3-20-407/19

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

1. aprill 2020, Tartu 3-20-407 Nikolai Lebedevi kaebus Tartu Vangla
2. veebruari
3. a otsuse nr 6-24/452-2 ja
4. veebruari
5. a vaideotsuse nr 1-11/89-2 tühistamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks väljastada veekeedukann Nikolai Lebedevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lebedev Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON
6. Võtta asja materjalide juurde Nikolai Lebedevi vabakasutuskonto väljavõte perioodi
7. november 2019 kuni
8. märts 2020 kohta.
9. Jätta Nikolai Lebedevi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
10. märtsi
11. a määruse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
12. Kinnipeetav Nikolai Lebedev esitas
13. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mida hiljem täpsustas, soovides Tartu Vangla
14. veebruari
15. a otsuse nr 6-24/452-2 ja
16. veebruari
17. a vaideotsuse nr 1-11/89-2 tühistamist ning Tartu Vangla kohustamist väljastada veekeedukann. Kaebuse kohaselt jättis Tartu Vangla
18. veebruari
19. a otsusega rahuldamata N. Lebedevi taotluse veekeedukannu väljastamiseks, kuna nimetatud kann on defektne. Koos kaebuse täpsustusega esitas N. Lebedev
20. märtsil 2020 halduskohtule ka menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
21. Tartu Halduskohus jättis
22. märtsi
23. a määrusega N. Lebedevi menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ning andis tähtaja seitse päeva määruse jõustumisest riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Halduskohus leidis, et N. Lebedevi vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (s.o
24. november 2019 kuni
25. märts 2020) sissetulek oli 776,98 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub mahaarvamisele 468,71 eurot (kinnipidamised vabanemisfondi ja nõuete fondi) ning 25 eurot (kinnipidamised vahekontole pankrotimenetluse tõttu), ja vastavalt Riigikohtu üldkogu
26. aprilli
27. a kohtuotsusele nr 3-3-1-35-15 vältimatud kulud 112 eurot (27x2+29x2). Kaebaja laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 85,64 eurot, s.o (776,98468,71-25-112) )÷4×
28. Kuna menetluskuluna riigilõiv 15 eurot ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamiseks ei ole lubatud ning kohtul tuleb menetlusabi taotlus jätta rahuldamata.
29. N. Lebedev esitas Tartu Halduskohtu
30. märtsi
31. a määruse peale määruskaebuse, milles leiab, et halduskohus on tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võtnud ebaõige perioodi. Kuna vangla toiming leidis aset
32. jaanuaril 2020, peaks keskmise sissetuleku arvutamisel arvestama perioodi
33. jaanuar kuni
34. märts
35. Sel perioodil oli kaebaja sissetulek 205 eurot ja kui sealt teha ettenähtud maksed nõuete- ja vabanemisfondi ning vältimatute kulude katteks, ei ole kaebaja suuteline maksma riigilõivu 15 eurot. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
37. märtsi
38. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid osaliselt tuleb muuta halduskohtu põhjendusi.
39. Kaebaja heidab halduskohtule ette, et tema keskmise sissetuleku arvutamise aluseks võeti ebaõige periood. Kaebaja arvates tuleks tema sissetulekuid ja väljaminekuid arvestada alates vaidlustatava toimingu tegemisest kuni kaebuse esitamiseni. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja keskmise sissetuleku arvutamise aluseks on HKMS § 112 lg 1 p 1, mis sätestab, et kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek arvutatakse menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks halduskohtule
40. märtsil
41. Seega võttis halduskohus õigesti kaebaja kahekordse keskmise ühe kuu sissetuleku arvutamise aluseks perioodi
42. november 2019 kuni
43. märts 2020 ehk neli kuud enne menetlusabi taotluse esitamist.
44. Halduskohus leidis, et nimetatud perioodil oli kaebaja sissetulek 776,98 eurot, sissetulekutest kanti nõuete- ja vabanemisfondi 468,71 eurot, vahekontole kanti 25 eurot ja vältimatuteks kulusteks saab arvata 112 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtud arvutuse tulemusena sai halduskohus kaebaja kahekordseks keskmiseks sissetulekuks 85,64 eurot ning leidis, et kaebaja on võimeline tasuma riigilõivu 15 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul võttis halduskohus arvutuste aluseks õiged summad, kuid ebatäpne on kaebaja sissetulekutena märgitud 776,98 eurot. Kaebaja sissetulekuna ei saa arvestada kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt nähtuvalt
45. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 27,50 eurot selgitusega „nõude konto saldo tagasikanne“, kuna samal päeval on nimetatud summa kantud vahekontole selgitusega „makse vahekontole, täitenõude täitmine peatatud. Algatatud pankrotimenetlus ja raha hoiustatud vahekontole“. Väljatoodud kande selgitusest on aru saada, et kuna kaebaja suhtes algatati pankrotimenetlus, kanti tema nõuete fondis selleks hetkeks kogunenud raha läbi vabakasutuskonto kaebaja vahekontole. Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-19-1761 kohtule selgitanud, et vahekonto on nõuete fondi asemel pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, kuhu kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul. Tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist ei kajastu vabakasutuskonto väljavõttes. Eelnevaga sarnaselt ei saa kaebaja sissetuleku hulka arvata ka
46. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 10 eurot ja
47. veebruaril 2020 sissetuleku reale märgitud summat 34,18 eurot. Nende kannete selgituste kohaselt on tegemist varasemalt nõuete fondist tehtud kannete 2 tagasikannetega, mis vahepeal algatatud pankrotimenetluse tõttu kanti nimetatud kuupäevadel ka vabakasutuskonto kaudu vahekontole. Asjaolu, et pärast nimetatud kolme kande tegemist läbi vabakasutuskonto vahekontole on kaebaja vabakasutuskonto jääk (18,71 eurot) jäänud samaks, viitab samuti asjaolule, et nimetatud kolme summat (27,50+10+34,18=71,68) ei saa käsitleda laekumistena. Samuti ei ole nimetatud kolmest sissetuleku reale märgitud summast tehtud kandeid vahekontole ja vabanemisfondi nagu vangistusseaduse § 42 lg 2 ette näeb.
48. Eeltoodu alusel ei ole menetlusabi taotluse lahendamisel õige arvata summa 71,68 eurot kaebaja sissetulekute hulka. Tegemist on kaebaja nõuete fondist raha ülekandmisega või nõuete täitmiseks kantud raha tagastamisel tehtud laekumistega vahekontole. Seega oli perioodil
49. november 2019 kuni
50. märts 2020 kaebaja sissetulek 705,30 eurot. Halduskohtu tehtud arvutus kaebaja keskmise sissetuleku kohta on ebaõige. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, s.o
51. november 2019 kuni
52. märts 2020 laekumiste ja mahaarvamiste alusel arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on arvutuse ((705,3-468,71-25-(2x27+2x29))/4x2 järgi 49,80 eurot. Kuna kaebaja keskmine sissetulek menetlusabi taotlusele eelneval perioodil oli rohkem kui 15 eurot, on kaebajale menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel välistatud ning kaebuse menetlusse võtmise tagamiseks on kaebaja kohustatud tasuma riigilõivu 15 eurot.
53. Eeltoodu tõttu jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning muudab Tartu Halduskohtu
54. märtsi
55. a määruse põhjendusi kaebaja sissetulekut puudutavas osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) 3