← Eesti

4-20-865/12

Obsah (5)§ 223§ 236§ 49§ 2§ 169

4-20-865 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2020. a Tallinn Väärteoasja number 4-20-865 (2302,20,000798) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekre

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: Lembit Tolga, ik: 36408230230, elukoht: xxxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Lembit Tolga kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 10.02.2020 otsusele nr 2302,20,000798 Lembit Tolga karistamises

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 10.02.2020 otsus nr 2302,20,000798 Lembit Tolga karistamises

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot muutmata ja tühistamata.

  1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 700 (seitsesada) eurot tuleb kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  2. 1
  3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
  4. Asitõend: CD-plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 27.03.
  5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 27.04.
  6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 28.04.
  7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialisti Margus Pihl 10.02.2020 otsusega nr 2302,20,000798 karistati Lembit Tolgat selles, et tema 16.01.2020 kella 23:51 ajal xxxx juures, kesklinna linnaosas Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu mille tagajärjel toimus kokkupõrge sõiduautoga xxxx reg.märgiga xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju xxxx OÜ-le ja xxxx OÜ-le (fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga). Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ning kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 49

lg 1, § 169 lg 4 p 4, 5 ja § 169 lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud väärteod.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Soovin edasi kaevata väärteoasja 230220000798 kuna minu arust ei ole piisavalt arvesse võetud minu seletusi liiklusõnnetuse tekkimise asjaolude kohta ja mulle määrati minu arust ebaõiglaselt suur trahv kokku summas 700 eurot mille maksmisega tuleb mul väga suur probleem kuna mul on niigi suured rahalised kohustused ning selle trahviga seoses muutuksin maksejõuetuks. Ka on jäetud arvesse võtmata asjaolu et minu taga parkinud auto parkis selleks mitte lubatud alal ehk siis kollase ääreribaga tähistatud teeosal. Manuses foto sellest. Samuti oli turvavideo millega fikseeriti avarii liiga lühike ning sellest ei selgu mis toimus pärast autode kokkupõrget. Palun politseil kohtule esitada pikem turvavideo salvestis sest tulin kohe autost välja ja me olime mitu minutit autode juures ja vaatasime autosid üle mis välistab selle et sõitsin kohe avariipaigalt minema. Olen arvamusel et tegemist oli liiklusõnnetuse osapooltevahelise arusaamatusega ja kommunikatsiooniprobleemiga, tahtlikult ma kindlasti ära ei sõitnud. Lisan manusesse ka lisaseletuskirja ning pangakontode väljavõtted. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et parkis oma auto xxxx maja ees, kõnnitee ääres paremal pool ja pargitud oli igati korrektselt. Kui tuli auto juurde, siis ei olnud selja taga ühtegi autot ja kuna sinna ei tohigi parkida tegelikult ühtegi autot, siis oli 100% kindel, et taga ei ole autot. Hakkas välja sõitma või tagurdama sellepärast, et ees olev auto oli päris lähedal, kohe otse välja sõita ei saanud. Üllatus oli väga suur, kui äkki käis mingi pops ja see tähendab see kontakt ei olnud tugev aga piisavalt tugev siiski, et tema autol näiteks ei olnud nagu midagi viga peale paari kriimustuse, aga teisel autol, mis oli siis takso, kes oli tulnud 2 tõenäoliselt klienti ootama, tema siis ootas seda täiesti imelikus kohas, kus tegelikult ei tohiks auto olla. Väljas oli pime ka, tänavavalgustus on mingisugune seal olemas küll aga kuna sellel taha parkinud autol ei olnud mingisuguseid tulesid peal, siis ei osanud isegi nagu aimata, et seal võiks olla mingi auto. See oli täielik üllatus. Seda enam, et tunneb ka juba liikluseeskirja piisavalt kaua, on 1992. aastast load. Ei osanud arvata, et sinna võib niimoodi selline fantoomauto taha tekkida üldse. Kui see kokkupõrge toimus, siis kohe tuli autost välja ja siis vaatasid autod üle, vaatas, et tema autol ei ole midagi, siis vaatas, et teisel autol alguses, et nagu midagi ei ole, siis teine juht ütles, et seal on ikka mingisugune mõra stanges. Mõtles, et aga kas see mõra oli enne või juhtus see praegu ja üleüldse kuidas see siia sai, siis oligi natukene imelik. Kui ise oleks näiteks sinna selja taha pannud auto, teise auto taha pannud sellisesse kohta, siis oleks jätnud tuled põlema näiteks või siis oleks andnud signaali, et hallo, kus sa tuled. Temal mitte mingit reaktsiooni olnud. Siis kui hakkas temaga rääkima, siis ta ei saanudki aru, et kuidas, mis keeles temaga üldse rääkima peab. Hakkas rääkima eesti keeles, siis vaatas, et tõenäoliselt ta on venelane, siis rääkis temaga vene keeles, siis vaatasid seda autot ja siis teine juht istus enda autosse. Ootas jupp aega, et tahab helistada kuskile, et siis helistab ära, sellepärast, et ei olnudki tema auto nagu aru sai, tal oli üüriauto, sõitis üüriautoga taksot, et siis ta järelikult helistas sellele omanikule. Võttis oma kaarditaskust juba visiitkaardi ka, et anda talle visiitkaart, et kui mingisuguseid ebakõlasid või midagi, siis lahendavad need ilusasti ära, et annab oma visiitkaardi nagu viisakad inimesed teevad. Aga kuna sealt autost välja ei tuldud, siis vaatas, et kaua siin ikka ootab, lõi käega ja sõitis minema. Pärast, siis kui oli juba koduukse juures praktiliselt, siis helistas politsei, küsis, kas teie auto on see, et jah on, et jah oli küll seal, aga milles asi on siis. Ei arvanud küll, et süüdlane on seal selles. Kõkse on varemgi tehtud ja on lahku mindud aga siis see asi, siis tuli kutse muidugi autot üle näitama. Näitas auto üle, tehti