Tsiviilasi nr: 2-18-114389 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2020, Tallinn Tsivi
§ 208lg 1). 3
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-114389 22.03.2018 arvel märgitud tasumise tähtaeg oli 14 päeva, s.o 05.04.
- Arve tasumise tähtaeg on seega möödunud ja kohustus on muutunud sissenõutavaks. Eelnevale tuginedes rahuldab kohus hagi põhinõudes 3291,60 eurot.
- Hageja on esitanud ka viivisenõude ajavahemiku 06.04.2018-16.08.2018 eest. Kohus leiab, et lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Kostja ei ole hagejale tellitud kauba eest tasunud, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise tõttu viivist. Kostja apellatsioonkaebus
- Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
- Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja hagejalt vaidlusalust kaupa tellinud. Saanud kauba, mida ta tellinud ei olnud esitas kostja hagejale pretensioonid, kuid hageja sellega ei arvestanud. Hageja tellimata kaupa kostjalt tagasi ei võtnud. Kostja on seisukohal, et maakohus on hinnanud valesti tõendeid ning rikkus kohtuotsus põhjendamise kohustust leides, et kostja tellis vaidlusaluse kauba. Kohtuotsusest ei nähtu ka viivise arvestamise käiku. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud kaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist. Erinevalt kostja seisukohast on maakohus kolleegiumi arvates tuvastanud võimalikud kostja poolt esile toodud vaidluse aluseks olnud asjaolud ja hinnanud esitatud tõendeid seaduse kohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või asuda tuvastatud asjaolude suhtes maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on hageja esitatud väiteid piisavalt analüüsinud, mistõttu vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele lühidalt üksnes järgmist.
- Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: -Poolte vahel sõlmiti vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel müügileping, millega hageja müüs kostjale 2 andurit SS906020 ja 2 lülitusplokki SV98A
- - Kostja on kätte saanud järgmise kauba 2 andurit SS906020, 2 lülitusplokki SV98A225 ja 13 andurit SS
- - Hageja esitas kostjale saadud kauba eest arve nr
- -Kostja arvet ei ole tasunud.
- Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas poolte vahel sõlmiti müügileping 13 anduri SS410120 suhtes.
§ 208
lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
§ 9lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-18-114389 samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
- Asja materjalidele lisatud kostja 14.03.2018 e- kirjast nähtub, et kostja soovis hagejalt osta tooteid, millele vastavalt tegi hageja kostjale pakkumuse. Kirjalikku aktsepti pakkumusele kostja ei saatnud ning selle on maakohus ka tuvastanud. Samas võivad pakkumus ja nõustumus kui tahteavaldused olla väljendatud nii otseselt kui kaudselt vastavalt TsÜS § 68 lg-etele 2 ja
- TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Käesolevas vaidluses tuli tuvastada, kas on tõendatud kostja tahteavaldus olla õiguslikult seotud 13 anduri SS410120 ostmiseks. Maakohus leidis, et nimetatu on tõendamist leidnud. Maakohus asus seisukohale, et kuna tunnistaja LK ütlused ja kostja poolt peale kauba kättesaamist 07.05.2018 saadetud kirjas väljendatu on omavahel kooskõlas, siis on tõendatud poolte vahel müügilepingu sõlmimine 13 anduri SS410120 suhtes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Tunnistaja DR ütluste järgi ei soovinud kostja vaidlusaluse kauba suhtes müügilepingut sõlmida, kuid tema ütlustest ei nähtu, miks 07.05.2018 saadetud kirjas seda konkreetselt ei väljendatud. Kuigi viidatud kirjast nähtub alternatiivselt kostja pakkumine, et ajutiselt tuuakse vaidlusalune kaup tagasi hageja lattu, ei nähtu sellest kostja seisukoht, et kostjale on tarnitud kaupa, mida ta ei tellinud. Nõustuda tuleb maakohtuga, et pigem nähtub kostja alternatiivselt väljendatus soov saada kauba eest tasumiseks maksetähtaja pikendamist.
- Kostja on esile toonud ka seda, et tema esindaja helistas hagejale, et ei soovi vaidlusalust kaupa. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui tõendamist oleks leidnud see, et kostja helistas kauba saamisel hagejale, et ei soovi vaidlusalust kaupa, oli leping vastastikuste tahteavalduste teel kauba saamise ajaks sõlmitud ning kuivõrd peale lepingu sõlmimist ei ole võimalik omapoolsete kohustuste täitmisest keelduda, sest
§ 8
lg 2 järgi on sõlmitud leping täitmiseks kohustuslik, siis ei annaks nimetatud väide alust hagi rahuldamata jätmiseks.
- Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohtu otsuses puudub viivisearvestus. Maakohus on otsuse p-s 10 esile toonud viivise arvestamise ajavahemiku, mis on 04.06.2018-16.08.2018 ning viivisemäära, mis on seadusjärgne määr, samuti on esile toodud välja mõistetud viivise suurus 95,96 eurot.
- Põhjendatud ei ole kostja väited menetluskulude vaidlustamise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaalunud nii hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse mõistlikkust, tehtud toiminguid hageja esindamiseks ja leidnud kokkuvõtvalt põhjendatult menetluskulude suuruse, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Diskretsioonipiiride ületamist menetluskulude suuruse analüüsimisel ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmisel ringkonnakohus ei tuvastanud. Menetluskulude jaotus
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest hagejal apellatsiooniastmes menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots 5
(5)