← Eesti

1-19-1823/27

Obsah (13)§ 184§ 25§ 64§ 73§ 78§ 83§ 191§ 183§ 15§ 16§ 56§ 57§ 58

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 28. veebruar 2020.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-1823 (18700000044) Kohtukoosseis kohtunik Marju Pers

§ 184

lg 1 ja

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav Karl Martin Tamm, isikukood 39803152748; XXX; emakeel: XXX; XXX; elukoht: XXX; XXX; töötab XXX; kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Mihkel Gaver RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 306, § 309 lg-st 3, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Karl Martin Tamm

§ 184lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Karl Martin Tamm

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Karl Martin Tammele liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta 3 (kolm) aastat vangistust Karl Martin Tamm suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Karl Martin Tamm ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2.

§ 83

lg 2 ja

§ 191

alusel konfiskeerida ning hävitada tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine, s.o narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud ained (tabletid, taimeosad) koos pakenditega, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas.

  1. Menetluskulu: KrMS § 180 lg 3 alusel jätta Karl Martin Tamme ekspertiisikuludest ja joobeseisundi tuvastamise maksumusest pool, s.o kokku 600 eurot ning sundrahast pool, s.o 730 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Karl Martin Tammelt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: ▪ ▪ ekspertiiside ja joobeseisundi tuvastamise maksumused kokku 600 eurot; sundraha 730 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Karl Martin Tammel on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt 11-ne kuu vältel vähemalt 110,83 eurot ja viimasel 12-ndal kuul 110,87 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99920700010672 ning selgituse “Karl Martin Tamm, otsus nr 1-19-1823, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel Karl Martin Tamme nimele saadetud turvaümbrik ja kartongist karp koos reklaamlehe ja fooliumpakenditega ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud pakendid, mis on hoiustatud MTA Uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX.
  3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures asuv CDplaat kõnede salvestistega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on 2

(17)apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis 07.04.2020.a alates kella 14.00-st. SÜÜDISTUS JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  1. Karl Martin Tamme (Tamm) süüdistatakse selles, et tema tellis ebaseaduslikult narkootilise ja psühhotroopse aine omandamise ja valdamise eesmärgil Tšehhi Vabariigist Eesti Vabariiki suures koguses marihuaanat ja Leedu Vabariigist Eesti Vabariiki Modalert tablette, mille toimetas postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Selleks tellis Karl Martin Tamm enne 21.04.2017.a., kuid eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, viisil ja kohas jätkuvalt ühtse tahtlusega suures koguses marihuaanat ning väikses koguses Modalert tablette nende omandamise ja valdamise eesmärgil. 21.04.2017 saabus Leedust AS-i Eesti Post kiri (turvaümbrik) Karl Martin Tamme elukoha aadressile XXX Martin Tamme (Tamm) nimele. Rahvusvahelise postisaadetise röntgeniga läbivaatuse käigus leiti ja võeti tollitöötajate poolt ümbrikust ära üks blister (10 tabletti a 200 mg) psühhotroopset ravimit Modalert
  2. Modalert (toimeaine modafiniil) kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kümnele inimesele narkootilise/psühhotroopse joobe tekitamiseks piisab 2000-4000 mg (keskmiselt 3g) modafiniilist. 24.04.2017 saabus Tšehhi Vabariigist AS-i Eesti Post postisaadetis aadressile XXX, Karl Tamme (Tamm) nimele, saadetisel oli kontaktnumbriks märgitud Karl Martin Tamme kasutuses oleva mobiiltelefoni number XXX. Rahvusvahelise postisaadetise (kartongist karp, nr XXX) läbivaatuse käigus leiti ja võeti tollitöötajate poolt ära postisaadetises olnud kahest vaakumkilepakendist 48,10 g marihuaanat (TCH sisaldus 18%). Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0.2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai
  3. a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 13.05.2016.a.kehtima hakanud NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist marihuaanast. Kuna Karl Martin Tamm soovis omandada kokku 48,10 g marihuaanat, siis on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Kuna Karl Martin Tamm soovis omandada jätkuvalt ühtse tahtlusega 10 tabletti Modalert toimeainega modafiniil ning ka suures koguses marihuaanat, on kogumis tegemist psühhotroopse ja narkootilise aine suure kogusega. Seega pani Karl Martin Tamm toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. 3

(17)Karl Martin Tamme (Tamm) süüdistatakse korduvalt ebaseaduslikult narkootilise aine tellimises, mis seisneb selles, et tema tellis Saksamaalt eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel ja viisil narkootilise aine valdamise ja omandamise eesmärgil internetikeskkonnast, kuid enne 2.08.2017.a. ja 17.04.2018.a Martin Tamme nimele ja aadressile XXX, kontakttelefonideks oli märgitud nr-d XXX ja XXX, marihuaanat. Saksamaal avati 17.04.2018.a. kontrolliks logistikafirma HERMES arvelduskojas aadressil XXX postisaadetis Martin Tamme nimele ja sellest avastati kahest vakumeeritud fooliumpakendist 47,04 grammi marihuaanat, mille toimeaine TCH sisaldus oli 10,4% ning postipakk peeti Saksamaal kinni ja see Eestisse Karl Martin Tammeni ei jõudnud. Kanep (v.a. Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0.2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 13.05.2016.a.kehtima hakanud NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammist marihuaanast. Kuna Karl Martin Tamm soovis omandada kokku 47,04 g marihuaanat, siis on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Kuritegu jäi lõpule viimata Karl Martin Tamme tahtest olenematutel põhjustel, kuna tellitud narkootiline aine Saksamaal leiti ja võeti tolliametnike poolt teostatud rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuste käigus ära ning ei jõudnud Eesti Vabariiki. Sellega pani Karl Martin Tamm toime korduvalt

§-de 184 lg 2 p 2 ja 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo katse, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katse. 2. Prokurör leidis kohtuvaidluses, et Karl Martin Tamme süü on tõendamist leidnud ja palus Karl Martin Tamme süüdi mõista

§ 184

lg 1,

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2 järgi ning karistada teda 3-aastase vangistusega, mis jätta

§ 73

lg-te 1, 3 alusel 4-aastase katseajaga tingimisi täielikult täitmisele pööramata.

  1. Süüdistatav Karl Martin Tamm kinnitas, et süüdistuse sisu on talle arusaadav, aga ta ei tunnista ennast süüdi. Tema ei ole süüdistusaktis nimetatud kolme pakki tellinud.
  2. Kaitsja asus kohtuvaidluses seisukohale, et Karl Martin Tamm ei ole talle etteheidetut toime pannud. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus hindab esmalt Karl Martin Tammele esitatud süüdistuse põhjendatust (I) 21.
  4. 2017 saabunud paki osas (a), 24.04.2017 saabunud paki osas (b), hinnates siinkohal, kas 21.
  5. ja 24.04.2017 pakkide osas on tegemist jätkuva kuriteoga, ning Saksamaal 17.04.2018 avatud paki osas (c), mõistab Karl Martin Tammele karistuse (II), võtab seisukoha konfiskeerimise ja asitõendite osas (III) ning seejärel otsustab menetluskulude hüvitamise (IV). 4

