Obsah (8)

§ 5§ 230§ 226§ 218§ 173§ 163§ 174§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-18-4450 Tsiviilasi Gennadi Dudini hagi Tartu li

) § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Tulenevalt

§ 230

lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 230lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

11. Esmalt märgib kohus, et jätab V.Kremeni poolt menetluses esitatud asjaolud ja tõendid

§ 226

lg 3 alusel asja lahendamisel arvestamata, kuivõrd V.Kremen ei ole isikuks, kes saaks korteriühistut käesolevas tsiviilasjas esindada. Kohus on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kohtule tuleb esitada tõendid, millest nähtuks, et V.Kremen on isik, kes

§ 218

lg 1 järgi saab olla kohtus menetlusosalise esindajaks või tema tööleping, millest nähtuks õigus kostjat esindada. Nimetatud dokumente ei ole kohtule esitatud. Üksnes juhatuse liikmete volikiri ei ole selleks piisav.

1. Käesolevas asjas ei vaidle pooled asjaolu üle, et hageja oli kuni 11.10.
2. a Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu juhatuse liige. Vaidlust ei ole ka selles, et uus juhatus on läbi 4 viinud revisjoni ja leidnud, et hageja on juhatuse liikmeks olemise ajal väärkasutanud korteriühistu rahalisi vahendeid, mistõttu on uus juhatus teinud kaks otsust (15.10.2017 ja 14.12.
3. a) hagejalt väärkasutatud summade tagasinõudmiseks kogusummas 4651,35 eurot (1407,85 eurot
4. aasta eest, 1312,33 eurot
5. aasta eest ning 1931,17 eurot
6. aasta eest). Kohus nõustub kostjaga selles, et üldkoosoleku poolt kinnitatud majandusaasta aruanne ja juhatuse tegevuse heaks kiitmine ei välista majandusaasta jooksul tekitatud kahju hüvitamise nõudmist.
7. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja elukaaslane tasus hageja eest korteriühistule 2000 eurot. Kostja väide, mille kohaselt ei saaks hageja seetõttu ise tagasinõuet esitada, ei ole asjakohane. Nõue 2000 euro tasumiseks oli suunatud hageja vastu, kes perekondlikus sisesuhtes volitas enda eest raha tasuma enda elukaaslast. See, et hageja ei tasunud raha enda kontolt, ei oma tähtsust, kuivõrd maksekorralduselt on näha, kelle eest ja milline kohustus täideti. Kostjal ei ole õigust sekkuda hageja ja tema elukaaslase vahelisse sisesuhtesse.
8. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Riigikohus on selgitanud, et selle sätte kohaldamise eeldusena peab hageja väitma, et kostja sai temalt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena (vt Riigikohtu 7.06.
9. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11, p 34). Hageja peab VÕS § 1028 lg 1 kohaldamiseks tõendama, et ta tahtis kostja rikastamiseks täita olematut kohustust või kohustust, mida ei tekkinud või mis langes hiljem ära (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20.12.
10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-11, p 13). VÕS § 1028 lg 1 kohaldamisel peab olema selge, milles seisnes hageja sooritus kostjale VÕS § 1028 lg 1 mõttes ja milline kohustus on ära langenud või tekkimata jäänud (vt Riigikohtu 22.10.
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 10).
12. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et korteriühistu juhatus on teinud 15.10.
13. a otsuse nõuda tagasi 1407,85 eurot
14. aasta eest, samas on hageja tasunud 2000 eurot nimetatud otsuses märgitud nõude katteks. Hageja 16.01.
15. a vastuskirjast kostjale nähtub, et hageja ei ole nõus tasuma täiendavalt
16. ja
17. aasta eest nõutavaid väidetavalt väärkasutatud summasid. Seega on ilmne, et hageja tasus 1407,85 euro suuruse nõude katteks tegelikult 2000 eurot. Kostja väide, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et hageja tasub kokku 2000 eurot
18. aasta eest, ei ole millegagi tõendatud. Ka on juhatuse teine otsus
19. ja
20. aasta eest tagasinõude esitamise kohta tehtud 14.12.2017.a., ehk pärast seda, kui hageja oli 25.10.2017.a. tasunud 2000 eurot.
21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on kostjale tasunud 1407,85 euro suuruse nõude katteks 2000 eurot ja seetõttu tuleb hagi makstud rahasumma tagastamise osas rahuldada osaliselt, s.o 592,15 euro ulatuses. Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistult tuleb Gennadi Dudini kasuks välja mõista alusetult saadud 592,15 eurot.
22. Kohus märgib täiendavalt, et Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu põhikirja punkti 50 kohaselt vastutavad Tartu linn, Lääne tn 6 korteriühistu juhatuse liikmed juhatuse pädevusse kuuluvate otsuste või vastuvõetud otsuste täitmata jätmise tagajärjel ühistule tekitatud varalise kahju eest solidaarselt. See tähendab, et Gennadi Dudin vastutab kahju eest koos teiste juhatuse liikmetega. VÕS § 65 lg 1 järgi sai korteriühistu valida, kas nõuab raha tagastamist ainult ühelt juhatuse liikmelt või kõigilt. Kui Gennadi Dudin tasus ainuisikuliselt ära kogu nõutava kahjusumma, siis on tal õigus esitada nõue teiste juhatuse liikmete vastu, kuivõrd VÕS § 69 lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle 5 võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
23. Hageja on palunud välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 2000 eurot. Hageja hinnangul on mittevaraline kahju seotud tema ja tema perekonna magamata ööde ja pideva stressiga. VÕS § 1043 sätestab et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
24. Hageja on paljasõnaliselt märkinud, et tema ja tema perekond on kostja tegevuse tõttu olnud stressis ning ei ole saanud magada. Tõendeid selle kohta, et hageja elukvaliteet oleks halvenenud ja seda kostja tegevuse tõttu, hageja vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele esitanud ei ole. Kohus märgib, et isegi kui hageja oleks esitanud tõendid mittevaralise kahju tekkimise kohta, saaks hageja mittevaralise kahju hüvitamist nõuda vaid iseenda läbielamiste korvamiseks ja mitte enda lähikondsete eest. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi ligikaudu 15% ulatuses. Seetõttu jätab kohus 15% menetluskuludest

§ 163lg 1 alusel kostja kanda ja 85% hageja enda kanda.

21. Vastavalt

§ 174

lg 1 määrab asja menetlev kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 325 eurot. Kostja ei ole esitanud taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 22. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja selle tasumine on hagiavalduse menetlusse võtmise eelduseks

§ 147lg 1 kohaselt.

Seetõttu leiab kohus, et hageja menetluskulu summas 325 eurot on olnud vajalik ja põhjendatud. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ja hageja põhjendatud menetluskulude suurusest on kostja kohustatud hüvitama hageja menetluskulud 48,75 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik 6