pildid ja siis kirjutas seletuskirja ja saatis veel teise lisa seletuskirja ja siis nagu menetlejalt sai aru, et ega sellest ei olegi midagi, et juhtus selline asi, aga nüüd on süüdlased selged, võttis süü enda peale sellepärast, et videost oli näha, et on tagurdanud autole otsa, aga samas jälle hakkas mõtlema, et kuidas siis, et tema arust liikluseeskiri on kõikidele täitmiseks, mitte ainult temale, kuidas siis teine osapool ei täida liikluseeskirja ja tema siis peab täitma ja siis kui tuli see otsus, siis see oli täielik šokk. Kuidas sellisest väikesest kõksust tehakse selline kriminaalasi, see oli täiesti mõistmatu. Oleks mingil hetkel kindlasti vähemalt võetud midagigi arvesse, aga pandi niimoodi nii palju kui võimalik, nii palju pandi trahviks. Nagu tema on see ainuke süüdlane, ei pea ennast ainukeseks süüdlaseks. See on selge, et sõitis ära, see on tema süü, oleks pidanud ootama politseid või oleks pidanud helistama politsei kohale, aga kui oli juba kodus, ei hakanud enam pool üks öösel tagasi sõitma, oli ka juba väga pikk tööpäev selja taga. Sõiduk oli sinna õigesti pargitud, kollase joone peal võib-olla oli niipalju seal, tagaosast võib olla joone peal. Pildi järgi ütleks niimoodi, et suurem osa autost on ikkagi niimoodi, et kellelegi ette ei jää ja see parkimiskoht oli siiski piisavalt suur selles mõttes, oli siiski korrektselt pargitud auto. Teise auto parkimise kohas, seal on sissepääsu värav lausa. Kas tahetakse öelda, et kui temal oli auto tagumine osa natukene selle kollase joone peal, et siis nüüd on rikkunud liikluseeskirja. Teine auto takistas sissepääsu sisehoovi, kust autod sisse keeravad, tema auto ei seganud seda. Saab aru, et on kohtuvälise menetleja arvates sellepärast süüdi, et ei vaadanud enda selja taha. Tagurdajal on kohustus tagurdamisel ohutuses veenduda, aga kuna sellises kohas olles, siin ei ole mingisugust võimalust ka, ei ole selgeltnägija, et minuti pärast on selja taga äkki auto, pimedas, mingit valgustust, mitte midagi ei ole. Seal ei ole jalakäija ülekäigurada, jalakäijaid ei ole. Tuli sinna, seal ühtegi hingelist ei olnud, absoluutselt mitte kedagi ei olnud, läks autosse, seal mitte kedagi ei olnud, terve tänava peal mitte kedagi ei olnud, ei jalakäijaid, ei autosid, mitte midagi ja siis kui ainult jõudis kinnitada turvavöö, hakkas tagurdama ja siis äkki oli juba auto. Nende inimestega, kes videol liiguvad, tuli koos välja, teadis, et nad on seal, nad lähevad edasi, sinna parklasse, natukene eemal on üks parkla. Miks ta seal seisab, see ei ole normaalne, taksol on miljon varianti seista mujal, miks ta seisab sellise koha peal, signaali ei osanud anda, ta näeb, et tuleb, milles asi on, küsiski, et kus sa siia said. Kaks minutit oli ainult, ei olnud sedagi, kui läks autosse ja hakkas tagurdama, jõudis ainult turvavöö kinnitada, hakkas tagurdama. Järelikult ei näinud tagumise auto tulesid, et tõenäoliselt ta oli täpselt niimoodi selja taga, et tagumine klaas oli selle võrra järelikult must, et ei näinud seda, määrdunud, et 3 küljepeeglist igatahes teda ei näinud, alati vaatab küljepeeglisse. Autosse istudes võttis ära parkimiskaardi, mobiili pani mobiilihoidjasse. Ei tea kui suur maksimaalne karistus on. Kui inimene sõidab autoga teisele inimesele otsa ja põgeneb sündmuskohalt, temale tehakse ka 700 eurot trahvi. On üks juhtum, natukene uuris, et oli otsasõit inimesele, juht põgenes sündmuskohalt ja lõpuks talle määrati ainult 700 eurot trahvi. Kas ta tegi väga ohtliku liiklusõnnetuse, kas sõitis inimesele otsa või tegi mingisuguse suure õnnetuse. Võib olla see võrdlus oli vale, aga tahtis jõuda selleni, et kui toimub selline väike kõks, see on täiesti olematu asi tegelikult, siis niipalju kui teab, ei ole tarvis politseid kohale kutsuda kui osapooled saavad omavahel kokkuleppele, on nii ja kuna teine juht temaga ei suhelnud, siis ei saanud sellel hetkel aru, kes kellele otsa sõitis, ei näinud seda videot, videot nägi pärast. Siis mõtles, et kuna tema autol ei olnud mingisuguseid vigastusi, jätavad selle asja siis niimoodi. On nii vana auto, et seal on teisi kriimustusi ka. Tahtiski anda oma visiitkaardi sellepärast, ei ole selline inimene, kes sõidab lihtsalt minema, tahtis anda visiitkaardi, tahtis temaga rääkida. Siis ta oleks teada saanud tema isiku ja oleks saanud edasi selle asjaga minna. Ei helistanud politseisse sellepärast, et arvas, et see asi on nende vahel lahendatud. Ei olnud selliseid pabereidki, kuhu kirjutada, kui inimesega ei saa kontakti, kui see inimene lihtsalt istub autos, kuidas temaga saab, kas tassida ta autost välja, et kuule hakkame nüüd kirjutama pabereid. See on ainuke viga, et sõitis minema, sest laiutas käsi, mida ta teha saab. Teab, et oleks pidanud helistama politsei kohale, selge, kui selline olukord, see on tema viga, seda 100% tunnistab, aga 700 eurot selle eest oleks natuke liiga palju. Kui võib paluda kohut, siis võtta selline otsus vastu, et on osaliselt süüdi, siin oli praegu arusaamatusi palju ja kõike, aga 700 eurot on tema jaoks praegusel hetkel liiga suur maksuline koormus. Kas on võimalik seda maksekoormust vähendada ja kas saab seda teha osade kaupa. Politseilt osadena tasumist ei taotlenud, alguses ju see menetleja ütles, et ega siit arvatavasti midagi ei tulegi, et kirjutate ära ja see, kes kahju sai, temale kindlustusfirma hüvitab niikuinii selle kahju, et teine juht isiklikku kahju ei saanud ja temal isiklikku kahju ka ei olnud sellepärast, et tema auto on korras. Siis mõtles, et sellest ei tulegi mingit trahvi, vähemalt nii anti mõista ja siis oligi üllatus suur, kui tuli otsus, oli täiesti šokis esmaspäeva hommikul. Tööandja ka andis teada esmapäeval, et palka vähendatakse 50% seoses eriolukorraga, mis ta teeb nüüd, kust võtab selle raha. Soov oleks saada kergemat rahalist karistust ja kui võimalik siis rahalisest trahvist täiesti loobuda ja kui see ei ole võimalik, siis