(17)I
  1. Süüdistatav Karl Martin Tamm andis ütlusi, et ta tellib posti teel pakke väga tihedalt, peaaegu iganädalaselt, kuid tema ei ole süüdistusaktis nimetatud kolme pakki tellinud. Ta tellis Ebayst enda telefonile ekraani pärast seda, kui tema telefon oli kasutuskõlbmatuks muutunud. Kuna see oli nii odav ja Ebayst, siis saadeti see Hiinast ja see tuli sealt üle kuu, s.o kuu või kahe jooksul, poolteist kuud läks kindlasti. Seda, kui pikalt see sealt täpselt tuli, ta ei mäleta. Ajal, kui tema telefon katki oli, kasutas ta sõprade omasid, mis kätte jäid, s.t et sai kasutada läheduses oleva sõbra telefoni, kuna tal endal asendustelefoni ei olnud. Kontaktide kaasas kandmiseks oli tal SIM-kaart endal kaasas, sest kõik kontaktid on seal kasutusel. Kuu või pikemalt tal enda telefoni ei olnud. Tema ema elab XXX ja seal elas ka tema aastal
  2. Ta lahkus sealt augustis
  3. Viimane Eesti number, mida ta kasutas, oli XXX. See oli kõige uuem, mis tal lepinguliselt oli ning see on number, mis seostub tema kodu läbiotsimisel avastatud telefoniga. See telefon on kahe SIM-pesaga ja selleks, et ta toimiks, on telefonil määratud kaks IMEI-koodi. Nendel kahel telefonikõnedest tehtud salvestisel, mis kohtusaalis ette mängiti, ei räägi tema. Tartu Aardla Selverisse tulnud saadetise kohta ei oska tema midagi öelda. Saadetisega seotud telefoninumber ei ole millalgi tema kasutuses olnud. Ta ei oska öelda, kes võis need kolm pakki tema nimele tellida. Teab, et aadress XXX asub XXX tänaval, temal selle tänava või aadressiga isiklikku seost ei ole. Ta on kanepit tarvitanud ja tal on Hollandis mõned sõbrad, kes tarvitavad. Teadlikult ta süüdistuses toodud telefoninumbreid kasutanud ei ole. Esimese tellimuse osas, kus pakk on tellitud otse XXX, ei oska ta öelda, kuidas see aadress sinna pakile sattuda võis. Süüdistuses märgitud pakkide osas ei ole ta Eesti Postist ega muust postiasutusest sõnumit, kõnet ega kirja saanud.
  4. Kohtukoosseis on seisukohal, et Karl Martin Tamme ütlusi, et tema ei ole süüdistuses märgitud kolme pakki tellinud, ei saa pidada usaldusväärseteks, kuivõrd need on ümber lükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mis kinnitavad, et Karl Martin Tamm on talle inkrimineeritavad teod toime pannud. (a)
  5. Maksu- ja Tolliameti 21.04.2017.a läbivaatuse akti nr XXX (I kd, tl 42-43) kohaselt kontrolliti 21.04.2017 kell 12.30-13.15 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX Leedust Eestisse saabunud maksikirja. Maksikirja saajana oli märgitud Martin Tamm, XXX, Eesti ja saatjana V. S., Leedu. Saadetis avati postitöötaja poolt selle sisu kontrolliks ning saadetiseks oli 1 blister (10 tabletti) ravimit Modalert 200 (modafinil 200mg). Saadetis anti aktist nähtuvalt üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale. Maksu- ja Tolliameti 12.05.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 44-46) kohaselt oli turvaümbrikus üks blister, milles 10 tabletti. Blisteril on kirjed: Modafinil Tablets USP, Modalert 200, each uncoated tablets contains: modafinil USP 200mg, excipients q.s., dosage: as directed by the neuroloogist/psychiatrist/specialist. store at room temperatuure, protected from light& moisture. warning: to be sold py, retail on prescription of neurologist/psychiatrist/specialist only. Registered Trade Mark. Triipkood XXX. Süüdistatav Karl Martin Tamm kinnitas kohtuistungil, nagu eelpool nähtus, et ta elas kuni augustini 2017 aadressil XXX.
  6. Saadetisest tuvastatud bilsteril, nagu märgitud, on kirje, et iga tablett sisaldab 200 mg modafiniili. Kokku on ühes blisteris 10 tabletti. Sellele tuginevalt on võimalik välja arvutada, et Eestisse saabunud tabletid sisaldasid 2000 mg modafiniili. Kohtuliku uurimise käigus ei ole süüdistatav ega tema kaitsja seadnud kahtluse alla, et saadetisest avastatud blisteris olnud tablettide sisu ei vasta sellel märgitule. Ka ei esine kohtukoosseisu hinnangul asjaolusid, mis 5
(17)selliseks kahtluseks alust annaks. Seda enam, et eelpool refereeritud Maksu- ja Tolliameti läbivaatuse aktist ning ka asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli Eestisse saabunud saadetises olnud blister terviklik, s.o avamata. Ka Riigikohus on leidnud, et olukorras, kus Eestisse saabunud pakenditelt nähtus muu hulgas ravimi nimi, iga tableti koostis, ravimisi hoiustamise soovitused ja ravimi tootja nimi, aadress ja e-posti aadress ning pakendid olid avamata, puudub tõsiselt võetav kahtlus pakendil oleva informatsiooni tõepärasuses, mistõttu pole puhta aine koguse tuvastamiseks ekspertiisi tegemine kohustuslik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. märtsi
  2. a otsus nr 1-19-2627, p 26).
  3. Kohtukoosseisu hinnangul tõendavad ülal refereeritud tõendid, et Karl Martin Tamm tellis endale aadressile XXX ühe blisteri, s.o kümme Modalert 200 tabletti (10 tabletti ja neist iga tablett sisaldas 200mg modafiniili). Antud järeldust ei lükka ümber Karl Martin Tamme paljasõnalised ütlused, et tema nimetatud tablette ei tellinud ega tea, kes ja mis põhjusel võis need tema elukoha-aadressile tellida. Samuti ei väära antud järeldust kaitsja poolt viidatu, et nimetatud tablettide tellimise Karl Martin Tamme poolt lükkab ümber või seab kahtluse alla asjaolu, et pakil ei ole kasutatud Karl Martin Tamme täisnime. Vastupidiselt kaitsjale leiab kohtukoosseis, et olukorras, kus pakile on saajana märgitud Karl Martin Tamme nimi selliselt, et on kasutatud vaid kas tema ees- või keskmist nime ning saaja aadressina on märgitud Karl Martin Tamme tegelik elukoht paki Eestisse saabumise ajal, on piisav selleks, et asuda seisukohale, et on eluliselt usutav, et nimetatud tablettide tellijaks oli justnimelt süüdistatav Karl Martin Tamm, mitte teadmata põhjusel keegi kolmas isik.
  4. Ühtlasi ei sea järeldust, et Karl Martin Tamm tellis nimetatud paki, olgu siinkohal etteruttavalt märgitud, et ka teiste järgnevalt käsitlemist leidvate postisaadetiste temapoolset tellimist, kahtluse alla ega lükka ümber kaitsja poolt kohtule esitatu seoses Karl Martin Tamme pangakontoga (I kd, tl 206-217), s.o asjaolu, et neilt ei nähtu ei tellimise ega bitcoinide ostmisega seostatavaid ülekandeid. Sellisel seisukohal on kohtukoosseis, kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis seostavad Karl Martin Tamme kõigi kolme paki tellimisega ning ühtlasi, kuivõrd ei ole välistatud, et Karl Martin Tamm võis tellimuste tegemiseks kasutada mõnda teist teed, s.h mõnele teisele isikule kuuluvat pangakontot. (b)
  5. Maksu- ja Tolliameti 24.04.2017.a läbivaatuse akti nr XXX (I kd, tl 53) kohaselt kontrolliti 24.04.2017 kell 11.00-11.40 AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX Tšehhi Vabariigist Eestisse saabunud maksikirja nr XXX. Saadetise saajaks oli märgitud Karl Tamm ning saaja aadressina XXX. Saatja andmeid märgitud ei olnud. Saadetis avati postitöötaja poolt selle sisu kontrolliks ning saadetise sisuks oli reklaamlehe vahele kinnikeevitatud kaks fooliumist pakendit, milles kummaski üks läbipaistev vaakum kilepakend rohekas-pruunika taimse puruga, s.o 2 x 29,2 g, kahes pakendis kokku 58,4 grammi. Läbivaatuse käigus tekkis kahtlus, et tegemist võib olla sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 Lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja kuuluva ainega. Aktist nähtuvalt anti saadetis koos selle sisuga üle Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnale. Maksu- ja Tolliameti 12.05.2017.a asitõendi vaatlusprotokollist (I kd, tl 54-56) nähtuvalt vaadeldi 24.04.2017 Karl Tamme nimele ning aadressile XXX Tšehhi Vabariigist saabunud postisaadetist, milles rohekas-pruunid taimsed osad. Saadetis on pakendatud kartongist karpi, mille esikaanel on valged kleebised saatja ja saaja andmetega (Karl Tamm, XXX, XXX). Paremal pool on kleebis postisaadetise saatmiskuupäevaga (19.04.2017, kaal 0,126 kg, hind 134.00). Veel on kleebis triipkoodiga, mille all on tähis XXX, selle all on sinist värvi kleeps tekstiga „PRIORITAIRE“. Karbis on reklaamlehe vahel kaks kinnikeevitatud 6
