuus e-kirja teel Riho Lepale edastatud andmetele, mille Riho Lepp oli omakorda edastanud Alo Lõpsile. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendatud, et E.R poolt R. Lepale saadetud pakkumistest on läbi A. Lõpsi jõudnud K.V 10.04.
37. a Hinnapakkumine: XXXXXXXXX XXXXXX, P.L OÜ pakkumine 18272, ja 04.05 E.R poolt R. Lepale saadetud fail Spets. K.V on kinnitanud, et hangete puhul tegeles tehniliste andmetega A. Lõps. 03.07 ongi A. Lõps saatnud K.V´le kirja – masina kohta on mõtted kirjas, kõiki neid ei kasuta. Võrreldes faile Spets, mis on E.R poolt R. Lepale saadetud, R. Lepa poolt edastatud A. Lõpsile ja A. Lõpsi poolt saadetud K.V´le kui riigihanke esemeks oleva masina tehnilised tingimused, saab nii nendes dokumentides sisalduvate andmete kui ka kirjastiili poolest öelda, et tegemist on ühe ja sama dokumendiga. H.L OÜ Riigihanke Lisa 2 Tehniline kirjeldus sisaldab punktides 2-3, 5-38 sõna-sõnalt samu tehnilisi tingimusi kui eelnimetatud dokument Spets. Uurides Riigihanke konkslifti, esisaha, puisturi ja vahetuskere kasti tehnilisi andmeid ja kõrvutades neid P.L pakkumisega nr 18272, on aga ilmne, et Riigihanke nimetatud tingimused on P.L pakkumisest maha kirjutatud. Ka tunnistaja A.M kinnitas, et esialgu riigihankes olid samad tehnilised tingimused, mis V.T AS poolt esitati S.E AS -le. Kohus leiab, et eelkirjeldatu näitab selgelt, et pakkumuskutse tugines täies 13 ulatuses E.R poolt R. Lepale saadetud 19.04 e-kirjas sisalduvatele 10.04.
38. a Hinnapakkumine: XXXXXXXXX XXXXXX, P.L OÜ pakkumine 18272, ja 04.05 E.R poolt R. Lepale saadetud failile Spets. Tln HK 22.06.
39. a otsus nr 3-16-874 p 48 on selgitanud, et

§ 3

näeb ette hankija kohustuse järgida riigihanke korraldamisel põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke kooskõla seaduse esimeses paragrahvis sätestatud eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihankemenetluse eesmärk on kaasata riigihanke konkurssi võimalikult palju pakkujaid. Seega peab kohus uurima, kas olukorras, kus pakkumuskutse tugines R. Lepa poolt S.E AS -is läbi viidud turu-uuringule, täideti

§ 3nõudeid.

Kuna riigihanke turu-uuringu teostas H.L OÜ ainult ühe firma, s.o S.E AS , hinnapakkumise põhjal, siis Riho Lepp ja Alo Lõps eelnevalt kooskõlastatult, s.t kaastäideviijatena, tegid kõik endast oleneva, et H.L OÜ hange nr XXXXXX oleks vastavuses S.E AS pakutavaga ning andsid seega riigihankes eelise S.E AS poolt pakutavale sõidukile ja selle pealisehitusele. Seda kinnitab ka Alo Lõpsi ja Riho Lepa omavaheline suhtlus telefoni teel ning fakt, et Riho Lepp, saades teada, et riigihange on avaldatud, helistas ja teavitas sellest koheselt E.R S.E AS -st. Tl 155-156 III kd kõnedest on näha, et 18.07.