võimalust maksta trahvi osades. Nagu ütles, et tegemist oli tegelikult arusaamatusega. Kui oleks saanud teineteisest õigesti aru ja kõik oleks olnud normaalselt, siis ei oleks praegu siin. Oleks 100% saanud seal koha peal need asjad ära arutatud ja ka kui teisel juhil olid olemas need blanketid, siis oleks eeldanud, et ta ütleb, et täidame blanketid ära ja ei selgunud ka see, et on süüdlane tema silmis. Sellepärast sõitis ära, et lihtsalt ei näinud endas süüd sellepärast, sellel hetkel ei teadnud, kas tagurdas talle otsa või tema sõitis temale otsa. Kolmas asi on see, et kui praegu määratakse rahatrahv täies mahus ilma osamaksete võimaluseta siis lihtsalt ei suuda seda teha, mitte mingi reegliga. Sissetulekud võeti ka veel nüüd – 50%, olukord riigis on praegu eriolukord, ei tea kuhu üldse läheme, võib-olla 2 nädala pärast on täielik katastroof ja on see taak ka veel kaelas. Pange siis vangi, ei näe muud varianti. Tunnistaja M Š selgitas, et on kaebuse esitajaga varem kokku puutunud. Seda nii detailides ei mäletagi, lihtsalt juhtus avarii, parkis inimese taha ja kaebuse esitaja tagurdas, ei märganud teda. Oli xxxx, sõiduautoga, xxxx, see on rendisõiduk, taksoauto. Osutas taksoteenust. Sinna oligi tellimus tehtud, kaldub arvama, et mõlemad olid seal sellepärast, suure tõenäosusega, et sealt tuli suur hulk inimesi välja majast, mingi üritus oli vist. Sõitis sinna aadressile kohale, natuke jõudis seista, siis eespool olev auto hakkas tagurdama ja algul üldse ei tulnud midagi pähe, siis märkas, et natuke kiirendab nagu ei näeks teda, siis proovis natuke taha ära sõita, aga auto ei võtnud piisavalt kiiresti hoogu üles. Oli ootamatu, esimesed sekundid kui need tagumised tuled tööle läksid, siis ei olnud üldse sellist mõtet peas, et ta praegu otsa sõidab, aga siis nägi mingi hetk, et ta on päris lähedal ja nagu ta auto võtab veel tagurdamishoogu üles, et siis sai aru, et ju siis ta teda ei näe praegu. Jõudis ainult omal tagakäigu sisse panna, proovis tagurdada, aga auto on natuke vana, ta ei võtnud seda hoogu üles, endal taga küll kedagi ei olnud. Teab, et on kollane joon. Seda kollast joont nägi siis, kui autost välja tuli. Kavas oli 4 klient peale võtta ja ära sõita, see klient kusjuures tuli ka juba auto juurde, aga ei tulnud välja tal ära sõita koos temaga. Tulid autodest välja, läksid vaatama, mis juhtus. Tuvastas, et esistangel on paar mõra sees. Varem neid kindlasti ei olnud, sest sellel autol just, ei tea täpselt kaua aega tagasi, aga rendileandja ütles, et tal just hiljuti vahetati juba esistanget, oli juba kuskil ka õnnetuses osalenud, see oli seal päris uus nagu ta ütles. Teisel autol, niipalju kui vaatas, seal oli tema numbrimärgi raamist nagu jälg, aga ei tea, kas ta oli nagu vigastatud, sest ta oli mustuse peal raami jälg, ei tea, kas ta läks kuskile nagu värvi sisse ka või ei läinud, mustuse pealt ei saanud aru. Mingis mõttes midagi rääkisid omavahel. Teine juht mainis seda, et ta ei näinud teda ja siis ütles, et talle tundus see, vahepeal rääkisid nagu eesti keeles, vahepeal vene keeles, talle tundus see lavastatuna. Ta ei eitanud küll, et ta süüdi ei oleks. Sellist asja ei olnud, et täita kindlustuse pabereid või kontakte vahetada. Ise kutsus politsei, sest et teine juht ütles talle, et ta tegeleks ise asjaga ja sõitis ära, ega muud üle seal ei jäänud. Sündmuskohal täitis pabereid ainult politseiga, teise osapoolega ei täitnud. Auto on tänaseks korda tehtud. Ei oska öelda palju see maksma läks, rendileandja tegeles sellega, andis selle juhtumi kindlustusele üle. Tuli tellimusele ja lihtsalt jäigi niimoodi sinna, telliti xxxx, üle tee. Ei peatunud seal, jääb ikka üldjuhul sõidusuunas seisma. Ega seda niimoodi ei oska öelda, kas eespool oli ruumi, see on selline vist psühholoogiline peatumine või sellele niimoodi täpselt ei oskagi vastata, jäi seisma nagu jäi. xxxx oli see maja, kuhu jäi. Teab, et see oli veidi enne 12 öösel, kuupäeva ei mäleta. Esistange asendati, sest et rendileandja ütles, et jätaks auto kontori juurde, ise sõitis ära ja siis ta ütles, et stanget hakatakse värvima, et autole peale panna, ehk siis see oli uus detail, mis värviti ära, et autole külge panna. See oli vahepeal ära tellitud, lihtsalt juhtus nii, et endal oli vaja ära sõita ja siis oli selles mõttes auto vaba, sellega sai tegeleda. Ei mäleta, et kaebuse esitaja oleks visiitkaarti pakkunud. Kaebuse esitaja ütles vene keeles, nagu razbiraites sami ja peale neid sõnu põhimõtteliselt ära sõitiski, niipalju kui aru sai, see ise tegelemine oligi vist politsei kohale kutsumine, ega väga üle ei jäänud, et mis seal üksinda teeb veel. Ei olnud juttu sellest, kes politsei kutsub. Autos on blankett vormistamiseks olemas, kaebuse esitajale ei pakkunud. Autoga on korras, ainult see stange saigi kannatada, niipalju kui jõudis, pani tagurpidikäigu sisse, kohe kui see põrge ära toimus, siis peatus ja pani juba parkimise peale. Videol tundub, et on see hoone, ei parkinud seal, peatus. See on tema juhitud sõiduk, arvab, et uksel on selle Yes takso kleebis, selle taksofirma auto. Tuli taksost välja, see isik videol on tema. Seal vist oli mingisugune üritus, arvab, et see isik, kes seisma jäi, oli tema klient, see sõit lihtsalt tühitati ära, võib olla see klient temaga ei suhelnud, pärast telefonist nägi, et tellimus on ära tühistatud ja siis oli samast majast veel üks tellimus tulnud, mida vastu ei võtnud. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et tutvunud kogu väärteotoimikuga, s.h videoga, tunnistaja ütlustega, menetlusaluse isiku ütlustega, on seisukohal, et need mõlemad rikkumised on leidnud täielikku tõendamist. Liiklusõnnetuse põhjus on käesolevas menetluses, Lembit Tolga enne tagurdamise alustamist ei veendunud, et see on ohutu ega takista ega ohusta teisi liiklejaid, pani telefoni telefonihoidjasse ja alustas tagurdamist, sõitis vastu tema taga olnud autot. Seega rikkus isik