(17)fooliumipakendit, milles kummaski on läbipaistev antistaatiline vaakumkilepakend rohekaspruuni taimse puruga, millest levib marihuaanale omane lõhn. Kilest vaakumpakendid koos taimsete osadega pakendatakse eraldi minigripkotti, suletakse turvatõkendiga ning saadetakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti eksperdile narkootilise aine ekspertiisi teostamiseks.
  1. Kriminaalasjas on tõendina esitatud ka väljatrükid Tartu linna kodulehelt (I kd, tl 57) ja kinnistusraamatust (I kd, tl 58). Väljatrükkidelt nähtub, et XXX aadress ei ole seostatav süüdistatav Karl Martin Tammega. Nimetatud aadressi sihtotstarbeks on ühiskondlike hoonete maa ning seal asub XXX. Kohus leiab, et asjaolu, et postisaadetisel olev aadress ei oma puutumust Karl Martin Tammega, ei välista selle paki tellimist Karl Martin Tamme poolt. Nimelt on kriminaalasjas esitatud tõendina ka AS Eesti Posti vastus päringule (I kd, tl 187189), millest selgub, et saadetise kättetoimetamine sõltub saadetise liigist ning olukorras, kus saaja ei ela ümbrikule märgitud aadressil (tegemist on lasteaia aadressiga), aga ümbrikule on märgitud ka telefoninumber, siis võetakse saajaga ühendust ning lepitakse kokku saajale sobiv kättetoimetamise aeg. Arvestades siinkohal, et Karl Martin Tamm on enda ütluste kohaselt tihe postipakkide tellija, tehes seda iganädalaselt, võib asuda seisukohale, et talle oli AS-i Eesti Post pakkide kättetoimetamise viis teada, s.o asjaolu, et juhul, kui saaja pakil märgitud aadressil ei ela, siis võetakse temaga ühendust pakil oleva kontaktnumbri kaudu ning lepitakse kokku kättetoimetamiseks sobilik aeg. Ehk siis oli ta teadlik, et ka ebakorrektse aadressi märkimisel on tal võimalus pakk siiski kätte saada.
  2. 21.04.2017 Leedust saabunud postipaki ja Tšehhi Vabariigist 24.04.2017 saabunud postipaki omavaheline sarnasus seisneb selles, et saadetise saaja nimi on märgitud selliselt, et on kasutatud ainult kas Karl Martin Tamme ees- või keskmist nime ning muud seost Karl Martin Tammega Tšehhi Vabariigist saabunud paki puhul (esialgu) sedastada võimalik pole, kuivõrd pakil olev saaja aadress ei seostu süüdistatav Karl Martin Tammega. Vaadates aga pakil olevat kontakttelefoninumbrit XXX, on kohtukoosseis seisukohal, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad üheselt, et nimetatud telefoninumber oli süüdistatav Karl Martin Tamme kasutuses ning seega oli Karl Martin Tammel olukorras, kus pakil oleva aadressi puhul ei ole tegemist temaga seotuga, pakk kätte saada (vt eelmist punkti). See omakorda võimaldab, sarnaselt 21.04.2017 Leedust Eestisse saabunud pakiga, asuda seisukohale, et ka Tšehhi Vabariigist Karl Tamme nimele saabunud paki tellijaks oli ei keegi teine kui süüdistatav Karl Martin Tamm.
  3. 25.05.2017 teostati läbiotsimine Karl Martin Tamme elukohas aadressil XXX ja selle juurde kuuluvates abi- ja kõrvalruumides. Läbiotsimise käigus Karl Martin Tamm midagi välja ei andnud ning samuti ei avastatud läbiotsimise käigus kriminaalasjas tähtsust omavat. Samas esitati kohtule tõendina ka 25.05.2017.a asitõendi vaatlusprotokoll, millega vaadeldi Karl Martin Tamme poolt 25.05.2017 Lõuna talituse vaneminspektorile vabatahtlikult välja antud mobiiltelefoni Asus Z00AD IMEI-koodidega XXX ja XXX, mille sees oli Elisa SIM kaart, mis vastas numbrile XXX. Telefonis olnud informatsioon kopeeriti failidesse ning kõnede loendi väljatrükk lisati asitõendi vaatlusprotokollile. Kõnede väljatrükist nähtuvalt on kontaktile „Ema“ numbriga XXX helistatud ajavahemikus 17.04.2017 kuni 06.05.2017 korduvalt.
  4. Vahemärkusena märgib kohus, et kaitsja poolt tõendina esitatud 02.03.2018.a vaatlusprotokoll (I kd, tl 205), millest nähtuvalt Karl Martin Tamme väljaantud telefonist AsusZ00AD kriminaalasjas tähtsust omavaid andmeid ei leitud, ei lükka kohtukoosseisu hinnangul teiste käesolevas otsuses käsitlemist leidvate tõendite valguses ümber järeldust, et Karl Martin Tamm süüdistuses toodud pakid tellinud on. Asjaolu, et kaitsja kogemuste 7
(17)kohaselt on narkootikumidega tegelevate isikute telefonidest leitavad viited nende sellisele hobile, ei välista Karl Martin Tamme poolt süüdistuses toodud pakkide tellimist. Eriti, kui arvestada, et käesoleva kohtuotsuse pinnalt on selge, et Karl Martin Tamm kasutas nimetatud pakkidega seoses süüdistuses toodud abonentnumbreid, kuid mitte enda isiklikus telefonis, vaid mobiiltelefonis IMEI koodiga XXX. Sellega seonduvalt ei lükka seda järeldust ümber ka süüdistatava Karl Martin Tamme ütlused tema telefoni katki olemise ja uue ekraani tellimise kohta koos kaitsja poolt kohtule esitatuga, mis kinnitab Karl Martin Tamme poolt telefonile Asus uue ekraani tellimist (I kd, tl 218-221).
  1. Kuigi Karl Martin Tammele ei ole esitatud süüdistust Tartu Aardla Selveri Itella SmartPost terminali 25.04.2017 triipkoodiga XXX saabunud paki osas, on kohtukoosseisu hinnangul Karl Martin Tammele esitatud süüdistuse tõendamiseks tõendina kasutatavad antud pakki puudutavad dokumendid. Nii nähtub Itella Estonia OÜ poolt menetlejale edastatud materjalidest (I kd, tl 68-72, 95-97), et antud pakk saabus pakiautomaati 26.04.2017 kell 12:11:33 ja võeti automaatist välja samal päeval kell 13:20:
  2. Nimetatud paki saajana oli märgitud Karl Tamm ning saaja telefoninumbriks XXX. Ehk siis olid paki saaja nime ja kontaktnumbrina märgitud samad andmed, mis 24.04.2017 Tšehhi Vabariigist saabunud saadetisel.
  3. 04.05.2018.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtuv tõendab, et telefonilt abonentnumbriga XXX (IMEI XXX) on ajavahemikus 25.04.2017 kell 11:43:32 kuni 11.05.2017 kell 2:13:13 helistatud korduvalt nii Itella Estonia OÜ kui ka Omniva telefoninumbritele ning lisaks on ühel korral saadetud Smartpostile sõnum. Ühtlasi nähtub protokollist, et telefonis IMEI koodiga XXX, milles kasutati telefoninumbrit XXX, on kasutatud ka abonentnumbreid XXX ja XXX. Nagu nähtub käesoleva otsuse punktist 15, siis on abonentnumbri XXX puhul tegemist Karl Martin Tamme poolt vabatahtlikult välja antud mobiiltelefonis Asus olnud SIM kaardile vastava numbriga, millise lepingulist kuuluvust endale kinnitas kohtuistungil antud ütlustes ka süüdistatav Karl Martin Tamm.
  4. Protokolli lisaks olevalt mobiiltelefoni IMEI XXX kasutusanalüüsist (I kd, tl 74) nähtub, et ajavahemikul 27.02.2017 kuni 13.03.2017 on Karl Martin Tamme isiklik abonentnumber XXX olnud antud telefonis kasutusel 126 korda. Süüdistuses toodud abonentnumber XXX oli telefonis ajavahemikul 01.04.2017 kuni 11.05.2017 kasutusel 29 korda ning abonentnumber XXX oli ajavahemikul 08.03.2017 kuni 21.03.2017 antud telefonis kasutusel 15 kasutuskorda.
