Kriminaalasi nr 1-19-4369 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg 18. veebruar 2020. a Kriminaalasja number 1-19-4369 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaave

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele Mati Margile Tartu Maakohtu 30.05.2019.

a otsusega kriminaalasjas 1-19-4369 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 (üksteist) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks Mati Margi vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Mati Margile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 30.05.2019. a otsusega tunnistati Mati Mark süüdi

§ 424

lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb Mati Margil koheselt ära kanda 30 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29.05.2019. a.

§ 74

lg 1, 3 alusel ülejäänud karistus, s.o 11 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mati Mark ei pane 2 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p 2,8 alusel määrati Mati Margile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati Mati Margile katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus 15.06.

1. a. 14.08.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande Mati Margi kohta, taotlusega pöörata mõistetud karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt Mati Mark on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Tartu Maakohtu 30.09.
3. a määrusega võeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne teadmiseks ja jätkati kriminaalhooldust. 27.01.
4. a esitas kriminaalhooldusametnik Mati Margi suhtes uue erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus Mati Mark alkoholi tarvitamise keeldu. 04.01.
5. a tuvastas politsei Mati Margil alkoholijoove 1,03 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Mati Mark põhjendas alkoholi tarvitamist koduse segase olukorraga. Erakorralise ettekande kohaselt on pärast Tartu Maakohtu 30.09.
6. määrust Mati Margiga toimunud 5 kohtumist. Mati Mark on muutnud vastuvõtuaega
7. korral seoses töötamisega. 07.10.
8. a kohtumisel kinnitas Mati Mark, et alkoholiravi ravimid aitavad – teevad teda rahulikumaks. Mati Mark väitis, et tema arusaam on muutnud: alkoholi edasi tarbides elust midagi head välja ei tule. 11.11.
9. a kohtumisel tunnistas Mati Mark, et oli koos rohtudega proovinud õlut. Tõi välja, et võtab õlut maitse pärast, kuna see on karastusjook. Alkoholivaba õlu nimetas lakeks ning selle tarbimise välistas. Mati Mark oli kindel, et alkoholi tarbimisega probleemi ei ole, kuid karastusjoogina on õlu ainus variant. Mati Mark tõi välja, etxxxxxxxxxxxxxxxx (vaimse tervise õde) üritavad vähendada alkoholi probleemi, kuid probleem on tegevusetuses. Samas väitis Mati Mark, et kodus ei ole isu midagi teha ning kui auto puudub, siis ei saa liikuda. 02.12.
10. a kohtumisel väitis Mati Mark, et läheb vaimse tervise õe vastuvõtule uuesti 17.12.
11. a ning siis tehakse ka uued vereproovid. Mati Mark tõi välja, et vaimse tervise õega on hea arutada igapäeva elu. Mati Mark väitis, et pühade ajaks läheb kodust ära närve puhkama ning isa peaks üksi hakkama saama küll ema hooldamisega. 06.01.
12. a kohtumisel väitis Mati Mark, et oli pühad siiski kodus veetnud haiguse tõttu ja ei saanud ka vaimse tervise õe vastuvõtul käia. Ametnik palus järgmiseks korraks esitada enda elatusvahendite tõendamiseks pangakonto väljavõtte – Mati Mark lubas esitada järgmiseks kohtumiseks nii SEB kui ka Swedpanga konto väljavõtte. Mati Mark vabandas, et kontoväljavõttelt kajastub alkoholimüügile spetsialiseerunud poodides tehtud kulutusi, kuid ostis enda abilisele alkoholi mitte endale. Mati Mark lubas selle tõestuseks, et pole alkoholi tarbinud, teha vereproovid. 2 10.01.
13. a esitas politsei kriminaalhooldusametnikule indikaatorvahendi kasutamise protokolli, kust nähtus, et Mati Margil tuvastati tema elukohas 04.01.
14. a alkoholijoove – kell 01.56 oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,03mg/l. Sellest lähtuvalt kutsus ametnik Mati Margi erakorralisele kohtumisele 15.01.
15. a. 15.01.
16. a kohtumisel selgitas Mati Mark, et oli tarvitanud umbes 200g viina koduse segase olukorra tõttu. Mati Mark tunnistas, et ei ole alkoholiravi tablette võtnud – tõi põhjenduseks valuvaigistite samaaegse tarvitamise. 23.01.2020 saabus Tartu Ülikooli kliinikumist vastus, et Mati Mark käis viimati vaimse tervise õe vastuvõtul 19.11.
17. a ning kontakteerus 08.01.
18. a arstiga uue vastuvõtu aja määramiseks. Mati Mark jättis 16.01.
19. a kohtumisele minemata. Kohus arutas erakorralist ettekannet 13.02.
20. a kohtuistungil. Kriminaalhooldusametnik jäi erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kaitsja palub Mati Margile mõistetud karistust täitmisele mitte pöörata ja anda talle võimalus karistuse kandmiseks vabaduses. Mati Mark palub karistust täitmisele mitte pöörata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Mati Mark rikkunud talle Tartu Maakohtu 30.05.