§ 49lg 1 nõudeid.

Tema tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi ehk siis varalise kahju põhjustamises.

Menetlusalune isik on väga palju nii kohtueelses menetluses kui kohtus esitanud ennast õigustavaid väiteid, kuidas kõik teised liiklejaid on süüdi selles, et tema selle õnnetuse põhjustas. Küll ta heidab ette seda, et miks see sõiduk tema taga üldse seisis ja kuidas ta tohtis kollase joone peale seista, täna kohtuistungil oli näha, et siis tegelikult tema enda auto oli samuti poole autopikkusega seal kollase joone ääres. Ei oleks tohtinud ka üldse seal olla. Samuti, et miks teine sõidukijuht ei andnud talle märku, miks ta signaali ei andnud. Vaadates videot ja kuulates tunnistaja ütlusi, siis tegelikult liiklejana kui näeme, et meie ees hakkab tagurdama auto, me ei eelda ju seda, et see auto meile otsa sõidab, tunnistaja selgitas, kui sai aru, et see auto talle otsa sõidab, siis ta reageeris esimesel viisil, mis tal pähe tuli, et üritab eest ära sõita. Seega ei näe mitte mingisugust võimalust mismoodi oleks siis tunnistaja saanud märku anda signaali andmise teel, mida see oleks enam aidanud. Õnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on olnud ettevaatamatusest toime pandud rikkumine, isik ei veendunud, et tema taga on sõiduk. Selle eest on määratud karistus, mis on tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse määramise praktikas on ette nähtud 5 selline kord riigikohtu poolt, et tuleb võtta sanktsioon pooleks, mis on 600 eurot ja liikuda sellest keskmisest, arvestades menetlusalust isikut, tema poolt toimepandud tegu, tema varasemat karistatust ja teo ohtlikkust ja üld- ja eripreventiivseid karistuse eesmärke, siis sellest keskmisest allapoole või ülespoole. Antud asjas on kohtuväline menetleja määranud isikule karistuseks 300 eurot ehk sellest keskmisest on mindud alla väga palju. Karistus on määratud sanktsiooni alumises neljandikus. See karistuse määr ei ole kuidagi põhjendamatult raske ja menetleja on väga õigesti kohaldanud just seda sellise rahatrahviga. Mis puudutab sündmuskohalt lahkumisse, siis seadus on selles osas väga selge, menetlusalune isik oleks pidanud teavitama politseid või siis, kui ta oli seisukohal, et nad on omavahel kokkuleppe saavutanud, oleks pidanud selle kirjalikult fikseerima. Isik täna hooples, et tema on väga pikalt autojuht olnud ja tunneb seadust väga hästi, siis ta oleks pidanud seda seadusepunkti ka teadma, mida peab juht tegema kui on toimunud liiklusõnnetus, millised on juhi kohustused. Menetlusalune isik neid kohustusi ei täitnud, ütles teisele poolele, et razbiraitage ise ja läks minema. Ei näe mingit põhjust kahelda tunnistaja ütlustes, tunnistajal ei ole põhjust anda valeütlusi. Tema autole sõideti otsa, teine osapool läks minema midagi kirjalikult vormistamata. Ja tema tegi ainumõeldava asja, helistas häirekeskusesse. Seega on ka see rikkumine õigesti kvalifitseeritud ja selle eest on õigesti määratud karistus

§ 236lg 1 alusel.