  5. Lisaks nähtub (I kd, tl 75), et ajal, mil Karl Martin Tamme isiklik abonentnumber oli antud telefonis kasutusel, on helistatud 13-l korral abonentnumbrile XXX. Nimetatud kontaktile on seejuures 1-l korral helistatud ka ajal, mil antud telefonis oli kasutusel süüdistuses toodud abonentnumber XXX. Vaadates nüüd käesoleva otsuse punkti 15, siis selgub, et abonentnumber XXX vastas Karl Martin Tamme isiklikus telefonis kontaktile „Ema“. Ühtlasi viitab kohtukoosseisu hinnangul sellele, et Karl Martin Tamm tõepoolest kasutas abonentnumbrit XXX, asjaolu, et kontaktile „Ema“ kuuluv abonentnumber ei ole ainuke, millele on helistatud ajal, kui antud telefonis on olnud kasutusel nii Karl Martin Tamme isiklik abonentnumber XXX kui ka süüdistuses toodud abonentnumber XXX. Nimelt nähtub (I kd, tl 75), et mõlema abonentnumbri telefonis kasutusel olemise ajal on lisaks telefoni kasutatud ka helistamiseks abonentnumbritele XXX ja XXX.
  6. Asjaolu, et Karl Martin Tamm kasutas ka süüdistuses toodud teist abonentnumbrit XXX tõendavad aga lisaks ka Itella Estonia OÜ poolt menetlejale seoses tellimusega XXX 8
(17)edastatud telefonikõnede salvestised (I kd, tl 95-97) koos kohtumenetluse käigus määratud hääleekspertiisi tulemustega (II kd, tl 45-48).
  1. Hääleekspertiisi teostamise käigus võrdles ekspert võrdlusmaterjalina talle edastatud Itella Estonia OÜ-le tehtud telefonikõnede salvestisi (kõne_kell 11.wav ja kõne_kell 18.wav) ning kohtuistungite helisalvestisi (26.08 ja 29.08.2019 istungitest). Eksperdiarvamuse kohaselt on võimalik, et 25.04.2017 telefoninumbrilt XXX Itella SmartPost klienditeenindusse tehtud kõnesalvestistel ja kohtuistungi helisalvestisel on kõnelejaks üks ja sama isik, s.t süüdistatavana ülekuulatud Karl Martin Tamm. Häälenäidete võrdlustulemuste hindmisastmestikul aste: võimalik, et on sama kõneleja. Vaadates ekspertiisiaktile lisatud häälenäidete võrdlustulemuste hindamise astmestikku (II kd, tl 48) on võimalik sedastada, et tõenäosus, et abonentnumbrilt XXX SmartPosti klienditeenindusse helistajaks oli süüdistatav Karl Martin Tamm, on üle 50%.
  2. Nõustumisväärne pole kaitsja seisukoht, et tegemist on äärmiselt ebaselge tõendiga ja ekspertiisi tulemusena antud tõenäosus on äärmisel ebamäärane või – kindel. Kohtu hinnangul ei ole DNA ekspertiisi ja hääleekspertiisi läbiviimise tulemusel saadavad eksperdiarvamused võrreldavad. Eriti arvestades käesolevas olukorras, kus süüdistatav ja tema kaitsja ei olnud hääleekspertiisi määramise ega võrdlusmaterjali andmisega nõus, mistõttu ekspertiisiaktist nähtuvalt ei vasta võrdlusmaterjal (kohtuistungite helisalvestised) oma sisult ega parameetritelt vaidlustatud materjalile (SmartPosti klienditeenindusse tehtud kõned). Samas on ekspertiisiaktist üheselt selge, et võrdlusmaterjali ja vaidlustatud materjali sisu ja parameetrite omavaheline erinevus ei olnud eksperdile takistuseks arvamuse andmisel ja seega on antud ekspertiisiakt tõendina kasutatav. Seda enam, et eksperdiarvamuse kujunemine on akti pinnalt jälgitav ning seega ka kontrollitav.
  3. Kohtukoosseis peab siinkohal vajalikuks märkida sedagi, et on mõistetamatu, miks süüdistatav Karl Martin Tamm, kes ütluste andmisel kategooriliselt eitas, et tema on nimetatud salvestistel kõnelejaks (SmartPosti klienditeenindusse tehtud kõned) ja paki kohta uurijaks, ei olnud nõus, kui kohus pidas vajalikuks määrata hääleekspertiis, ekspertiisi määramisega ning võrdlusmaterjali andmisega. Nimetatud asjaolu võimaldab kohtukoosseisu hinnangul koos eelnevalt refereeritud tõenditega (pigem) asuda seisukohale, et Karl Martin Tamm ei soovinud hääleekspertiisi määramist ja selleks võrdlusmaterjali anda, kuivõrd teadis, et ekspertiisi tulemus ei kinnita tema ütlusi, et tema ei ole salvestistel kõnelejaks, vaid lükkab tema ütlused selles osas ümber.
  4. Nõustuda ei saa ka kaitsja vastuväidetega nimetatud ekspertiisiakti vastuvõtmisele ja tõendina käsitlemisele põhjendusel, et hääleekspertiisi läbiviimist ei taotletud kaitse- ega süüdistusaktis ning hiljem täiendavate tõendite voorus. Ühtlasi pole täielikult nõustumisväärne kaitsja seisukoht, et olukord, kus kohus asub ise tõendeid koguma, peaks olema väga erandlik.
  5. KrMS § 297 lg 1 kohaselt võib pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist kohus kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel ning KrMS § 295 lg-s 1 sätestatu kohaselt ei ole ekspertiisi määramine võimalik üksnes kohtumenetluse poole taotlusel, vaid kohtul on õigus seda teha ka omal algatusel. Tõsi, Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et võistlevas kohtumenetluses saab sellisel kohtu omal algatusel tõendi(te) kogumisel olla selgelt vaid erandlik ja subsidiaarne tähendus ja kohtuotsus ei saa ainuüksi või määravas ulatuses tugineda kohtu enda algatusel kogutud tõenditele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. veebruari 9
(17)2008.a otsus nr 3-1-1-91-07, 6.4). Samas, arvestades kaitsekõnes kõlanut ja süüdistatava ütlusi, tekkis kahtlus, kas süüdistuses kajastamata paki kättesaamisega seotud audiosalvestistel kõlas Karl Martin Tamme hääl või mitte, kuna Karl Martin Tamm ütleb, et tema see ei olnud, kuid riiklik süüdistaja oli seisukohal, et tegemist oli Karl Martin Tammega. Nagu kaitsja viitas, siis ühtegi ekspertiisi või mingisugust uuringut, mis kinnitaksid, et salvestisel räägib Karl Martin Tamm, esitatud ei ole. Sellega seonduvalt märgib kohus, et Riigikohus on korduvalt erinevates lahendites märkinud, et olukorras, kus süüdistatav otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta esitama tõendid oma väidete kohta või siis looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Kui süüdistatav seda ei tee, pole alust rääkida kõrvaldamata kahtlusest, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks.1 Käesoleval juhul leidis kohtukoosseis, et Karl Martin Tamme väidet, et tema ei ole süüdistuses kajastamata paki osas SmartPosti klienditeenindusse helistanud ning seega süüdistusega seotud abonentnumbrit XXX kasutades süüdistuses toodud pakke tellinud, on võimalik käsitleda tema aktiivse kaitsetaktikana. Seejuures leidis kohus sedagi, et käesoleva kriminaalasja raames on võimalik süüdistatava Karl Martin Tamme sellekohaseid väiteid kontrollida läbi hääleekspertiisi määramise. Seda kohtukoosseis tegigi, saades selle tulemusel eksperdiarvamuse, mille kohaselt on võimalik, et Karl Martin Tamm on isikuks, kes süüdistuses toodud abonentnumbril SmartPosti klienditeenindusega suhtles ning seega sai kohus ka kinnitust, lisaks teistest tõenditest nähtuvale, et Karl Martin Tamm on süüdistuses toodud telefoninumbrit XXX kasutanud. Samas peab kohtukoosseis siinkohal vajalikuks toonitada, et selline kohtu toimimine ei lähe vastuollu käesolevas lõigus esiteks märgitud Riigikohtu seisukohaga, kuivõrd lugedes tõendatuks, et Karl Martin Tamm on abonentnumbrit XXX kasutanud ja sellega seonduvalt nimele Karl Tamm 24.04.2017 Tšehhi Vabariigist saabunud ja marihuaanat sisaldanud paki tellinud, ei tugine kohus ainuüksi või määravas osas enda poolt määratud hääleekspertiisi tulemustele, vaid tõendikogumile (s.o nii hääleekspertiisi tulemustele kui ka teistele eespool refereeritud tõenditele), mis kinnitavad nimetatud paki tellimist Karl Martin Tamme poolt. 27. Seonduvalt aktiivse kaitsetaktikaga märgib kohus, et kui süüdistatav Karl Martin Tamme ütlustest võiks välja lugeda võimaluse, et tema nimele võis pakid tellida sõber, kelle telefonis ta enda isiklikku lepingulist SIM-kaarti kasutas, siis Karl Martin Tamm ei ole kasutatud telefoni omanikku avaldanud. Seega pole ta andnud võimalust nimetatud kahtluse kontrollimiseks ning seega selles osas kõrvaldamata kahtlust, mida tema kasuks tõlgendada, kohtukoosseisu hinnangul ei esine. Seda enam, et ükski juba refereeritud tõend seda ei kinnita. 28.