1. a otsusega käitumiskontrolli ajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi 04.01.
2. a. Indikaatorivahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati 04.01.
3. a Mati Margi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,03 mg/l kohta. Arvestades Mati Margi selgitusi alkoholi tarvitamise kohta, järeldub, et rikkumise toimepanemiseks puudusid ilmselgelt mõjuvad põhjused. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine Mati Margi puhul otstarbekas ja ei täida eesmärki ning seda ennekõike Mati Margi suutmatuse tõttu kohtu määratud kohustusi (ennekõike alkoholi tarvitamise keeldu) täita. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Mati Margile on korduvalt antud võimalusi kanda karistust vabaduses. Nii võimaldati Mati Margil juba Tartu Maakohtu 12.04.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-3439 karistuse kandmist vabaduses, täites kriminaalhoolduse nõudeid ja lisakohustusi. Kusjuures oluliseks peab kohus fakti, et lisakohustusena määrati juba nimetatud otsusega, et Mati Margil tuleb registreerida ennast „Kainem ja tervem Eesti programmi“ ja läbida „Esmase hindamise teenus“. Vaatamata varasemale kriminaalhooldusele, pani Mati Mark uue kuriteo toime lühikest aega pärast katseaja lõppu. Ka uue kohtuotsusega anti Mati Margile võimalus jätkuvalt kanda karistust vabaduses. Nimelt pöörati Tartu Maakohtu 30.05.
5. a otsusega Mati Margile mõistetud karistus täitmisele üksnes osaliselt (koheselt tuli ära kanda 1 kuu vangistust). Ülejäänud karistus jäeti täitmisele pööramata. Vaatamata uuele võimalusele, algas Mati Margi kriminaalhooldus problemaatiliselt. Mati Mark on käesolevaks ajaks juba korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise 3 keeldu. Sealjuures ei ole Mati Margi tegevust ja suhtumist muutnud ka asjaolu, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne võeti kohtu poolt 30.09.
6. a määrusega teadmiseks. Kohtu hinnangul ei ole edasine kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud, kuna Mati Mark ei ole senini teadvustanud ja aru saanud temal esinevast alkoholi tarvitamise probleemi sisust ja selle tagajärgedest. Siinkohal peab kohus oluliseks, et juba 18.09.
7. a kohtuistungil kinnitas Mati Mark, et ta tarvitab alkoholiga seoses ravimeid. Samuti lubas Mati Mark, et ta lõpetab alkoholi tarvitamise täielikult. Sellele vaatamata Mati Mark antud lubadusi taaskord ei täitnud. Kusjuures SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjast järelduvalt Mati Mark ajavahemikul 19.11.
8. a kuni 16.01.
9. a vaimse tervise õe vastuvõttudel ei käinud (tl 33 pöördel). Kohtule esitatud dokumendi kohaselt on hilisemalt Mati Mark taaskord vaimse tervise õe vastuvõtule pöördunud (tl 40). Samuti on pöördunud psühhiaatri vastuvõtule (tl 41) ja tarvitab ravimeid (tl 42). Kohus peab positiivseks, et Mati Mark soovib taaskord alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda, kuid kohus ei ole veendunud, et Mati Margil on selleks piisav soov ja motivatsioon. Senised muutused Mati Margi käitumises ja suhtumises on paraku olnud lühiajalised. Kuna Mati Mark ei ole teadvustanud endale probleemi, on ilmselgelt tulemusetu sellega tegelemine. Seega ei ole kohtu hinnangul Mati Margil võimalik kriminaalhooldust edukalt läbida ja seda põhjusel, et ta ei ole suuteline alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegelema. Kohtu hinnangul puudub Mati Margil siiani arusaam talle antud vabaduses viibimise võimalustest ja määratud kohustustest. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning Mati Margi suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et Mati Margi suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Seda vaatamata Mati Margi keerulisele kodusele olukorrale ja ema halvale tervislikule seisundile (tl 17-19, 22). Eeltoodust tulenevalt tuleb pöörata täitmisele Mati Margile Tartu Maakohtu 30.05.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4369 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud vangistust. Kohus selgitab, et pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist saadab kohus Mati Margile teatise mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le
11. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4