1. a A. Lõps teatas R. Lepale, et hange läks üles, R. Lepp ütleb, et helistab talle siis ja minuti pärast helistab E.R le ja ütleb, et see läks üles. Lepivad kokku, et kui tekib küsimusi, siis E.R helistab R. Lepale. E.R helistab omakorda A. S´le, et H.L hange üle vaadata. E.R sõnade kohaselt /tl 119 III kd/ R. Lepp andis talle teada kui Riigihange oli üles pandud. 19.07.
2. a R. Lepp uurib E.R käest /tl 157 III kd/, kas hanget vaatas. R. Lepp: „kurat kui sa seda ei võida raisk. Kurat kõik on selleks tehtud“. E.R : „noo kurat ma andsin endast parima aga ma arvan, et ei tohiks“. R. Lepp: „ma sain aru, et M´l on see igaks juhuks tellitud ka“. E.R : „nojah meil on tellitud see tegelikult oktoobrikuust. Oktoobri algusest tuleb see seade kohale. Auto ka tellitud. Teine auto veel juurde“. Kohus leiab, et vestlused kinnitavad, et R. Lepp suhtles E.R ga, kes oli S.E AS esindaja Riigihanke pakkumisel, ka peale Riigihanke väljakuulutamist. R. Lepp väljendab selgelt ja ühemõtteliselt, et enne Riigihanke väljakuulutamist on tehtud kõik, et S.E AS hanke võidaks, tehnilised tingimused on kirjutatud S.E AS pakkumisest, auto on tellitud ja pealisehitus on tellitud oktoobrist. Hanke kestuse ajal esitasid hankele registreerunud pakkujad OÜ H.L ele läbi Riigihangete registri täpsustavaid küsimusi, sealhulgas ka võimalusi pakkuda hankelepingu tehnilises kirjelduses välja toodud nõuetele täpselt mittevastavaid variante. H.L OÜ tuli tehnilises kirjelduses vastu küsimustele, mis puudutasid osaliselt kabiini kõrgust, puisturi kere materjali, konkslift seadme kaalu, transportöör linti, konkslifti kasti pikkust, akude mahutuvust ja generaatori võimsust. Nõuetes ei tehtud aga järeleandmisi puisturi dimensioonides, rehvide mõõdus, teljevahes ja kliimaseadmes. Tl 145-151 I kd on väljatrükk e-riigihangete keskkonnast – Veoki ost, hankija OÜ H.L . Riigihankele registreerusid S.E AS (E.R), T.T.E OÜ (T.A), OÜ P.L (A.M ), OÜ K.M.A. (R.K), AS I.P (P.T). 14 K.V kinnitas /tl 95 III kd/, et küsimusi esitati nii hanke läbiviimise kui tehnilise poole kohta. Mõnel üksikul juhul tegid ka järeleandmisi. R.K, kes on OÜ K.M.A müügiinsener rääkis kohtus /tl 102 III kd/, et müüvad MAN-tüüpi veokeid,
3. a väikseid veokeid ei olnud. Registreerisid end
4. a H.L OÜ poolt korraldatud riigihankele, millega sooviti hankida kommunaalveokit. Tehnilisest kirjeldusest paistis silma, et sooviti väikest kompaktset veokit, millega oleks võimalk väikestesse hoovidesse sõita ja töid teha. Tema meelest küsimuste voorus auto täismassi suurendati, igal juhul said pakkuda. S võitis. Hanget ei vaidlustanud, oli väiksem ja odavam auto. Tl 65-74 III kd on K.M.A. OÜ taotlus Riigihankes osalemiseks ja selle lisad. Tehnilisest kirjeldusest on näha, et K.M.A. OÜ pakkus erinevaid rehve esisillal kui hankes nõutud (205/75R17.5) – rehvid esisillal 235/75R17,5 kuna esirehvide kandevõime peab olema lumesaha tõttu suurem. P.T, kes on I.P AS (tegeleb I sõidukite müügiga) veokite müügikonsultant, rääkis kohtus /tl 103-104pöördel III kd/, et tema registreeris firma H.L OÜ riigihankele, millega sooviti hankida eriotstarbelist veokit koos pealisehitisega. Neil vastavat veokit ei olnud, kuid kui mõnda tingimust oleks muudetud, mis polnud väga olulised, siis oleks saanud osaleda. Meeles on rehvid (oli kindel suurus ja mõõt) ja teine oli esisahk, millel oli miinimumkaal, mõistlik oleks olnud maksimumkaal. Küsisid ka selle kohta. Osades asjades tuldi vastu, aga kuna rehvide pealt tuli eitav vastus, selliseid pakkuda ei saanud, see oli välistav tingimus ja osaleda ei saanud. Rehvi laius oli 205 nõutud, küsisid, kas 215 tohivad pakkuda, ei tohtinud ja väiksema läbimõõduga velgi ei tohtinud pakkuda. Nende meelest oli sobivaks autoks XXXXXXXXX XXXXXX, just rehvide pärast. Temale teadaolevalt H.L OÜ poolt enne nende poole ei pöördutud, et mis võimalused neil pakkuda on. T.A rääkis kohtus /tl 105-106pöördel III kd/, et