§ 184

lg 1 sätestab kuriteona narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri

  1. mai
  2. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. 1 Vt nt RKKKo 3-1-1-85-07, p 9.1 10

(17)
  1. Määruse lisa 1 IV nimekirjas on loetletud modafiniil, vastates seega NPALS § 31 lg 1 tunnustele. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Istungil esitati tõendina Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. kirjalikud vastused päringutele (I kd, tl 47-48, tl 98-99). Nende kohaselt on modafiniili narkootiliseks joobeks/psühhotroopseks toimeks vajalik annus 200-400 mg (0,2-0,4, keskmiselt 0,3 grammi). Kümnele inimesele narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks piisab 2000-4000 mg (2-4, keskmiselt 3 g) modafiniilist. Lähtudes 10 tabletist Modalert 200, kus üks tablett sisaldab 200 mg modafiniili, siis narkootilise joobe/psühhotroopse toime tekitamiseks keskmiselt kümnele inimesele ei piisa 10 tabletist Modalert
  2. Seega käesoleval juhul ainuüksi Modalert 200 tablettide puhul suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184mõttes rääkida ei saa.

30. Samas inkrimineeritakse Karl Martin Tammele ka marihuaana käitlemist (Tšehhi Vabariigist tellitud pakk). Marihuaana on loetletud määruse lisa 1 I nimekirjas, vastates seega NPALS § 31 lg 1 tunnustele. Tšehhi Vabariigist saabunud saadetises sisaldunud rohekaspruunikale taimsele purule on teostatud ekspertiis. Ekspertiisiakti nr XXX (I kd, tl 59-61) kohaselt on ekspertiisiks esitatud pakendis nr 1 olevad rohelised taimeosad massiga kokku 48,10 g kahes kilepakendis kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 18%. Kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastuse (I kd, tl 101-103) kohaselt piisab vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 7,5 g marihuaanast. Arvestades, et kümnele isikule piisab narkootilise joobe tekitamiseks 7,5 g marihuaanast, saab tuvastatud 48,10 g marihuaana puhul rääkida suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184mõttes.

31. Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Ühtlasi tähendab kirjeldatud seisukoht, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184

mõttes, mille kõrval isiku käitumist

§ 183järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule.

