KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 15. aprill 2020, Tallinn 3-20-660 Haldusasi OÜ JetGas kaebus Paide

§ 121lg 4, § 203-204). ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1. OÜ Jet

Gas esitas

1. aprillil 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Paide Linnavalitsuse
2. veebruari 2020 korralduse nr 59 õigusvastasuse tuvastamist. Vaidlustatud korraldusega võttis linnavalitsus vastu Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 kinnistute detailplaneeringu. Kokkuvõttes leiab kaebaja, et vaidlustatud korraldusega vastu võetud detailplaneering on koostatud planeerimisseaduse nõudeid eirates, kuna sisuliselt võimaldab detailplaneering muuhulgas vedeldatud maagaasi (LNG) jaama rajamist, milline tegevus eeldanuks kaebaja hinnangul esiteks aga riigi eriplaneeringut ja selle raames keskkonnamõju strateegilise hindamise läbi viimist ning mille rajamine ei ole teiseks asukohast tingituna (lasteaia ja noortekeskuse lähedus) üldse võimalik. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse otsusega vastu võetud detailplaneeringu menetluses seni tehtud vead on sedavõrd rasked, et see toob vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise. Kaebusest nähtub samuti, et paralleelselt vaidlustatud otsusega vastu võetud detailplaneeringu menetlusega on Paide Linnavalitsus andnud ehitusloa eelviidatud LNG mahutite, gaasitorustiku ning sinna juurde kuuluvate rajatiste rajamiseks, viidates varasemale detailplaneeringule, millega selline ehitusõigus kaebaja meelest samuti kooskõlas ei ole. Kaebaja hinnangul on Paide Linnavalitsus seega esiteks andnud ehitusloa 1 ning seejärel püüab seda seadustada samaaegselt läbi viidavas planeerimismenetluses. Subjektiivseks õiguse rikkumiseks, millele kaebaja kaebuse alusena tugineb, on põhiseaduse §s 14 sätestatud õigus heale haldusele.
3. Leian, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus detailplaneeringu vastu võtmise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks ning seetõttu tuleb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

1. Detailplaneeringu vastu võtmise otsus on menetlustoiming, mis ei loo, muuda ega lõpeta vahetult ühelegi isikule subjektiivseid õigusi ega kohustusi. Seetõttu ei saa üldjuhul menetlustoimingut eraldiseisva kaebusega vaidlustada, sõltumata sellest, et menetlustoiming võib olla objektiivselt õigusvastane ning rikkuda menetluse lõpptulemusest huvitatud isiku menetuslikke õigusi. Sellisel juhul saab see isik menetlustoimingu õigusvastasusele tugineda menetluse tulemusena antava haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisel. Detailplaneeringu menetluses on selleks haldusaktiks planeerimisseaduse (PlanS) § 139 alusel tehtav detailplaneeringu kehtestamise otsus, mille saab igaüks vaidlustada muuhulgas argumendil, et detailplaneeringu menetlus ei olnud nõuetekohane ning menetluslikud rikkumised võisid mõjutada kehtestatud detailplaneeringu sisu.
2. Erandina on

§ 45

lõikes 3 menetlustoimingu peale kaebuse esitamise õigus ette nähtud kahel juhul: esiteks siis, kui menetlustoiming rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust ning teiseks juhul kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. 5.

§ 45

lõikes 3 nimetatud esimesel juhul (kaebaja mittemenetluslike õiguste rikkumine menetluse lõpptulemusest sõltumatult) ei saa kaebeõiguse aluseks põhimõtteliselt olla kaebaja menetluslike õiguste rikkumised. Seega ei saa kaebaja põhimõtteliselt

§ 45

lõike 3 alusel vaidlustada menetlustoimingut argumendiga, et see asjaomases menetluses on rikutud talle põhiseaduse §-st 14 tulenevaid õigusi. Käesoleval juhul on ilmne, et detailplaneeringu vastu võtmise otsus ei saa mitte kuidagi rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi haldusaktist (st. detailplaneeringut kehtestamise otsusest) sõltumata. Kaebaja õiguste rikkumine sõltub igal juhul sellest, kas üldse või millisel kujul kõnealune detailplaneering kehtestatakse. Olukorra kohta, kus menetlustoiming rikub isiku subjektiivseid õigusi lõpptulemusest sõltumata, võib näitena tuua Riigikohtu poolt kohtuasjas 3 3 1-94-06 käsitletud juhtumi, kus Riigikohus pidas lubatavaks maa munitsipaalomandisse taotlemise menetluse alustamise vaidlustamist argumendiga, et asjaomane maa ei saa põhimõtteliselt kuuluda munitsipaalomandisse andmisele, ent samas toob maa munitsipaalomandisse andmise menetlus kaasa paratamatu viivituse kaebaja poolt sama maa tagastamiseks esitatud avalduse lahendamise. Selline kaebeõigus, mis käesoleval ajal tuleneb

