Obsah (5)
§ 637§ 150§ 638§ 639§ 168KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15070 Tsiviilasi XX h
) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda. Maakohus selgitas, et perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Maakohus leidis, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu taastamine ei ole võimalik. Abikaasad elavad hageja väitel eraldi
- a veebruarist ja kostja sõnul
- a märtsist. Abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole tahteta. Hageja on oma soovi lahutamiseks põhistanud ja ei näe võimalust leppimiseks. Kostja küll lahutusega ei nõustu, kuid lahutamiseks piisab ühe poole tahtest. APELLATSIOONKAEBUS
- Kostja esitas
- jaanuaril 2020 apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale. Kostja märkis esitatud kaebuses, et ta ei ole maakohtu otsusega nõus.
- Ringkonnakohus jättis
- jaanuari
- a kohtumäärusega apellatsioonkaebuse käiguta ja kohustas kostjat esitama kaebuse selgelt väljendatud taotluse, märkides ära, missugust ringkonnakohtu lahendit kostja taotleb ning esitama kaebuse põhjendused, märkides selgelt ära, milles seisneb kostja arvates maakohtu otsuse ebaõigsus.
- Kostja esitas
- märtsil 2020 puuduste kõrvaldamise dokumendi, milles selgitas, et lahutus ei toimu mitte põhjusel, et pooled ei saa koos elada, vaid toimub rahaline manipuleerimine, st hageja soovib 300 000 USA dollarit. Kostja soovib kompromissi ja kohtuistungit, et lapsed tuleksid kohtuistungile ja saaksid aru, kes on poolte abielu lahutamises süüdi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb
§ 637
lg 1 p 6 alusel keelduda.
§ 637
lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Kaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et kaebus tuleks jätta rahuldamata ka juhul, kui faktilised asjaolud, millele kaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu
- aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-13, p 12 esimene lõik).
- PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Seega on abielu lahutamise eelduseks asjaolu, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning sellel alusel on ka maakohus hagi rahuldanud. 2
(3)- Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu tuvastatud asjaolu, et poolte abieluline kooselu on lõppenud. Samuti ei ole kostja välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et on alust arvata, et pooled võiksid abielulise kooselu taastada. Seega ei ole kostja apellatsioonkaebuses tuginenud asjaoludele, mis võiksid anda aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu. Maakohus leidis põhjendatult, et abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa tahet.
- Eeltoodust tulenevalt on maakohus asja õigesti lahendanud ning kõikide kaebuse faktiväidete õigsust eeldades arvestades ei saaks kaebus rahuldamisele kuuluda. Seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
§ 637lg 1 p 6 alusel menetlusse võtmata.
- Ringkonnakohus märgib, et kostja väited, mis on seotud lastele elatise maksmisega, ei ole praeguses menetluses asjakohased. Laste elatisenõue kostja vastu lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-
- Kohus selgitab kostjale, et kohus lähtub apellatsioonkaebuse perspektiivituse tõttu menetlusse võtmisest keeldumisel menetlusökonoomia kaalutlustest. Perspektiivitu kaebuse menetlemata jätmine säästab nii kohtu kui ka poolte ajakulu, samuti poolte menetluskulusid. Mh jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, mis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel kostjalt hageja kasuks välja mõistetaks. Kostjal on
§ 150lg 1 p 2 alusel õigus taotleda kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
Kostja õigusi ei piirata võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja tegi sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus. 14. Kuna ringkonnakohus keeldub kaebust menetlusse võtmast, siis ei toimeta kohus
§ 638
lg 4 kohaselt kaebust hagejale kätte ja kaebus tuleb kostjale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab
§ 638
lg 8 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse apellandile kätte ning
§ 638lg 10 kohaselt loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
15.
§ 639
lg 1 ja
§ 168
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuna praegusel juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 16.
§ 638lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.
/ allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin / allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa / allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav 3
(3)