5. a töötas T.T.E OÜ müügidirektorina, milline ettevõte toob maale ja esindab Eestis DAF veoautosid. Registreerusid H.L OÜ riigihankele. Otsustasid osaleda, küsisid kabiini kõrguse muutust, seda lubati ja luba pakkuda teise mõõduga rehve, milleks luba ei antud, kui ei lubata, siis ei lubata. Kui oleks pannud kitsama rehvi alla kui autole ette nähtud, oleks rikkunud auto spetsifikatsiooni. Tegemist oli väga väikse autoga, milleks oleks sobinud XXXXXXXXX. Eeldatavasti taheti autot kommunaaltööde jaoks, pealisehitis viitas sellele. Tema teada ei ole T.T OÜ-ga H.L OÜ -st ühendust võetud, et uurida, milliseid on võimalused veokite pakkumiseks. Riigihangete registris on näha /tl 146-151 I kd/, et I.P AS ja T.T.E OÜ on Riigihangete registris küsimused kabiini kõrguse kohta esitanud, mida on lubatud muuta. Küll on aga vastatud, et rehvid ja teljevahe tuleb pakkuda vastavalt pakkumuskutses toodule, peab olema automaatne kliimaseade. T.T.E OÜ on 13.08 esitanud küsimusi puisturseadme, saha mõõtude, töölaiuse kohta, konkslifti kohta. R.A (G.S OÜ müügijuht) rääkis kohtus /tl 112-115pöördel III kd/, et H.L OÜ hankest juulis
6. a sai teada Riigihangete registrist. Oli plaanis osaleda, aga ei osalenud. Tehniliste tingimustega tutvudes sai aru, et kriteeriumid oli nii täpselt paika pandud, et sai pakkuda ainult XXXXXXXXX XXXXXXit, muud autod ei sobinud - näiteks teljevahe pikkusel ei olnud vahemikku (see välistas I D) ja rehvimõõt ei sobinud (see välistas M-i ja D-i autod). Samuti olid esisahk ja puistur parameetritelt üsna piiritletud. Esitas ka riigihanke käigus küsimusi, aga muudatusi ei tulnud. Mõtles, milline muu auto võiks sobida ja otsis võimalusi ka pealisehituse osas. Kui parameetrid on nii täpselt paika sätitud, siis see viitab, et tegemist on suunatud hankega. S müüb Eestis XXXXXXXXXXXXX, Euroopa Liidust kusagilt on võimalik hankida, aga kui hankes on kirjas, et pakkuja peab omama hooldusvõrgustikku Tallinnas või selle lähiümbruses, siis see elimineerib kõik muud võimalused. 15 R. Lepa kaitsja tõi välja rida asjaolusid, miks tunnistaja R.A ütlused ei ole usaldusväärsed /tl 15 IV kd/. Kohus leiab, et ükski neist väidetest ei anna alust lugeda R. A ütlusi ebausaldusväärseks. 01.08.
7. a helistab R.A A. Lõpsile /tl 160-162 III kd/, et uurida hanke kohta. R.A saha osas arvab, et seal ei ole isegi tolerantse antud, et see on P.L peale välja ehitatud. A. Lõps vastab, et jääb vastuse võlgu, kelle lehe pealt mingid andmed võtsid, ei olnud kindlasti üks tootja, meil oli koos neljast või viiest. R.A leiab, et küsimus selles, et hanke tingimustes ei ole tolerantse välja toodud. A. Lõps palub meilile saata, et milline vahemik võiks olla. R.A – puisturil ka konkreetne number 2600, see on konkreetse Hillfiti peale kirjutatud. Auto osas A. Lõps kinnitab, et on läbi rääkinud nelja erineva või kolmega, pidid teadma, kes suudavad pakkuda siukest autot, millega kaaluga lõhki ei lähe. Lepivad kokku, et R.A kirjutab meilile ja A. Lõps vaatab, mida saab muuta. Kohus märgib, et A. Lõpsi väited R.A´le riigihanke tehniliste tingimuste koostamise osas ei vasta tõele. Kohus eespool tuvastas, et riigihanke tehnilised tingimused nii alusauto kui pealisehitise kohta olid võetud S.E AS , s.o E.R poolt R. Lepale saadetud pakkumistest. Kohus leiab, et tunnistajate ütlused kinnitavad, et hankes osalemise piiravaks tingimuseks oli rehvimõõt, mis oli üheselt kindlaks määratud ja teistsuguseid rehve pakkuda ei lubatud. Tunnistajate ütlustest tuleb, et muudele tehnilistele tingimustele vastavad autod olid olemas, kuid neile oli tehase poolt ette nähtud teistsuguse mõõduga rehvid kui hankes ette nähtud ja edasimüüjad omaalgatuslikult teise mõõduga rehve paigaldada ei tohi. Seetõttu loobusid pakkumisest I.P AS ja T.T.E OÜ. OÜ K.M.A esitas pakkumuse, milles rehvimõõt oli erinev kui pakkumuskutse tehnilises kirjelduses. Kohus leiab, et tunnistajad P.T, T.A ja R.A, kelle kõikide töö on seotud veokite müügiga, kinnitasid kokkulangevalt, et tutvudes hanketingimustega, tekkis neis veendumus, et H.L OÜ riigihankel soovitakse saada konkreetselt XXXXXXXX veokit (XXXXXXXX).

