Obsah (5)

§ 101§ 100§ 97§ 102§ 108

Tsiviilasi nr 2-19-10905 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2019, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi C

) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 100

lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Rahvastikuregistri kande kohaselt on J. L. C. V. isa. Lapse vanemana on J. L.l alaealise lapse ülalpidamise kohustus

§ 97p 1 alusel.

Alaealise lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurus on sätestatud seaduses (

§ 101lg 1).

Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-15909, 7.02.2018 tehtud kohtuotsuse punktis 12 märkinud: „Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; vt ka 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). … Kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Kostjal oli võimalik tõendada, et esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102

lg 2 mõttes.“ 2 Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud määra mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. J. L. l ei ole rohkem alaealisi ülalpeetavaid ning tema väidetav piiratud töövõime on tuvastamata ja tõendamata. Samuti on tõendamata kostja poolt lapse vahetu ülalpidamine pärast hagi kohtusse esitamist. Riigikohtu lahendi 2-16-2343, 13.02.2018 punktis 13 on Riigikohus selgitanud: „Riigikohus on varem asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).“ Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja tõendanud ühtegi asjaolu, miks tuleb temalt välja mõistetavat elatist vähendada alla seaduses sätestatud alammäära. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja elatise alates hagi esitamisest kohtusse, so alates 22.07.2019 alammääras, mis on käesolevalt 270 eurot kuus ja mille suurus muutub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatava kuupalga alammäära muutumisel.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab elatist alates

1. juunist
2. Kostja ei ole kohtule tõendanud, et ta on andnud hagejale ülalpidamist 2019 juunis ja juulis. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi 3-2-1-35-16 p 20 kohaselt: „Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13).“ Tagasiulatuvalt elatise nõue on umbes pooleteise kuu eest summas (270+270:31x21) 452.90 eurot. Kohus on seisukohal, et selles ulatuses elatise nö võla väljamõistmine ei ole kostjat ebamõistlikult koormav ja ei aseta teda äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Menetluskulude jaotus Muude menetluskulude nõuet pooltel ei ole. Elatise hagi on riigilõivuvaba. Lepingulise esindaja olemasolu toimiku materjalidest ei nähtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3