Karistuseks on kohtueelne menetleja määranud rahatrahvi 400 eurot, see karistus on natukene suurem sellepärast, et kui õnnetus on toime pandud ettevaatamatusest, hooletusest enamasti, mitte tahtlikult, siis sündmuskohalt lahkumine on enamasti tahtlikult toimepandud tegu. Isik tegelikult teadis, et ta on varalise kahju põhjustanud ja sellest hoolimata otsustas, et ta ei täida neid teatamise nõudeid ja läheb sündmuskohalt minema. Seetõttu on täiesti põhjendatud isikule selle rikkumise eest määratud rangem karistus. Summa 700 eurot ei ole üldse, arvestades karistuse praktikat, väga range karistus. Meie liikluskultuur on tegelikult suhteliselt halvas seisukorras ja seetõttu ongi seadusandja ette näinud range karistuse selliste rikkumiste eest. Kaebaja selgitas, et see on nii väike rikkumine, et selle eest ei peaks üldse karistama. Aga samahästi oleks võinud seal liigelda jalakäija, isik küll väitis, et jalakäijaid seal ühtegi ei olnud ja ta oli täiesti kindel, et seal kedagi ei ole, aga videost nägime, et liikus seal üle 10 inimese sel ajal. Tegelikult võivad jalakäijaid täpselt samamoodi teed ületada, arvestades seda, et tegemist on elamurajooniga, siis on täiesti normaalne, kui jalakäijad sealt üle tee ka lähevad. Kui kaebaja ei veendu selles, sõidab jalakäijale otsa, siis need tagajärjed ei ole kindlasti mõlkis stange, vaid rasked tervisekahjustused. Menetlusalune isik ei ole aru saanud oma teo raskusest. Saab aru, et isikul on rahalised raskused, kõigil on majanduslik olukord hetkel keeruline, aga karistus on ette nähtud selle eesmärgiga, et isikud saaksid aru, et liikluses peab olema hoolikas ja tähelepanelik. Need karistusmäärad on täiesti põhjendatud ja kuna isik ei ole tegelikult aru saanud, et ta on midagi toime pannud ja süüdistab selles teist osapoolt, siis siin ei ole alust seda rahatrahvi määrata tasuda osade kaupa. Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud videosalvestist, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlused, samuti kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise 6 menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt

§ 236

lg-s 1 ja

§ 223lg-s 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.

Puutuvalt menetlusalusele isikule

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega.

§ 2

p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 223

lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 236

lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 236

lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

§ 223

lg 1 Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 49lg 1 sätestatud keelu eiramist.

Nimetatud sätte kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Sellega põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju sõiduki omanikule xxxx OÜle ja xxxx OÜle. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist ja kahjustada saanud sõiduki fotodest nähtuvalt on tuvastatud vigastused sõidukil xxxx reg.märgiga xxxx: esistangel kraapejäljed ja esistangel mõrad. xxxx reg.märgiga xxxx tagaosa kahjustatud. Fikseeritud vigastused eeldavad sõidukite remonti. Kohtuistungil selgitas tunnistaja M Š, et sõidukil xxxx vahetati kahjustuste tõttu välja esistange ja sellega tegeles sõiduki rendileandja. Seejuures oli esistange just eelnevalt eelmise liiklusõnnetuse tõttu vahetatud, mistõttu oli sõiduk enne kaebuse esitaja sõidukiga kokkupõrget terve ja esistange uus. Sellest teeb kohus järelduse, sõiduki xxxx reg.märgiga xxxx omanikule xxxx OÜ on tekitatud varalist kahju ning asjaolu, et kahju hüvitas kindlustusandja, ei muuda ei liiklusõnnetuse toimumist ega varalise kahju tekkimist olematuks. Puutuvalt kaebuse esitaja juhitud sõiduki vigastustesse, ilmnes kaebuse esitaja selgitustest, et kuna sõidukil on ka teisi kriimustusi, sõiduk taastamisremonti ei vajanud. Seega sõidukit xxxx reg.märgiga xxxx kahjustati kriimustuste tekitamisega, kuid kuna kaebuse esitaja sõidukit taastama ei hakanud, ei ole tehtud ka kulutusi, mistõttu leiab kohus, et sõiduki omanikule xxxx OÜ varalist kahju ei tekitatud. Arvestades kaebuse esitaja selgitusi, ei ole sõidukile omanikule xxxx OÜ ilmselt ka teada, et sõiduk liiklusõnnetuses osales. Eeltoodust asub kohus seisukohale, et üheselt on tuvastatud varalise kahju tekkimine sõiduki xxxx omanikule xxxx OÜle. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2

p 32 mõttes.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt tagurdas Lembit Tolga oma juhitud sõidukiga otsa tema sõiduki taga peatunud sõidukile xxxx. Sellest saab järeldada, et menetlusalune isik ei veendunud tagurdama hakates selle ohutuses ning tagurdades sõitis otsa seisvale xxxx-ile. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud

§ 49

lg 1 ja § 16 lg 1 sätestatud kohustust, s.t tagurdades ei tohi juht ohustada teist liiklejat ning et liikleja peab olema viisakas 7 ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Menetlusalune isik Lembit Tolga tugines kohtuistungil asjaolule, et arvesse ei ole võetud asjaolu, et tema sõiduki taga parkinud sõiduk xxxx parkis kollase ääreribaga tähistatud alal ehk alal kus parkimine ei ole lubatud. Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku väitega nagu välistaks isiku vastutuse see, et sõiduk xxxx peatus kohas, kus see oli keelatud. Videosalvestuselt ja menetlusaluse isiku ning tunnistaja ütlustest nähtub, et xxxx maja ukse- ning väravapoolse külje esine äärekivi on tähistatud kollase peatumiskeelu joonega, mis tähistab kohta, kus sõidukite peatumine ja parkimine on keelatud. See aga ei muuda juhi üldiseid kohustusi liikluses. Lisaks sellele nähtub videosalvestuselt ja fotolt, et ka menetlusaluse isiku enda sõiduk oli pargitud selleks keelatud kohas, s.o kollase peatumiskeelu joonega märgitud alas ja poole sõiduki pikkuse ulatuses. Olenemata sellest, et üks sõiduk parkis ning teine sõiduk peatus selleks mitte lubatud kohas, oli menetlusalune isik kohustatud enne sõidu alustamist ja manöövri alustamist igal juhul veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Videosalvestuselt nähtub üheselt, et menetlusalune isik ei veendunud enne paigalt liikuma hakkamist üldse selles, et see on ohutu, sest vastupidisel korral ei oleks ta xxxx sõidukile otsa tagurdanud. Lisaks sellele heitis kaebuse esitaja ette seda, et sündmuskohal tänavavalgustus on mingisugune küll olemas, aga kuna sellel taha parkinud autol ei olnud mingisuguseid tulesid peal, siis ei osanud isegi nagu aimata, et seal võiks olla mingi auto. Kohtule jääb selline väide ja etteheide arusaamatuks. Kaebuse esitaja on tutvunud videosalvestisega nii kohtuvälisel menetlusel kui ka kohtuistungil ja sellest videosalvestisest nähtub üheselt, et tunnistaja M Š juhitud sõiduki lähituled põlesid nii peatumiskohale sõites kui ka peatudes ja klienti oodates. Lähituled põlesid ka ajal, mil kaebuse esitaja tagurdama hakkas, tagurdas, kui ka siis kui teisele sõidukile otsa tagurdas. Seejuures põlesid M. Š juhitud sõiduki lähituled ka kogu selle aja, mil kaebuse esitaja ja tunnistaja M. Š sõidukite vigastusi uurisid. Kohus leiab, et kaebuse esitaja taoline väide on vastuolus videosalvestiselt nähtuga ja esitatud ennastõigustava väitena teadmises, et see tegelikkuses tõele ei vasta. Lisaks sellele on kaebuse esitaja tunnistajale M. Š ette heitnud ka seda, et tunnistaja ei andnud signaali kui nägi, et kaebuse esitaja tagurdab. Kohus leiab, et ka selline etteheide on asjakohatu. Videosalvestiselt on näha, et sõidukite vaheline vahemaa on piisav selleks, et natuke tagurdades tekiks piisav ruum parkimiskohalt väljasõitmiseks. Tunnistaja M. Š istus peatunud sõidukis, mille lähituled põlesid ja ka sõidukite vaheline vahemaa ei olnud väga väike. Seega oli M. Š kõik eeldused arvata, et tagurdada kavatsev kaebuse esitaja näeb taga peatunud sõidukit. Alles siis kui M. Š nägi, et tagurdav sõiduk lisab kiirust, sai ta aru, et teda ei nähta ja talle sõidetakse otsa, kuid siis oli juba hilja signaali anda. Tunnistaja M. Š väitis istungil, et kui ta sai aru, et talle sõidetakse otsa, lülitas ta sisse tagurpidikäigu, kuid tagurdada ei jõudnud. Sama asjaolu nähtub ka videosalvestiselt. Viimasel hetkel enne kokkupõrget läks M. Š juhitud sõidukil põlema tagurpidikäigu tuli, kuid sellele järgnes koheselt otsasõit. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on otsinud vigu teise liiklusõnnetuses osaleja käitumises, tehes erinevaid etteheiteid, unustades ära, et ta ise rikkus kõige elementaarsemat liiklusnõuet, mis oli liiklusõnnetuse ainukeseks põhjuseks. Selliste väidete esitamine näitab seda, et kaebuse esitaja arvates on temal ainult õigused ja kõigil teistel liiklejatel vaid kohustused. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud

§ 49lg 1 nõuet, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega.

Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, siis tekitab ta liiklusohu, mis võib põhjustada liiklusõnnetuse, s.t ta möönis seda, et kui ta enne tagurdamist ei veendu selle ohutuses, võib ta sõiduki taga olevat võõrast vara kahjustada või inimese olemasolul sõiduki taga tekitada tervisekahjustuse. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 8 Seega on tõendamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus

§ 49

lg 1 nõuet ja pani sellega toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 236

lg 1 Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumises ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik.

§ 169sätestab juhi kohustused liiklusõnnetuse korral.

Ülalpool on kohus leidnud, et tulenevalt

§ 2

p 32 sätetest oli tegemist liiklusõnnetusega, mille käigus põhjustati varaline kahju liiklusõnnetuses osalenud sõiduki omanikule xxxx OÜ-le.