§ 88

lg 7 sätestab, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Tln RK 05.10.

1. a otsus nr 3-17-1414 p 11 on selgitanud, et hankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Seejuures on hankijal kohustus vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja hanke esemele ebavajalike piirangute seadmist. A. Lõps kaitsja esitas kohtule 30.01.
2. a H.L OÜ pakkumiskutse /tl 208-213 III kd/, hanke nimetus Veoki ost koos lisadega. Kaitsja väitis, et pakkumiskutse oli täpselt samasugune, selle alusel on veok hangitud, võitis S.E AS ja selle hanke osas ei ole prokuratuur etteheiteid teinud. Ei saa olla nii, et üks hange on ebaseaduslik ja teine mitte. Kohus märgib, et kohus ei anna käesolevas asjas hinnangut teise riigihanke seaduspärasusele, kuid kaitsja väide, et pakkumiskutse tehnilised tingimused olid samad, mis 18.07.
3. a riigihankes, ei ole õige. Kui võrrelda käesoleva kriminaalasja esemeks oleva riigihanke tehnilisi tingimusi /tl 136-139 I kd/ ja 30.01.
4. a pakkumiskutse tehnilisi tingimusi /tl 208-213 III kd/, on näha, et tingimust, mida eelmisele riigihankele registreerunud ja kohus pidas piiravaks baasauto osas – rehvid (p 18), on muudetud. On antud võimalus pakkuda erinevates mõõtudes rehve. Kui esialgses riigihankes olid lubatud ainult rehvid 205/75R17.5 ja küsimuste voorus vastati, et muid rehve pakkuda ei saa, siis uues riigihankes olid lubatud rehvid 205/75R17.5 või 215/75R17.5 või 225/75R17.
5. Kohus leiab, et kaitsja poolt esitatud dokument tõendab selgelt, et 18.07.
6. a välja kuulutatud riigihankes ainult ühe mõõduga rehvide nõudmine ei olnud põhjendatud Haapsalu linna kitsaste ühesuunaliste tänavate hooldamise tingimustega. Seega hankes vaid üht mõõtu rehvide nõudmine oli hanke esemele ebavajaliku piirangu seadmine, 16 millega koheldi pakkujaid ebavõrdselt ja ei tagatud konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel. A. Lõpsi kaitsja versiooni kohaselt oleks saanud nõutava rehvimõõduga auto hankida ka mujalt kui Eestist. Kohtus on tõendamist leidnud, et XXXXXXXXX ainuesindaja Eestis oli S.E AS (E.R sõnad) ja mujalt riikidest hankimise teeb võimatuks riigihanke tingimus, et hankijal peab olema võimekus teostada veokile järelhoolduse teenindust mitte kaugemal kui 100 km. Riigihangete registris on näha /tl 146-151 I kd/, et S on 03.08 kell 14.40 Riigihangete registris esitanud küsimused pealisehituse kohta, mis on 07.08 saanud positiivse vastuse. Kohtule esitatud tõendid näitavad, et riigihanke käigus enne küsimuste esitamist S.E AS poolt R. Lepp, A. Lõps ja E.R vahetasid infot, et kindlustada S.E AS -i poolt parima pakkumuse esitamine. 19.07.
7. a räägivad R. Lepp ja A. Lõps /tl 157-158 III kd/. R. Lepp teatab, et A. Lõps on hankes ühe vea teinud, kuue tonnist pealisehitust on väga raske saada, kas on viiene või seitsme poolene, A. Lõps – seal oli vist kuni, R. Lepp: ei, ta ütles, et on konkreetselt kuue tonnine. A. Lõps: minu arust see kuus tonni on välja võetud sellest samadest dokumentidest mis ta ise saatis. R. Lepp: tead mis seal on või. Ongi see aps. See on E pask tegelikult. A. Lõps kinnitab, et see oli kindlasti võetud dokist, seda ei muutnud. R. Lepa jutust selgub, et algul tegi P.L koostööd ja siis ühel momendi ütles, et M ehitab onju, on soodsam. R. Lepp kinnitab, et muidu on kõik okei, nad tegelevad sellega, tal on seade tellitud, vot milles on asi. Mõtleb, et äkki paneb autole viie ja poole tonnise seadme peale, pärast ei kontrolli sul seda keegi. 27.07.
8. a E.R ja A.S vahelisest kõnest tuleb /tl 159 III kd/, et hankes kolu suurusega on väike probleem, E.R lubab „rääkida Haapsalu vennaga“. 27.07.
9. a E.R ja R. Lepp räägivad /tl 159-160 III kd/, et M ei suuda pakkuda nii suurt liivakolu. R. Lepp: „kuradi jama, et me selle P alusel tegime siis. Mart oleks pidand oma andmed saatma“. E.R teeb ettepaneku, et paneb selle küsimuse vormis sinna, et kas oleks võimalik natuke väiksemaks muuta. R. Lepp ütleb, et pane. Hiljem helistab R. Lepp tagasi ja ütleb E.R le, et ära praegu pane sinna keskkonda üles seda küsimust. Esmaspäeval anname sulle vastuse, mis teeme. Selgitab, et A mehed tahtsid auto osas muudatust. Kui ühele tullakse järgi onju, samas see on pealisehitus. Nüüd natuke nuputavad ja siis mõtleb, kuidas seda teevad. 03.08.
10. a kell 14.23 helistab E.R R. Lepale /tl 162-163 III kd/. E.R selgitab, et neli küsimust, et äkki oleks mõistlik üles panna – kas dosaator võib olla terasest, konkslift mitte 6 tonnine, vaid 5 tonnine, puistmaterjali etteandmine kummi transportlindiga ja siis konteinerite kohta. R. Lepp ütleb, et kui arvab, et keskkonda üles panna, siis pangu, aga küsimus, et A mehed pommitavad kogu aeg, tahavad auto tonnaaži suuremaks saada, kui ühele antakse järgi, tuleb hakata kõigile järgi andma. E.R vastab, et kui üles ei pane neid asju ja saavad valmis auto ja kui P.L või E või kes iganes need A mehed ütlevad, et mis auto saite, et see ei vasta sellele, mis kätte saite. R. Lepp ütleb, kui arvad, kirjuta. S.E AS on 03.08 kell 14.40 Riigihangete registris eelkirjeldatud küsimused esitanud. 10.08.
11. a M.R kinnitab E.R le /tl 164 III kd/, et paari tunni pärast on olemas (selle Haapsalu värgiga), sai uue puisturi pakkumise ka. 14.08.
12. a vestlevad E.R ja M.R uuesti /tl 164-165 III kd/. E.R ütleb, et ütles M´le ära, et ei lähe tema pakkumisega. M. R teeb ettepaneku, et kui asi lukku läheb, siis lähvad käivad veel Haapsalus, et äkki tekivad erisoovid, ükskord sahamehega ja teine kord puisturi mehega. Nii on kõigil kindlam, et kui tekivad mingid vaidlustused tulevikus, siis on Haapsalu meestel endil ka kindlam ja nad on ise ka huvitatud meie kaitsmisest, kui mingi jama peaks tekkima. 17 14.08.
13. a helistab E.R M.K´le ja räägib, et kui see riigihange läheb õnneks (ei ole veel käes, aga suure tõenäosusega ehk saavad selle), viib auto sinna töösse. Kohus märgib, et Tallinna RK on 22.06.2012 otsuses nr 3-12-655 p 22 selgitanud, et läbirääkimisi peetakse, et kohandada pakkumusi vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et E.R ja R. Lepa vaheline suhtlus kinnitab üheselt, et peale riigihanke väljakuulutamist sisuliselt peeti läbirääkimisi. Hanke tehnilistesse tingimustesse olid hooletuse tõttu sisse jäänud P.L OÜ poolt pakutud tehnilised tingimused, mida S.E AS riigihanke koostööpartneril V.T AS-il ei olnud võimalik pakkuda. Arutati, millal ja kuidas riigihanke keskkonnas muudatuste kohta küsimusi esitada, millised muudatused on vaja aktsepteerida, et S pakkumus võidaks. Kogu tegevus on kaalutletud ja läbimõeldud, et välistada võimalus, et teised võimalikud pakkujad saaks oma pakkumuse riigihankele esitada.

