) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus
lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste 2
. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas.
näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus selgitab, et viivise põhieesmärgiks on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest, so lepingu mittekohane täitmine, kuid rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Antud juhul ei ole viivisekokkulepe (0,05% päevas) tühine, vaid kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, kuna viivisemäär ei ületa kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (0,06% päevas). Kuna hageja ei ole hagiavaldusest nähtuvalt leppetrahvilt viivist arvestanud, tuleb 3
alusel mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,05% päevas põhinõudelt 391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte enam kui 317,18 eurot. Kohus märgib siinjuures, et viivis VÕS § 113 tähenduses väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mistõttu ei ole põhjendatud mõista edasiulatuvalt välja lepingujärgset viivist põhinõuet ületavas määras (hageja ei ole tõendanud põhinõudest suuremat kahju). 6. Kokkuvõtteks rahuldab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 391,01 eurot, 10.01.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 73,83 eurot ja lisanduva viivise 0,05% päevas põhinõudelt 391,01 eurot alates 11.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 317,18 eurot. 7.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~88% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 88% ulatuses kostja kanda ja 12% ulatuses hageja kanda. 9.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kostja osales kohtumenetluses isiklikult, ei ole tal tekkinud rahaliselt kindlaks määratavaid menetluskulusid, mistõttu jätab kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata menetluskulude puudumise tõttu. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 275 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses
lg 1 mõttes (masshagi, lihtmenetluse asi, kus vastuväide on esitatud üksnes viiviste osas). Kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 242 eurot (88% 275 eurost). Hageja taotlusel mõistab kohus
lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult 242 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.