§ 169

lõigetes 1 kuni 2 on sätestatud juhi kohustused liiklusõnnetuse järgselt ohutuse tagamiseks ning lõikes 3 on sätestatud juhi kohustused teatud tingimuste olemasolul, s.o sündmuskohalt lahkumise osas seoses kannatanule abi osutamisega. Väärteoasjas kogutud tõenditest saab tulla järeldusele, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt ning kogu väärteomenetluse jooksul ei ole kogutud tõendeid, et menetlusalune isik oleks sündmuskohal olles või vahetult pärast liiklusõnnetust pöördunud politseisse liiklusõnnetusest teatamiseks. Vastupidi, kaebuse esitaja enda selgituste kohaselt oli ta jõudnud praktiliselt koduukse ette kui temale helistati politseist ja küsiti kas ta osales liiklusõnnetuses. Tunnistaja M Š ütluste kohaselt pärast seda kui tema eesolev auto talle otsa tagurdas tuli tema ja teist sõidukit juhtinud meesterahvas sõidukitest välja ja uurisid oma autosid. Lõpuks ütles teise sõiduki juht talle, et ta tegeleks sellega ise, istus autosse ja lahkus. Pärast seda helistas ta politseisse. Ei tunnistaja ega kaebuse esitaja ütlustest ei nähtu, et Lembit Tolga oleks teatanud liiklusõnnetusest või tagasi läinud sündmuskohale. Vastupidi, 20.01.2020 võttis liiklusjärelevalvekeskuse avariimenetlusgrupi väärteomenetleja ühendust Lembit Tolgaga ning palus viimasel koos enda sõiduautoga xxxx ilmuda väärteomenetleja juurde seoses 16.01.2020 toimunud liiklusõnnetusega xxxx juures, kus sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx tekitas kahju sõiduautole xxxx. 22.01.2020 teostati sõidukile xxxx reg.märgiga xxxx vaatlus ning tuvastati kahjustused. Seega ei pidanud Lembit Tolga vajalikuks liiklusõnnetusest teatada ei vahetult pärast liiklusõnnetust ega ka hiljem. Kohtuistungil väitis kaebuse esitaja, et kui teise sõiduki juht oli oma autosse tagasi läinud, hakkas teise sõiduki juht kuhugi helistama, ilmselt rendiauto omanikule. Ta tahtis anda oma visiitkaardi, kuid teise sõiduki juht sõidukist välja ei tulnud ja ta sõitis minema. Kaebuse esitaja põhjendas sellist käitumist osaliselt ka sellega, et ta ei saanud aru, kas tema tagurdas teisele sõidukile otsa või sõitis teine sõiduk tema sõidukile tagant otsa. Kohtu arvates taolist kahtlust ei oleks kaebuse esitajal tekkida võinud, kuivõrd ta alustas ise tagurdamist ja tagurdas nii kaugele kui oli võimalik, s.t vastu takistust, mida ta tähele ei pannud. Kohus leiab, et ka visiitkaardi pakkumine ei asenda liiklusnõuete täitmise kohustust. Kui ta aga enne lahkumist ütles M. Š, et see ise asjaga tegeleks, ei saanud M. Š olla autosse sulgunud ja suhtlemise tahteta. Vastasel juhul poleks kaebuse esitaja seda tunnistajale öelda saanud.

§ 169

lg 4 sätetega on üheselt mõistetavalt sätestatud, millistel tingimustel ei pea politseile liiklusõnnetusest teatama.

§ 169

lg 4 p 1 kohaselt ei pea politseisse liiklusõnnetusest teatama juhul, kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ise ei nõua oma tervise kontrolli. Kohus leiab, et nimetatud sätet tuleb vaadata kogumis sama lõike teiste punktidega ning see punkt on vaid üheks osaks loetletud tingimustest, kuivõrd liiklusõnnetuse mõiste ei tulene ainult inimese tervise kahjustamisest, vaid ka varalise kahju tekkimisest. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimusteks

§ 169

lg 4 p 2, 3, 4 ja 5 sätted, milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalidest sellist dokumenti, 9 mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides, ei leidu.

Kuivõrd menetlusalusest isikust juht lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169lg 4 märgitud tingimusi.

Seega ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kui juht täitnud

§ 169

lg 4 sätestatud nõudeid, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata.

§ 169

lg 5 teise alternatiivi kohaselt aga tuleks politseile teatada siis, kui varalise kahju saaja ei ole teada. Kuivõrd menetlusalune isik oli otsa tagurdanud teisele sõidukile, mistõttu oli ta tekitanud asja omanikule varalist kahju ja talle ei olnud teise sõiduki omanik teada. Menetlusalune isik aga lahkus sündmuskohalt, seega ei saanud talle ka kahju saaja teada olla ja sellest tulenevalt oli tal ka sel juhul teatamise kohustus. Seejuures märkis kaebuse esitaja isegi, et teise sõiduki juht hakkas helistama ilmselt sõiduki omanikule, sest tegemist oli rendisõidukiga. Kaebuse esitaja selgitustest ei nähtu, et ta oleks sõiduki omaniku kohta mingeid andmeid saanud ja temaga milleski kokku leppinud. Menetlusaluse isiku käitumisest saab aga järeldada, et teda ei kahju tekitamine ega kahju saaja ei huvitanud, vaid kõige olulisem oli sündmuskohalt lahkumine, kuivõrd väidetavalt oli tal olnud seljataga pikk tööpäev ja tema autol erilisi vigastusi ei olnud. Ühe variandina tuleks kõne alla olukord, kus kahju tekitajat ei ole sündmuskohal ning antud juhul lahkuski menetlusalune isik sündmuskohalt. Kohus leiab, et politseile võib liiklusõnnetusest teatamata jätta üksnes

§ 169

lg 4 p 2-4 sätestatud tingimustel, s.o seaduses üheselt sätestatud erijuhul ja selleks tuleb koostada

§ 169lg 4 p 5 märgitud dokument.

Antud vaidlusalusel juhul

§ 169lg 4 sätestatud asjaolud puudusid.

Samasugusel seisukohal on ka omaksvõetud kohtupraktika. Käesoleval juhul ei ole liiklusõnnetuses osalenud menetlusalune isik kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudnud ega sündmuskohal, s.o liiklusõnnetuse toimumise kohas sellekohast kirjalikku kokkulepet sõlminud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõuete rikkumine.