§ 52

lg 4 keelab selgesõnaliselt hankijal avatud hankemenetluses pidada läbirääkimisi. Hanke tähtaja jooksul laekus OÜ H.L´le kaks pakkumust: S.E AS pakkumus maksumusega 92 790 eurot ja K.M.A OÜ pakkumus maksumusega 107 400 eurot. Kuigi hanke tehnilisse kirjeldusse oli märgitud, et juhul kui mõni parameeter ei vasta nõuetele, lükkab hankija pakkumuse tagasi, siis K.M.A OÜ pakkumusega seda ei tehtud. K.M.A OÜ pakkumuses ei vastanud rehvid parameetritele, kuna nõutud oli 205/75R17.5 rehvid, kuid K.M.A OÜ pakkumuses olid märgitud „rehvid esisillal 235/75R17.5 kuna esirehvide kandevõime peab olema lumesaha tõttu suurem“. Läbi riigihangete registri esitatud küsimuste oli H.L OÜ keeldunud vastu tulemast muudatuste tegemises rehvimõõdus ja nõudis, et rehvid tuleb pakkuda vastavalt pakkumuskutses toodule. K.V kinnitas /tl 95 III kd/, et hankele laekus 2 pakkumist – S.E AS ja K.M.A OÜ, mõlemad vastasid tingimustele. Pakkumised saabusid tema meilile ja peale tähtaja saabumist edastas need teistele liikmetele. Vaatasid tehnilise kirjelduse vastavuse üle ja kes tegi madalama pakkumise, see osutus parimaks – S.E AS . Koostati protokoll, kuhu liikmed alla kirjutasid. Tl 31-39 III kd on A. Lõps edastanud K.V´le S.E AS pakkumuse H.L OÜ poolt välja kuulutatud hankele. Ka T. N kinnitas /tl 100 III kd/, et laekus 2 pakkumist, parimaks tunnistati S.E AS . E.R sõnade kohaselt /tl 119-121pöördel III kd/ S.E AS esitas hankele pakkumise, hind oli 90 000-93

1. See teade, et S.E AS on osutunud parimaks pakkujaks, tuli e-mailiga. Tl 65-74 III kd on K.M.A. OÜ pakkumus ja tl 75-84 III kd on S.E AS pakkumus. K.M.A. OÜ Tehnilisest kirjeldusest on näha, et K.M.A. OÜ pakkus erinevaid rehve esisillal kui hankes nõutud – rehvid esisillal 235/75R17,5 kuna esirehvide kandevõime peab olema lumesaha tõttu suurem, (Lisa nr 2 tehniline kirjeldus p 18 rehvid 205/75/R17,5 /tl 68 III kd/ on märge: „Rehvid esisillal 235/75R17,5 kuna esirehvide kandevõime peab olema lumesaha tõttu suurem“.) Tl 68 III kd on K.M.A OÜ taotlus hankes osalemiseks koos lisadega ja punktis 20 juhi turvapadi on märge: „Juhi ja sõitjate ohutus on tagatud muude konstruktsiooniliste (kabiini turvaelemendid, avarii korral deformeeruvad elemendid, mis vähendavad löögijõudu, rooli asend jne) ja elektrooniliste juhiabi süsteemidega (ESP elektrooniline stabiilsuskontroll, LGS (sõiduraja hoiatussüsteem), pidurdusassistent, avariipidurduse assistent, hädapidurdussignaal (ESS), hädapidurdusassistent 2 (EBA) jne“. 14.08.2018 vormistas hankekomisjon koosseisus komisjoni esimees Alo Lõps ja liikmed K.V ning T.N hankekomisjoni protokolli, mille kohaselt laekus riigihangete registris viitenumber XXXXXX riigihankele „veoki ost“ tähtaegselt kaks pakkumist: S.E AS -ilt ja K.M.A OÜ-lt. Kuna parima pakkumise riigihankele esitas S.E AS , siis tegi hankekomisjon 18 otsuse juhatuse liikmel sõlmida hankeleping S.E AS -ga pakkumuses esitatud hinnaga summas 92 790.00 eurot ilma käibemaksuta. Tl 60-63 III kd on 14.08.
2. a hankekomisjoni protokoll, kus kajastuvad süüdistuses märgitud andmed. Pakkujate S.E AS ja K.M.A. OÜ osas on Lisa 2 – tehnilise kirjelduse vorm, märgitud mõlema äriühingu kohta „Esitatud, vastab“. Tegelikkuses on K.M.A. OÜ Lisas 2 toodud tingimused rehvide ja juhi turvapadja osas avaldatud hanketingimustele mittevastavad. Tallinna RK 23.10.
3. a otsuses nr 3-18-1360 p 14 on selgitanud, et kui hankija on tuvastanud, et pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele (esinevad sisulised kõrvalekalded), puudub tal diskretsioon otsustamaks, kas lükata pakkumus tagasi või mitte. Sellisel juhul tuleb pakkumus tagasi lükata. Kuna K.M.A. OÜ pakkumuses esinesid selged mittevastavused hanke tehnilisele kirjeldusele. Seetõttu tulnuks lükata K.M.A. OÜ pakkumus tagasi, mida aga ei tehtud. Nimetatud asjaolu näitab, et avatud riigihanke läbiviimisel ei järgitud riigihangete seaduse nõudeid. K.V selgitas /tl 96 III kd/, et see hange tunnistati nurjunuks, sest alustati kriminaaluurimist, seda otsust keegi ei vaidlustanud. Seega Alo Lõps ja Riho Lepp eelnevalt kooskõlastatult tegutsedes, s.t küsides ja saades enne hanketeate avaldamist infot S.E AS -ilt erinevate hinnapakkumiste näol ning koostades lähtuvalt sellest ka hanketingimused, et S.E AS -l oleks võimalik hankel osaleda ning S.E AS pakkumine osutuks hankel edukaks, ei tegutsenud riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, ei kohelnud kõiki isikuid (pakkujaid) võrdselt ning ei taganud konkurentsi efektiivset ärakasutamist riigihankel (

