Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
Plus Capital AS esitas Tartu Maakohtusse hagi K. L. vastu põhivõlgnevuse 437,90 euro; perioodi 10.07.2018 kuni 19.11.2019 eest sissenõutavaks muutunud viivise 140,18 euro, intressid 30,05 eurot ja sissenõudmiskulu 30 euro nõudes. Samuti on esitatud nõue välja mõista alates 30.11.2019 viivis kuni põhinõude 437, 90 euro tasumiseni lepingujärgses määras 0,063014% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Hageja nõue tuleneb kostja ja Swedbank AS vahel 26.01.2017 sõlmitud väikelaenu nr 17-010498-VL lepingust. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu teavitas AS Swedbank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, mistõttu kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 09.07.2018. Esialgne võlausaldaja loovutas 21.08.2018 a. hagejale oma nõuded kostja vastu. 2. Kuna kohtul puuduvad andmed K. L. `i asukoha kohta, ta ei ela registrisse kantud aadressil ning ei ole ka muul viisil olnud võimalik tema asukohta teada saada ja K. L. ´ile menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada, tuleb menetlusdokumendid kostjale kätte toimetada dokumendi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 10.02.2020 ning loetakse vastavalt
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ning põhjendab tagaseljaotsuses menetluskulude kindlaksmääramist. 2
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 8; 76 lg 1, 3; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 1132 lg 2 ;
Kohus märgib selgituseks, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (Riigikohtu 26.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.
Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista riigilõiv 125 eurot ning õigusabikulud 420 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.
lg-test 1, 2 ning
lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 125 eurot. Kohtuväline kulu on
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine. Arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks tasu kokku 1 tunni ulatuses, so summas 120 eurot. Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud summas 120 eurot, kokku seega 245 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenõue ei või ületada menetluskulu (245 euro) nõuet. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.