Vastasel korral oleks tulemuseks, et soodsamas olukorras on isik, kes käitleb ainult suurt kogust narkootilist ainet. (Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus nr 3-1-1-51-05, p 9) Väikeste ainekoguste sellise õigusliku liitmise lubatavus sõltub sellest, kas tegu on jätkuva kuriteoga või mitte.2
  3. Käesoleval juhul tegi kohus kindlaks, et Karl Martin Tamm tellis Leedu Vabariigist Modalert 200 tablette ning Tšehhi Vabariigist marihuaanat. Saadetised saabusid Eesti Vabariiki sarnasel viisil, s.o postiteenuse osutajaid kasutades. Mõlemat üksiktegu iseloomustab sama õigushüve ründamine, milleks on nii

§ 183kui ka § 184 puhul rahvatervis.

Oluliseks tunnuseks, mis võimaldab Modalert 200 tablette ja marihuaana käitlemist vaadata jätkuva süüteona, on ka nende üksikepisoodide ajaline lähedus. Leedust saabus pakk Eestisse 21.04.2017 ja Tšehhist 24.04.

  1. Seega on objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tegemist süstemaatilise narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemisega läbi antud ainete tellimise.
  2. Seega käitles süüdistatav Karl Martin Tamm ebaseaduslikult suures koguses psühhotroopset ja narkootilist ainet ning pani toime

§ 184objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Kohtu hinnangul on täidetud ka

§ 184lg 1 subjektiivsed tunnused.

Seejuures on Riigikohus leidnud, et toimepanija käitumise subjektiivset külge saab tuvastada objektiivsete tehiolude kaudu (Riigikohtu 1. aprilli 2004.a otsus nr 3-1-1-4-04, p 14.2). 2 Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, § 184 komm. 2.1 11

(17)Käesoleval juhul saabusid Modalert 200 tablette ja marihuaanat sisaldanud postipakid Eestisse mõnepäevase vahega (vastavalt 21.
  1. ja 24.04.2017) ning kohtukoosseisu hinnangul näitab see, et nimetatud aineid sisalduvate pakkide tellimine oli Karl Martin Tamme puhul kantud ühtsest tahtlusest ehk soovist omandada nii Modalert 200 tablette kui ka marihuaanat.
  2. Nõustumisväärne ei ole kaitsja seisukoht, et tegemist ei ole lõpuleviidud teoga. Karl Martin Tamm tellis posti teel Modalert 200 tablette ja marihuaanat. Kuna Maksu- ja Tolliamet pidas tellitud postisaadetised AS-i Eesti Post ajutise ladustamise kohas aadressil XXX kinni, toimetas Karl Martin Tamm kokku suures kohuses narkootilist ja psühhotroopset ainet postisideteenuse osutajaid ära kasutades vahendlikult üle riigipiiri. Samas jäi Karl Martin Tamme lõppeesmärk (vahetult enda valduse kehtestamine) Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu realiseerimata.
  3. Riigikohus on märkinud, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemise mõiste karistusõiguses on autonoomne. Siiski saab

§ 184

lg 1 koosseisu objektiivseteks tunnusteks olevate osategude avatud loetelu sisustamisel lähtuda NPALS § 2 p-s 3 toodud definitsioonist. Viidatud sättes on käitlemise mõistega hõlmatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule.

§ 184

lg 1 ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus nr 3-1-1-56-15, p-d 10 ja 11). Lisaks sellele asus Riigikohus viimati seisukohale, et narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik sissevedu on lõpuleviidud Eesti Vabariigi territooriumile jõudmisega, st riigipiiri ületamisega, olenemata riigist, kust kaupa Eestisse toimetakse. Ka juhul, kui Maksu- ja Tolliamet peab postisaadetise Eestisse jõudes kinni, on tegemist lõpuleviidud süüteoga (Riigikohtu
  3. märtsi
  4. a otsus nr 1-19-2627, p 36).
  5. Arvestades eeltoodut, realiseeris Karl Martin Tamm kohtu hinnangul

§ 184lg 1 objektiivse koosseisu.

Kuigi Karl Martin Tammel ei õnnestunud Maksu- ja Tolliameti sekkumise tõttu Modalert 200 tablettidele ja marihuaanale vahetult enda valdust kehtestada, toimetasid postiteenuse osutajad Karl Martin Tamme tellimusi täites tabletid ja marihuaana Eestisse. See tegevus on käsitatav käitlemisena

§ 184mõttes ning riigipiiri ületamisega on sissevedu lõpuleviidud.

  1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (c)
  2. Karl Martin Tammele inkrimineeritakse ka korduvat ebaseaduslikult narkootilise aine tellimist, mis seisnes selles, et tema tellis Saksamaalt eeluurimisel täpselt tuvastamata asjaoludel ja viisil narkootilise aine valdamise ja omandamise eesmärgil internetikeskkonnast, kuid enne 02.08.2017 ja 14.04.2018 Martin Tamme nimele ja aadressile XXX kontakttelefonideks märgitud numbrid XXX ja XXX, marihuaanat. Antud pakk avati 12