Peale liiklusõnnetuse põhjustamist tuli menetlusalune isik oma autost välja, vaatas nii enda sõidukit kui ka teist sõidukit ning ütles seepeale teisele liiklusõnnetuses osalenud juhile, et ta asjaga tegeleks ning ise lahkus sündmuskohalt ilma politseisse teatamata ning kahju saajaga vastutuse osas kokkuleppele jõudmata. Kohtu hinnangul on selline tegu toimepandud teadlikult ja tahtlikult. Menetlusalune isik pidi liiklussituatsiooni arvestades aru saama sellest, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, samuti pidi ta juhtimisõiguse saanud isikuna teadma, et sellisel juhul tuleb teatada politseisse, kuid ta lahkus sündmuskohalt. Seejuures väitis kaebuse esitaja, et ta ei saanud aru, kas tema tagurdas teisele sõidukile otsa või sõideti temale otsa. Seega ei olnud ka kahju tekitamise eest vastutuse küsimuses ühist meelt, mis oleks vastavasisuliste dokumentide koostamise aluseks. Liiklusõnnetusest teatas politseisse hoopis teine liiklusõnnetuses osalenud isik. Seejuures leidis kaebuse esitaja, et tal on pikk juhtimiskogemus ja teab liikluseeskirja nõudeid. Seega juhul, kui isik on teadlik liiklusnõuetest ja ka seda kohtuistungil kinnitab, siis on ta teadlik ka sellest, et ta on väärteo toime pannud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja on süüteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega, s.t isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 ning lg 5 nõudeid ja pani toime

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo Väärteoasjas kogutud ja kohtu poolt kontrollitud tõenditest saab tulla järeldusele, et Lembit Tolga käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärtegude tunnused ning need väärteod on õigesti kvalifitseeritud

§ 223

lg 1 ja

§ 236lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna 10 menetlusalune isik pani toime

§ 49

lg 1 ja § 169 lg 4 p 4, 5 ja p 5 sätestatud kohustuste rikkumised, siis on tegemist väärtegudega

§ 223

lg 1 ja § 236 lg 1 mõttes ning need süüteod on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1, 2 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja

§ 236

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Seega menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, kuivõrd karistus mahub ettenähtud sanktsiooni piiridesse (§ 133 p 7), mistõttu ka süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Mõlemad eelmärgitud sätted võimaldavad ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (

§ 223

lg 2) ja kolmest kuust üheksa kuuni (

§ 236lg 2).

Kaebuse esitaja suhtes on lisakaristus jäetud kohaldamata. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ning

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Vastavalt Kar

S § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 11 Hinnates Lembit Tolga süü suurust

§ 223

lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega ning sõidukitele tekitatud kahjustused ei olnud eriti suured ja sõidukite taastamisremont ei ole väga kulukas. Seejuures jättis kaebuse esitaja tema kasutuses oleva ja xxxx OÜle kuuluva sõiduki üldse remontimata. Puutuvalt

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisel tuvastatud süü suurust on tegemist olukorraga, kus inimesed liiklusõnnetuses kannatada ei saanud ja kedagi abita ei jäetud, mistõttu leiab kohus, et ka selle väärteo puhul on tegemist keskmise süüga. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud. Siinkohal peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu ülalpool märgitud kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kuigi kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, siis antud juhul on kohtuväline menetleja vaatamata tuvastatud keskmisele süüle ja kergendavate asjaolude puudumisele

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo eest määranud karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, vaid ¼ ulatuses sanktsiooni ülemmäärast ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo eest samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, vaid 1/3 ulatuses sanktsiooni ülemmäärast. Kohtu hinnangul tuleb kohtuvälise menetleja määratud karistusi siiski lugeda proportsionaalseks toimepandud süütegudega ja süüdlase isikuga, samuti eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, kuivõrd kaebemenetluses ei saa kohus ka liialt leebe karistuse korral kaebuse esitaja olukorda raskendada ja rangemat karistust mõista. Seetõttu jätab kohus määratud karistused muutmata. Kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et ka kohtuvälise menetleja määratud karistuste määrad mõjutavad menetlusalust isikut piisavalt, sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistused, vaatamata nende suhtelisele leebusele, annavad ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgnev vastutus. Lisaks on menetlusalune isik väitnud, et rahatrahv on ebaõiglaselt suur ning selle maksmisega tulevad tal väga suured probleemid, kuna tal on niigi suured rahalised kohustused ning selle trahviga seoses muutuks ta maksejõuetuks. Kohus leiab, et see ei ole asjakohane võrdlus. Rahatrahv määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses sätestatud määradele, mitte vastavalt isiku sissetuleku suurusele. Samuti juhib kohus uuesti tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr, mitte keskmine palgamäär või isiku sissetulek. Käesoleval juhul on aga karistused määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmisi määrasid ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida niigi leebe karistuse kergendamist. Kaebuse esitaja on taotlenud ka rahatrahvi osadena tasumise määramist, kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik korraga rahatrahvi täies ulatuses tasuda. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt 12 saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleval juhul väitis kaebuse esitaja, et tööandja vähendas tema töötasu 50% võrra, mistõttu on tema sissetulek vähenenud olukorras, kus tal on ka muid rahalisi kohustusi. Töötasu vähendamise kohta kaebuse esitaja kohtule mingeid tõendeid ei esitanud. Majandusliku olukorra iseloomustamiseks esitas kaebuse esitaja pangakontode väljavõtted. Esimesest väljavõttest ei ole võimalik teha mingeid järeldusi elatustasemest või majanduslikust olukorrast ega ka ajavahemikust, mille kohta andmed on esitatud. Konto väljatrükist on näha rahaliste vahendite liikumist, kuid ei ole aru saada kulutuste iseloomust. Teisest pangakonto väljavõttest on samuti näha vaid rahaliste vahendite liikumist 2020. aasta veebruaris, töötasu laekumine ja erinevate ülekannete tegemine erinevatele isikutele, kuid konto väljavõttes puuduvad igasugused andmed selle kohta, et kontol olevaid rahalisi vahendeid kasutatakse esmavajaduste rahuldamiseks, n.t toidukaupade ostmiseks, kütuse ostmiseks jne. Seega kaebusele lisatud andmed rahaliste vahendite liikumisest ei anna informatsiooni kaebuse esitaja tegeliku majandusliku olukorra kohta ja ühe kuu andmed rahaliste vahendite liikumisest ei saa kuidagi iseloomustada isiku majanduslikku olukorda. Seega ei ole kaebuse esitaja selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on tõendamata väidetega ja taotlus rahatrahvi ositi tasumisele määramiseks jääb tagajärjetuks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.