§ 45

lõikest 3, on vajalik olukorra jaoks, kus kaebaja jaoks iseenesest positiivne menetluse lõpptulemus ei väldi tema õiguste rikkumist menetluse kui sellise tulemusena. Toodud näite puhul soovis kaebaja kaitsta oma õigust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise tõhusale ja tarbetute viivitusteta läbi viimisele. OÜ JetGas kaebuses käsitletav olukord selline ei ole. Isegi juhul kui Raudtee tn 5 ja Ruubassaare tee 3 detailplaneeringu menetluses on tehtud sedavõrd tõsiseid menetlusvigu, et selle menetluse tulemusena ei ole ühelgi juhul detailplaneeringut õiguspäraselt võimalik kehtestada, ei riku selline menetlus iseenesest ja lõppetulemusest sõltumatult kaebaja õigusi. Kaebusest ja vaideotsusest nähtuvalt on kaebaja ja 2 linnavalitsus põhimõtteliselt erineval seisukohal küsimuses, kas vaidlustatud otsusega vastu võetud detailplaneering üldse kõnealuse LNG seadmestiku (või jaama või terminali) ehitusõigust reguleerib või mitte, ent isegi kui asuda seisukohale, et vastu võetud detailplaneeringus on sellise ehitise rajamine ette nähtud (või lubatud), siis ei anna sellist ehitusõigust pelgalt detailplaneeringu vastuvõtmise otsus, vaid vastav õigus saaks tuleneda kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneeringu vastu võtmisele järgneb selle avalik väljapanek, mille käigus on igaühel, sealhulgas kaebajal, õigus esitada oma vastuväited, mida enne detailplaneeringu kehtestamise üle otsustamist kaaluda tuleb. Detailplaneeringu vastu võtmisega ei võta kohalik omavalitsus ei planeeringu koostaja ega selle koostamisest huvitatud isiku ees mingisugust kohustust detailplaneering sellisel kujul kehtestada. Avalik väljapanek ja sellel laekunud ettepanekud ja vastuväited võivad kohalikku omavalitsust veenda nii selles, et vastu võetud kujul ei ole detailplaneering seadusega kooskõlas kui ka selles, et sellised detailplaneeringu kehtestamine ei ole vajalik või otstarbekas. 6. Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda ka kaebaja seisukohaga, nagu tooks detailplaneeringu vastu võtmine vältimatult kaasa kaebaja õigusi rikkuva detailplaneeringu kehtestamise. Detailplaneeringu vastu võtmine ei too põhimõtteliselt vältimatult kaasa detailplaneeringu kehtestamist. Vastu võetud kujul võidakse detailplaneering kehtestada ja võidakse ka mitte kehtestada. Kaebaja seisukoht, et vastustaja senine tegevus viitab soovile igal juhul detailplaneering sellisel kujul kehtestada, võib isegi olla õige, ent see tähenda, et sellise detailplaneeringu kehtestamine on vältimatu.

§ 45

lõike 3 teises lauseosas peetakse silmas sellist olukorda, kus menetlustoimingu vääramatuks tagajärjeks on kaebaja subjektiivset õigust rikkuva haldusakti andmine või toimingu sooritamine, ent asjaolusid arvestades ei ole kaebaja õiguste tõhusa kaitse seisukohast mõeldav selle vältimatult saabuva tagajärje ootama jäämine. Nii näiteks on mõeldav menetlustoiminguna teatud kooskõlastuse andmata jätmise vaidlustamine, kui kõnealuse kooskõlastuse puudumine toob seaduse kohaselt vääramatult kaasa kaebaja taotluse rahuldamata jätmise. Käesoleval juhul on negatiivseks ja kaebaja hinnangul tema õigusi rikkuvaks tagajärjeks kaebuses nimetatud LNG jaama rajamine. Isegi juhul kui saaks asuda seisukohale, et vastu võetud detailplaneeringus on selle rajamine ette nähtud, ei ole detailplaneeringu menetluslikku loogikat arvestades sellise detailplaneeringu kehtestamine vältimatu. 7.

§ 45

lõikes 3 sätestatud kaebeõigus on erandlik ning seda tuleb tõlgendada kitsalt – menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav vaid juhul kui isikul ei oleks võimalik oma õigusi efektiivselt kaitsta menetluse lõpus antava haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamisega või kui asjaoludest tulenevalt rikuks tema õigusi juba pelgalt lõpptulemuse ootamine. Nimetatud sätte eesmärk ei ole anda võimalust vaidlustada haldustegevust võimalikult varases etapis või eesmärgiga vältida tulevikus tekkivaid vaidlusi. Selline erandlik kaebeõigus on isikul vaid juhul, kui menetlus kui selline iseenesest teda õigusvastaselt koormab. Antud juhul on ilmne, et vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus kaebajat iseenesest kuidagi ei koorma. Seda, kas menetluse tulemusena antav haldusakt tema õigusi rikub, saab aga hinnata pärast selle haldusakti andmist. Lisaks sellele, kui kaebaja leiab, et tema õigusi rikub LNG seadmestiku ehitus, on tal võimalik vaidlustada selleks antud ehitusluba, kusjuures ehitusloa vaidlustamise õigus ei ole kuidagi seotud samaaegselt käimasoleva planeerimismenetlusega. Ühelgi juhul ei saa ehitusloa aluseks olla menetluses olev (sh. vastu võetud), ent mitte veel kehtestatud detailplaneering. Selles kontekstis ei saa nõustuda kaebaja väitega, et ehitusloa ja detailplaneeringu paralleelne 3 menetlemine muudab kaebaja õiguste kaitse keeruliseks. Kaebaja saab oma subjektiivsete õiguste rikkumisele tuginedes vaidlustada iga haldusakti ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse (kui selline kunagi tehakse) saab ta lisaks vaidlustada ka avalikes huvides vastavalt PlanS §le 141. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik 4