(17)17.04.2018 logistikafirma HERMES arvelduskojas aadressil XXX ja sellest avastati kahest vakumeeritud fooliumpakendist 47,04 grammi marihuaanat, mille THC sisaldus oli 10,4% ning postipakk peeti Saksamaal kinni ja Eestisse Karl Martin Tammeni see ei jõudnud.
  1. 12.09.2018 edastas Justiitsministeerium Riigiprokuratuurile Saksmaa Liitvabariigi Fulda prokuratuuri õigusabitaotluse menetluse ülevõtmiseks Martin Tamme suhtes menetletavas kriminaalasjas. Taotlusele lisad on 77-l leheküljel (nii saksakeelsed dokumendid kui ka nende tõlked eesti keelde).
  2. Fulda prokuratuuri taotlusest nähtuvalt (I kd, tl 111-114) kahtlustatakse Martin Tamme narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises. Nimelt tuvastati 17.04.2018 logistikaettevõtte XXX arvelduskojas aadressil XXX postisaadetis, mis oli adresseeritud Martin Tammele, XXX, tel. XXX, XXX. Sellest postipakist leiti 47,04 grammi marihuaanaõisikuid, mis sisaldasid 10,4% ehk 4,89 grammi toimeainet THC. Saatjana oli pakil kirjas isik, keda ei ole olemas – M. K.
  3. Osthesseni politseijaoskonna 18.04.2018.a fotomapis (I kd, tl 122-130) on tehtud fotod seoses juhtumiga, mille asukohaks on olnud XXX ning toimumise aeg 17.04.
  4. Ehk siis on fotografeeritud 17.04.2018 XXX postisaadetist, mis sisaldas narkootilisi aineid. Antud postisaadetisele on saajana märgitud Martin Tamm, XXX, ning saaja telefoninumbritena nii XXX kui ka XXX. Samuti nähtuvad postisaadetiselt selle saatja andmed, XXX tellimisnumber ja XXX pandud kleebis, millele on märgitud kuupäevaks 2.8.
  5. Saadetis on avatud ning selles on erinevad pakendid, s.h on postisaadetises kaks alumiiniumkotti, millest ühe kaal 27,7 grammi ja teise 21,2 grammi ning fotomapi kohaselt on tegemist marihuaana õisikutega.
  6. 19.04.2018 on Osthesseni politseijaoskond koostanud kriminaaltehnilise uurimise ja analüüsi taotluse, milles palutakse uurida narkootilise aine välis- ja sisepakenditel sõrmejälgi (I kd, tl 131-132). 24.04.2018 aruandest jälgede tuvastamise kohta (I kd, tl 133) nähtub, et alumiiniumkotilt tuvastati sõrmejäljed. 03.05.2018 jälgede hindamise aruandest (I kd, tl 134) nähtuvalt olid tuvastatud sõrmejäljed kasutuskõlbulikud. 03.05.2018 telliti sõrmejälgedele kriminaaltehniline uuring ja analüüs, hüpotees, et süüdistatava andmed on ainult fiktiivsed, ning 17.05.2018 sõrmejälgede aruande kohaselt uuriti sõrmejälgi AFIS-e andmebaasis ja uuringu tulemus oli negatiivne.
  7. Ehk siis Saksamaal teostatud uuringute tulemusena, uurides leitud sõrmejälgi, ühtegi isikut antud postipakiga seostada võimalik ei olnud. Kohtukoosseis on aga seisukohal, tuginedes kogumis teistele kriminaalasjas kogutud ja kohtule esitatud tõenditele, et antud paki tellijaks oli, kuigi ta seda ise eitab, süüdistatav Karl Martin Tamm.
  8. Vaadates Saksamaal kinni peetud postisaadetisel märgitud saaja nime Martin Tamm, on võimalik sedastada, et postisaadetis sarnaneb 21.04.2017 Leedust ja 24.04.2017 Tšehhi Vabariigist saabunud postipakiga, kuivõrd saadetise saaja nimi on märgitud selliselt, et on kasutatud ainult Karl Martin Tamme keskmist nime. Sarnaselt Tšehhi Vabariigist saabunud pakiga ei ole aga pakil märgitud saaja aadress XXX Karl Martin Tammega seostatav.
  9. Nimelt kuulati kohtuistungil tunnistajana üle R. N. Tunnistaja ütluste kohaselt elab ta XXX aadressil XXX alates aastast
  10. Eelmisel aastal oli tema korteri numbriks veel XXX, sel aastal on see aga XXX, kuna neid koliti ümber. Tema ei ole välismaalt mingeid postipakke tellinud, ta ei ole neid Eestistki tellinud. Samuti ei ole keegi kunagi pöördunud tema poole sooviga, et tema elukoha-aadressile mingi postipakk tellida. Neil on lifti- ja välisuks, mõlemad 13
(17)on koodi all. Postkastid asuvad majas sees ning ka tal endal on postkast. Postkasti juurde pääseb võtmega, oma võti on olemas: lähed välisuksest sisse, on postkastid kohe. Tema kasutab telefoninumbrit XXX.
  1. Sarnaselt juba eespool märgituga (otsuse p.13) leiab kohus ka siinkohal, et hoolimata sellest, et pakil olev saaja aadress ei ole Karl Martin Tammega seostatav, ei ole see asjaoluks, mis välistaks nimetatud paki tellimise Karl Martin Tamme poolt. Nimelt, lisaks sellele, et antud postipakil olev saaja nimekuju sarnaneb juba varasemalt Karl Martin Tamme poolt kasutatuga, tegi kohus eelpool kindlaks, et ka mõlemad postisaadetisel olevad kontaktnumbrid XXX ja XXX on süüdistatav Karl Martin Tammega seostatavad, kuivõrd ta on mõlemat numbrit postipakkide tellimiseks kasutanud (otsuse p.14-22). Seega on kohtukoosseis seisukohal, et postipakile märgitud saaja nimi, mis moodustub Karl Martin Tamme keskmisest ja perekonnanimest koos postipakile märgitud kontaktnumbritega, võimaldavad asuda seisukohale, et ka nimetatud paki tellijaks oli süüdistatav Karl Martin Tamm, mitte keegi kolmas isik.
  2. Nagu juba märgitud, siis kaitsja esitatu seoses Karl Martin Tamme pangakontoga ei sea kahtluse alla ega lükka ümber järeldust, et Karl Martin Tamm nimetatud paki tellis (vt otsuse vnr 11). Kaitsja esitas kohtule tõendina ka DPD Eesti AS-ile tehtud päringud ja neile saadud vastused (I kd, tl 190-204). Erinevalt kaitsjast on kohtukoosseis seisukohal, et kaitsja tehtud päringutele DPD Eesti AS-ist saadud vastused ei võimalda järeldada, et süüdistuses toodud pakk, mis Saksamaal 17.04.2018 avati, jõudis tegelikult Eestisse ning kuivõrd keegi sellele järele ei läinud, siis tagastati see pakk Saksamaale. Sellisel seisukohal on kohus, kuna DPD Eesti AS vastusest nähtuvalt (I kd, tl 202-204) saabus DPD-le Saksamaalt 25.04.2017 saadetis DPD pakinumbriga XXX. Saajaks oli Martin Tamm aadressiga XXX (tõsi, I kd, tl 198 nähtub, et aadress oli tegelikult XXX). Seda aga, kas tegemist on saadetisega XXX nad kinnitada ei saa, sest XXX pakinumbrid erinevad DPD pakinumbritest. Ehk siis, kuigi kaitsja leiab, et tegemist oli ühe ja sama pakiga, DPD Eesti AS vastus seda ei kinnita.
  3. Marihuaana on loetletud määruse lisa 1 I nimekirjas, vastates seega NPALS § 31 lg 1 tunnustele. Saksamaal avatud saadetises sisaldunule määrati 16.05.2018 teostada ainete uuring vastavalt narkootiliste ainete seadusele (I kd, tl 145). Antud ametliku hinnangu kohaselt (I kd, tl 146-147) sisaldus pakendites taimematerjalina 47,04 grammi marihuaanat, neist esimene portsjon oli 26,86g ja teine 20,18g ning proovide segamisel saadud proovisegu THC sisalduseks määrati 10,4% ehk 4,89 grammi. Kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T. vastuse (I kd, tl 101-103) kohaselt piisab vähemalt kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 7,5 g marihuaanast. Arvestades, et kümnele isikule piisab narkootilise joobe tekitamiseks 7,5 g marihuaanast, saab 47,04g marihuaana puhul rääkida suurest kogusest NPALS § 31 lg 3 ja

§ 184mõttes.

49. Süüdistuses heidetakse Karl Martin Tammele ette korduvat narkootilise aine suures koguses käitlemise katset. Selleks, et kvalifitseerida antud paki tellimine

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2 järgi, tuleb seega teha kindlaks, kas antud tegu jäi katsestaadiumisse ning samuti, kas Karl Martin Tamme puhul on tegemist isikuga, kes on selle eest varem süüdi mõistetud (kohtuotsus on jõustunud, kuid täitmisele pööramata või kannab karistust või on karistuse ära kandnud, kuid ei ole karistusregistrist kustutatud), või isik, kes on mõne nimetatud tegudest varem toime pannud, kuid pole selle eest veel süüdi mõistetud. 50. Arvestades asjaolu, et kohtukoosseis tegi eelnevalt kindlaks, et Karl Martin Tamm tellis Leedust Modalert 200 tablette ning Tšehhi Vabariigist marihuaanat, pannes toime

§ 18414

(17)lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, siis on Karl Martin Tamm varem toime pannud isikuks

§ 184lg 2 p 2 mõttes.