§ 3

p 1, 2, 3).

§ 52lg 4 kohaselt on hankijal avatud hankemenetluses keelatud pidada läbirääkimisi.

Riho Lepp ja Alo Lõps asusid sisuliselt läbirääkimistesse S.E AS esindaja E.R ga, et saada soodsamat pakkumist, mistõttu E.R koostas vastavalt Riho Lepa ja Alo Lõpsi soovidele mitmeid erinevaid hinnapakkumisi ja saatis need e-meili teel Riho Lepale, kes omakorda saatis hinnapakkumised edasi Alo Lõpsile. Selliste mitmete erinevate hinnapakkumiste võtmine ühelt kindlalt firmalt irdub aga tavapärase turu-uuringu põhimõttest, mille eesmärgiks on vaid

§ 10

lg 1, 2 kohaselt konsulteerimine asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks. Oma tegevusega rikkusid Alo Lõps ja Riho Lepp tahtlikult riigihanke menetluse nõudeid, eesmärgiga anda eelistus menetluses osalejale S.E AS -le, milline firma ka lõpptulemusena riigihanke võitis. Kohtus on tõendamist leidnud, et A. Lõps ja R. Lepp tegutsesid enne riigihanke teate avaldamist kooskõlastatult. R. Lepp küsis E.R lt hinnapakkumist XXXXXXXXXX XXXXXX´le ja pealisehitusele, millised pakkumised E.R 19.04 e-kirjaga R. Lepale saatis. R. Lepp edastas kirja A. Lõpsile. Hanketingimuste koostamise aluseks oli peale nimetatud kirja ka 04.05 E.R poolt R. Lepale saadetud dokument Spets. Tõendamist ei ole leidnud, et enne riigihanke väljakuulutamist oleks E.R saatnud mitmeid erinevaid hinnapakkumisi. Kohus leiab, et asjaolu, et E.R saatis ühe kirjaga hinnapakkumised ja teise kirjaga ning tehniliste tingimuste kohta, mida kasutati riigihanke tehniliste tingimuste koostamisel, ei muuda oluliselt süüdistust.

§ 10

lg 1 lubab enne riigihanke alustamist hankelepingu eseme täpsemaks piiritlemiseks ja riigihanke ettevalmistamiseks teha turu-uuringu. Kohus nõustub, et seaduses ei ole sätestatud turu-uuringu läbiviimise täpset korda. Lõike 2 grammatilisel tõlgendamisel ilmneb, et konsulteerida võib asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega (mitmuses). Samas lõige 3 räägib ainsuses ettevõtjast, kes on osalenud turu19 uuringus või olnud muul viisil kaasatud riigihanke ettevalmistamisse. Kui jaatada, et R. Lepp viis S.E AS -lt XXXXXXXXX XXXXXXi ja pealisehituse kohta hinnapakkumist küsides läbi turu-uuringu, tuli riigihanke läbiviimisel järgida

§ 10lg 2- 4 sätestatud nõudeid.

