(4)samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul võib positiivsete asjaoludena märkida, et Viktor Mikker on vangistuse jooksul töötanud majandusabitöödel, läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste arendamine“ ning õppinud riigikeelt. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses viibides käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Tal on säilinud suhted lähedastega ning vabanedes on tal olemas kindel elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohtu hinnangul osutuvad aga asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada toimepandud kuritegu ja Viktor Mikkeri isikut. Viktor Mikker kannab karistust oma alaealise kasutütre kehalise väärtkohtlemise ja vägistamise eest. Toimepandud kuritegude asjaolud on rasked. Viktor Mikker vägistas oma xxxxxxxxxt, kui too oli xxxaastane, olles teadlik nii tema vanusest kui ka sellest, et tegevus on lapsele vastumeelne. Lisaks Viktor Mikker väärkohtles oma xxxxxxxxxx, haarates ja tõmmates tal kaelast, teades, et lapsel on varasemalt olnud kaelatrauma. Vangla iseloomustuse ja kohtuistungil avaldatu kohaselt süüdimõistetu toimepadud kuritegusid ei tunnista. Ta näeb ohvrina hoopis ennast ja süüdistab last valetamises. Vangistuses katkestati ka sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbiviimine, sest isik ei tunnistanud oma süüd ega olnud seega motiveeritud programmis osalema. Kohtu hinnangul näitab selline suhtumine selgelt, et vangistus ei ole Viktor Mikkeri puhul oma eesmärki täitnud. Asjaolu, et kinnipeetav aktsepteerib enda suhtes tehtud kohtuotsust, ei oma siinkohal tähtsust. Kuni isik ei mõista toimepandud kuritegude olemust ja raskust ega tunnista oma süüd, ei ole tal ka võimalik oma suhtumist muuta ja teha asjakohaseid järeldusi edaspidiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on puudulike sotsiaalsete oskustega, mis väljendub näiteks huvipuuduses oma lähedaste tunnete ja tegemiste vastu. Samuti on ta väljendanud vaenulikku meelsust naiste suhtes. Viktor Mikker on kriminaalkorras karistatud küll esimest korda, kuid väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja tema enda hinnangul ei ole ta midagi valesti teinud. Arvestades, et Viktor Mikker on toime pannud seksuaalsüüteo, mida ta ei tunnista, siis koosmõjus puudulike sotsiaalsete oskuste ja küsitava suhtumisega ühiskonnas kehtestatud reeglite rikkumisse esineb kohtu hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk. Siinkohal ei lähtu kohus vangla iseloomustuses esitatud protsentidest, vaid Viktor Mikkeri isikust ja tema enda väljendatust nii kohtuistungil kui vanglas. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et karistus ei ole Viktor Mikkeri puhul veel oma eesmärki täitnud. Lisaks ei ole kohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat elu. Asjaolu, et isikul oleks vabanedes kindel elukoht ja teda toetavad lähedased, ei muuda kohtu arvamust vabastamise võimalikkuse osas. Õiguskuulekas käitumine vangistuses, mida kinnipeetavalt karistuse kandmisel oodataksegi, on kiiduväärt, kuid ei ole asjaolusid kogumis hinnates määrava tähtsusega. Kohtule jääb arusaamatuks kaitsja poolt väljatoodu, et Viktor Mikker võiks läbida vabanedes programmi. Kui vanglas pakutavad taasühiskonnastavad tegevused ei ole süüdimõistetut mõjutanud, siis kohus ei näe, kuidas programmi läbimine vabaduses võiks olla suurema mõjuga. 3

(4)Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Viktor Mikkeri karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud Viktor Mikkeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 06.02.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Margo Normann. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 260,64 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud osaliselt. Kaitsja märkis taotluses materjalidega tutvumise ja analüüsi kestvuseks 54 minutit. Kohtu hinnangul ei ole läbitöötamist vajava materjali mahtu ca 10 lk arvestades põhjendatud pikem ajakulu kui 30 minutit. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 151 lg 1 sätestab, et sõidule kulutatud aja eest hüvitist määrates võetakse arvesse advokaadibüroo kaugust, arvestades ühte suunda. Kaitsja on tasutaotluses märkinud tasu sõidule kulutatud aja eest, arvestades Viljandi kaugust Jõgevalt 154 km. Kohus sellega ei nõustu, sest arvestada tuleb ühte sõidusuunda, milline vahemaa on pool kaitsja märgitust ehk 77 km. Seega tuleb kaitsetasu vähendada. Kohus kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 216,24 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Viktor Mikkerilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4