Seejuures, arvestades asjaolu, et nimetatud pakk Eestisse, s.o üle riigipiiri ei jõudnud, sest see peeti Saksamaal kinni, on tegemist süüteokatsega. 51.

§ 15lg 1 kohaselt on üldjuhul kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu.

Tulenevalt

§ 16

lg-st 1 on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

§ 184

eeldab subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet. Konkreetne narkootiline või psühhotroopne aine ei kuulu teo objektiivsesse koosseisu ja seega ei pea aine konkreetne liik olema hõlmatud teo toimepanija tahtlusega.3 Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses Karl Martin Tamm tahtlikult, s.o kavatsetult. Praeguses asjas tegi kohus kindlaks, et Karl Martin Tamm tellis posti teel narkootilist ainet marihuaanat. Antud ütlustes kinnitas Karl Martin Tamm, et on varem kanepit tarvitanud ja seda kinnitavad ka kohtule tõendina esitatud Karl Martin Tamme väärteoasjade materjalid (I kd, tl 85-94) ning ka joobeseisundi tuvastamise saatekiri XXX. Seega oli Karl Martin Tamm teadlik, et marihuaana on narkootiline aine. Samuti oli Karl Martin Tamm teadlik tellitava marihuaana kogusest, tellimisest ja posti teel Eestisse toimetamisest ning tahtis teo selle omandamise eesmärgil toime panna. 52. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. II 53.

§ 184

lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

§ 184

lg 2 p 2 näeb aga ette kolme- kuni viieteistkümneaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Analüüsides Karl Martin Tamme süü suurust, märgib kohtukoosseis, et Karl Martin Tamme käideldud narkootilisi aineid võib pidada ilmselt ühtedeks leebematest. Samuti puudub alus väitmaks, et Karl Martin Tamm soovis tellitut teistele isikutele edasi anda. Lisaks on nimetatud ainete tellimisest Karl Martin Tamme poolt möödunud juba teatav aeg. Eelenvast tulenevalt on Karl Martin Tamme süü üsna väike. Kergendavaid asjaolusid kohus

§ 57

mõttes tuvastanud ei ole, samuti ei ole raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes.

  1. Kohtule on esitatud tõendina ka Karl Martin Tamme karistusregistri väljavõte, mille kohaselt pole Karl Martin Tamme kriminaalkorras kordagi karistatud, kuid tal oli tegude toimepanemise ajal kaks kehtivat väärteokaristust NPALS § 151 lg 1 järgi. Viimased on käesolevaks ajaks kustunud ning kehtivaid karistusi Karl Martin Tammel ei kriminaal- ega väärteokorras ei ole (I kd, tl 40-41).
  2. Arvestades eeltoodut kogumis, piisab kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks Karl Martin Tamme karistamisest nii

§ 184

lg 1 kui ka

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25lg 2 järgi miinimummääras.

Seetõttu mõistab kohus Karl Martin Tammele

§ 184

lg 1 järgi karistuseks 1-aastase vangistuse ja

§ 184

lg 2 p 2 –

§ 25

lg 2 järgi 3-aastase vangistuse.

§ 64lg 1 alusel loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga Sootak, P.

Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2015, 12. ptk komm 3.5, § 184 komm. 3 3 15

(17)ja mõistab Karl Martin Tammele liitkaristuseks 3-aastase vangistuse. Kuna kohtu hinnangul ei ole kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades tähtajalise vangistuse ära kandmine Karl Martin Tamme poolt otstarbekas, jätab kohus mõistetud karistuse

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui Karl Martin Tamm ei pane 3aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. III 56. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas asuvad pakendid koos tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud ainega, s.o narkootilise aine ekspertiisist järele jäänud tabletid ja taimeosad, tuleb

§ 83

lg 2 ja

§ 191alusel konfiskeerida ning hävitada.

  1. Lisaks on asjas asitõenditeks Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse asitõendite vahelaos aadressil XXX hoiul olevad turvaümbrik ja kartongist karp koos reklaamlehe ja fooliumpakenditega ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudist tagastatud pakendid. Nimetatud turvaümbrik, kartongist karp koos reklaamlehe ja fooliumpakenditega ning ekspertiisiasutusest tagastatud pakendid kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele. Samuti on asitõendiks kriminaalasja juures asuv CD-plaat kõnede salvestistega. Antud CD-plaat tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. IV
  2. Süüdistatav Karl Martin Tamme kaitsja esitas kohtule taotluse valitud kaitsja töö eest makstud tasu 4703,40 eurot süüdistatavale hüvitamiseks.
  3. KrMS § 171 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 181 lg 1 p 1 kohaselt hüvitab riik õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud. Kuivõrd käesolev kohtuotsus on Karl Martin Tamme osas süüdimõistev, siis puudub alus Karl Martin Tammele tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks. Nimetatud kulu jääb Karl Martin Tamme enda kanda.
  4. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks hääleekspertiisi maksumus 862 eurot, narkootilise aine ekspertiiside maksumused kokku 302 eurot ja joobeseisundi tuvastamise maksumus 36 eurot. Lisaks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot (alates
  5. jaanuarist 2020 on kuutasu alammäär 584 eurot). Seega on kõik Karl Martin Tamme menetluskulud kokku 2660 eurot.
  6. Süüdistatava kaitsja leidis KrMS § 180 lg 3 alusel, et väljamõistetavaid menetluskulusid on võimalik nii vähendada kui ka ajatada. Kaitsja põhistas oma taotlust sellega, et Karl Martin Tamme näol on tegemist XXX, kes elatub XXX. Tema kulud elamiseks on üpriski suured ning sissetulek vähene, mis nähtus ka sellest, et ilma menetluskuludetagi on tema eelarve miinuses.
  7. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib 16

(17)menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
  1. Kaitsja väljatoodut kinnitavad Karl Martin Tamme selgitused, et ta elatub XXX ja XXX töötamisest, mille kuuline sissetulek on umbes XXX eurot. Ta maksab renti XXX eurot, kommunaale XXX eurot, igakuist ülikooli tasu XXX eurot ja tervisekindlustust XXX eurot. Tema igakuised kulutused söögivahenditele ja muudele olmeasjadele on igakuiselt tüüpiliselt XXX eurot. Ta taotleb nii menetluskulude vähendamist kui ka nende ositi tasumist.
  2. Kohtukoosseis leiab, arvestades Karl Martin Tamme sisse- ja väljaminekuid, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga tasumine käiks Karl Martin Tammele üle jõu. Seetõttu on põhjendatud nii menetluskulude vähendamine kui ka väljamõistetavate menetluskulude ositi tasumise võimaldamine. Seega jätab kohus Karl Martin Tamme ekspertiisikuludest ja joobeseisundi tuvastamise maksumusest poole, s.o kokku 600 eurot ja sundrahast samuti poole, s.o 730 eurot riigi kanda, võimaldades allesjäänud menetluskulusid summas 1330 eurot tasuda Karl Martin Tammel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Karl Martin Tammel tuleb igakuiselt 12 kuu jooksul tasuda menetluskulude katteks vähemalt 110,87 eurot kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja Kohtunik Liis Must Rahvakohtunik Anne Mandel Rahvakohtunik 17
(17)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.