Kohtule esitatud riigihankega seotud dokumentidest nähtub, et nimetatud nõudeid täidetud ei ole. Seega ei järgitud riigihanke läbiviimisel läbipaistvuse põhimõtteid. Kohus leiab, et üheselt on tõendamist leidnud, et S.E AS i poolt R. Lepale saadetud pakkumisi ja infot kasutati riigihanke tehniliste tingimuste koostamisel muutmatul kujul, mis moonutas konkurentsi, sest hankes osalemise piiravaks tingimuseks oli rehvimõõt, mis oli üheselt kindlaks määratud ja teistsuguseid rehve pakkuda ei lubatud. Sellega anti eelistus S.E AS -ile. Kohus ei nõustu R. Lepa kaitsja seisukohaga, et R. Lepp oli riigihankega puutumuses vaid turu-uuringut läbi viies. Kohus leiab, et R. Lepp ja A. Lõps tegutsesid nii riigihanke ettevalmistamise kui läbiviimise ajal kooskõlastatult, R. Lepp viis läbi turu-uuringu, lisaks oli R. Lepp H.L OÜ nõukogu liikmena sisuliselt kontaktisikuks A. Lõpsi ja E.R vahel riigihanke tingimuste läbirääkimisel ja tegevuste kooskõlastamisel. A. Lõps ja R. Lepp ei ole riigihanke läbiviimisel täitnud kohustust vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja järginud riigihangete seaduses sätestatud kohustust, et hanke esemele ei tohi seada ebavajalikke piiranguid. Vastupidi, R.Lepa ja A.Lepsi tegevusest ja suhtlusest nähtub, et tegevuse eesmärk on H.L OÜ hankel eelise andmine S.E AS -ile ning mitte avada hange konkurentsile. Selle saavutamiseks kasutas A. Lõps riigihanke tehniliste tingimuste koostamisel R. Lepa edastatud E.R lt pärinevaid hinnapakkumisi ja tehnilist kirjeldust, mis oli täpselt vastav S.E AS -i pakutavale alusautole ja lisaseadmetele. A. Lõps ja R. Lepp ei järginud

§ 3

p 1, 2, 3 ettenähtud riigihanke korraldamise põhimõtteid ega taganud H.L OÜ rahaliste vahendite läbipaistvat kasutamist, isikute võrdset kohtlemist ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivset ärakasutamist riigihankel. Sellega kaldusid süüdistatavad kõrvale riigihankemenetluse eesmärgist – kaasata riigihankele võimalikult palju pakkujaid. A. Lõps ja R. Lepp tegutsesid riigihanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel kooskõlastatult. Riigihanke esemeks oleva multifunktsionaalse auto ostmiseks pidi läbi viima avatud riigihanke, kuid R. Lepp ja A. Lõps ei järginud avatud riigihanke läbiviimiseks riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. R. Lepa ja A. Lõpsi tegevuse kooskõlastatus ja eesmärk tuleb eriti selgelt välja telefonikõnedest. Jutust on aru saada, et isikud saavad aru, et ei tegutse kooskõlas riigihangetele esitatud nõuetega. Jutuajamistest tuleneb üheselt, et isikud püüavad varjata oma tegevust, mitte saata S.E AS pakkumisi meili teel edasi, mitte rääkida täpsemalt asjadest telefonis. Kui avastatakse, et S.E AS -il ei ole võimalik pakkuda tehnilisele kirjeldusele vastavat pealisehitust (sest pealisehituse andmed jäid ekslikult sisse S.E AS i poolt esialgselt V.T AS-lt võetud pakkumisest), kaalutakse, et hangitakse tehnilisele kirjeldusele mittevastav pealisehitus. Seejärel peale läbirääkimisi annab R. Lepp teada, et E.R võib küsimused riigihanke keskkonda üles panna, sest muidu võib hiljem keegi vaidlustada, et pole hangitud riigihankes nõutud asja ja nii on Haapsalu meestel neid hiljem probleemide tekkimisel lihtsam kaitsta. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendite kogum kinnitab, et A. Lõps ja R. Lepp, tegutsedes kooskõlastatult, on toime pannud neile süüks arvatud teo – tahtlikult rikkunud riigihanke menetluse nõudeid, mille eesmärgiks oli menetluses osalejale, S.E AS -ile eelise andmine. Tegu täidab KarS § 300 lg 1 sätestatud teokooseisu, kuriteo objektiivne koosseis on täidetud. Kohus on seisukohal, et A. Lõps ja R. Lepp panid teo toime kavatsetult. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et H.L OÜ nõukogu liikmel Riho Lepal ja juhatuse liikmel Alo Lõpsil oli eesmärgiks soetada H.L OÜ -le S.E AS -i pakutav XXXXXXXX XXXX XXXXXX 20 koos pealisehitusega. A. Lõps ja R. Lepp teadsid mõlemad, et sõiduki soetamiseks on vaja korraldada avatud riigihange. R. Lepa ja A. Lõpsi telefonivestustest nähtub selgelt, et nad olid riigihangete nõuetest teadlikud ja püüdsid tegutseda nii, et nende teadlikest rikkumistest avaliku riigihanke läbiviimisel ei jääks jälgi. Turu-uuringu läbiviimisel küsis R. Lepp hinnapakkumist S.E AS -ilt, millise edastas A. Lõpsile. Riigihanke väljakuulutamisel ei võtnud A. Lõps kasutusele meetmeid, mida riigihangete seadus kohustab täitma, et vältida konkurentsi moonutamist olukorras, kus hilisem pakkuja osaleb riigihanke ettevalmistamisel. Samuti tekitasid hanke tehnilised tingimused nõutavate rehvide osas objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihanke avamisel konkurentsile. Peale riigihanke väljakuulutamist pidas R. Lepp kooskõlastatult A. Lõpsiga S.E AS esindajaga E.R ga läbirääkimisi, et välistada teiste pakkujate osalemine riigihankel. Eelnimetatud tahtliku riigihangete nõuete rikkumise eesmärgiks oli S.E AS -ile eelise andmine. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks A. Lõpsi ja R. Lepa süü nendele süüks arvatud kuriteo toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine A. Lõpsi ja R. Lepa poolt. A. Lõpsi ja R. Lepa poolt toime pandud tegu täidab KarS § 300 lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane, nii A. Lõps kui ka R. Lepp on selle toimepanemises süüdi. A. Lõpsi kaitsja esitas kohtule taotluse määrata seoses A. Lõpsi õigeksmõistmisega A. Lõpsile tema alusetu kinnipidamise eest (kokku 2 päeva) hüvitis SKHS § 5 lg 1 p 2 sätestatud ulatuses (6 päevamäära, s.o 214,88 eurot). Kuna kohus mõistab Alo Lõpsi talle esitatud süüdistuses süüdi, jätab kohus esitatud taotluse läbi vaatamata. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid ka karistada. KarS § 300 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätestatud alustest. Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Nii A. Lõps kui ka R. Lepp on toime pannud ühe II astme kuriteo. Kohus leiab, et A. Lõpsi süü on keskmine, tegu on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et R. Lepa süü on keskmine, tegu on toime pandud kavatsetult. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tl 46 III kd on karistusregistri teatis Alo Lõpsi kohta, mille kohaselt ta on karistamata isik. Tl 49 III kd on karistusregistri teatis Riho Lepa kohta, mille kohaselt ta on karistamata isik. Kuna tegemist on karistamata isikutega, on isikuid võimalik mõjutada seaduses ette nähtud kergema karistusega, milleks on rahaline karistus. Teisest küljest tuleb arvestada, et kuritegeliku käitumisega kahjustasid A. Lõps ja R. Lepp majanduskeskkonda, avaliku võimu esindajatena kahjustasid avaliku võimu korrakohast toimimist. 21 Kohus leiab, et kõiki karistuse mõistmise aluseid arvestades, tuleb nii A. Lõpsi kui ka R. Leppa karistada rahalise karistusega keskmises määras. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Tl 47-48 III kd on teatis A. Lõpsi
3. a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ja selle kohaselt A. Lõpsi keskmise päevasissetuleku suurus
4. a oli 35,73 eurot, KarS § 44 lg 4 kohane päevamäära suurus on 35,70 eurot. Tl 50-51 III kd on teatis R. Lepa
5. a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta ja selle kohaselt R. Lepa keskmise päevasissetuleku suurus
6. a oli 83,42 eurot, KarS § 44 lg 4 kohane päevamäära suurus on 83,40 eurot. TÕKEND. Alo Lõps on kahtlustatavana kinni peetud 27.08.
7. a kell 08.47-28.08.
8. a kell 16.36 /tl 43-45 III kd/, s.o 2 päeva, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Riho Lepp on kahtlustatavana kinni peetud 27.08.
9. a kell 8.10-10.58 /tl 40-42 III kd/, s.o 1 päev, milline aeg tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka. Süüdistatavate suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. TSIVIILHAGI ei ole esitatud. ASITÕENDID -vaatlusprotokolli 10.09.
10. a lisa: dokumendid /II kd tl 225 ümbrikus/, CD plaat kõneeristuse andmetega /III kd tl 143/ ja DVD plaadid kõnefailide ja videofailidega /III kd tl 169,175/ jätta kriminaalasja toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; -läbiotsimise käigus E.R töökohas S.E AS ära võetud dokumendid, mis on hoiul Lääne prefektuuris /prokuratuuri toimik IV kd tl 211/, tagastada kohtuotsuse jõustumisel S.E AS le KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel; -CD plaat panga päringute ja vastustega /prokuratuuri toimik I kd tl 68/, jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; -läbiotsimisel äravõetud IT-seadmete koopiad, mis asuvad Keskkriminaalpolitseis (Tööstuse 52 Tallinn) hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. MENETLUSKULUD. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Alo Lõpsilt ja Riho Lepalt kummaltki kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 810 eurot (1,5*540). Tunnistajale hüvitatud kulu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 2, §178 lg 1 p 1 alusel. Kohus on hüvitanud tunnistajale T.M kulud summas 152,63 senti /tl 134 III kd/. Kohus mõistab tunnistaja kulust välja A. Lõpsilt 76,32 eurot ja R. Lepalt 76,31 eurot. Kokku A. Lõpsilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 886,32 eurot. Kokku R. Lepalt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 886,31 eurot. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel. R. Lepa kaitsja advokaat E. Kergandberg esitas kohtule taotluse määrata kindlaks ja hüvitada R. Lepale tema õigusabikulu summas 23 731,26 eurot, taotlusele lisatud arved /tl 17-28 IV kd/. Arvete sisu on taotluses lahti kirjutatud. Kokku ajakulu 128 tundi, tunnihind 154,5 eurot, millele lisandub käibemaks. 22 A. Lõpsi kaitsja advokaat A. Toomemägi esitas kohtule taotluse A. Lõpsi kaitsekulude hüvitamiseks, taotlusel esitatud arved ja arvete selgituseks koondtabel /tl 42-50 IV kd/. Kokku õigusabi osutamiseks (sh sõitmiseks) kulunud aeg 99 tundi, tunnihind 120 eurot, koos käibemaksuga 144 eurot. Kaitsekulud 14 256 eurot jätta riigi kanda, hüvitada need A. Lõpsile. Taotlused valitud kaitsjale makstud õigusabikulude hüvitamiseks jätab kohus KrMS § 180 lg 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 23