← Eesti

1-20-1770/6

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 75

1-20-1770 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Harju Maakohus Kohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 15. aprillil 2020.a Tallinna kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-20-1770 (19231702970) Kohtukoosseis Koht

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav Peeter Riiv, isikukood: 39610131513, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, põhiharidusega, töökoht: xxx, ehitaja, elukoht: xxx, varasemalt kriminaal - ja väärteokorras karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg 2 alusel kahtlustatavana kinni peetud alates 22.12.2019.a kell 20:10 kuni 23.12.2019.a kell 17:25, tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; § 313;

§-dest 68 lg 1; § 74 lg 1, 3; § 75 lg 1 p.p 1-6; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Peeter Riiv

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse vangistusega. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Peeter Riivi karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 22.12.2019 kuni 23.12.2019.a s.o 2 (kaks) päeva vangistust, seega ärakandmata karistuseks Peeter Riivil on 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et Peeter Riivile mõistetud ärakandmata karistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tuleb jätta täielikult tingimisi kohaldamata ja mitte pöörata täitmisele tingimusel, et Peeter Riiv ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle

§ 75lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

4. Kohustada Peeter Riivi käitumiskontrolli ajal täitma

§ 75

lg 1 p.p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid:  elama alalises elukohas aadressil: xxx;     

  1.  
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Peeter Riiv katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Peeter Riiv katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 15.04.2020.a. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel Peeter Riivilt välja mõista riigituludesse menetluskuluna: sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; kaitsjatasu temale kohtueelses menetluses osutatud õigusabiteenuse eest kogusummas 97,20.- (üheksakümmend seitse eurot ja kakskümmend senti) eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb Peeter Riivil tasuda ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 81,10.- (kaheksakümmend üks eurot ja kümme senti) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates kuni kohustuse täitmiseni. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse üle, kas kohtuotsuse kuulutamisel või edastatakse kohtuotsuse jõustumisel Peeter Riivile e-posti teel aadressile: xxx. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  3. peatüki
  4. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Süüdistus ja kokkuleppe sisu Peeter Riiv on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 22.12.2019 kella 17.00 ajal Harjumaal, Turba alevikus, Pargi tänaval, Tööstuse tänava suunas, mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,16 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,06 mg/l) ning rikkudes seega liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ning lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega pani Peeter Riiv toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

04. märtsil 2020.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm, süüdistatav Peeter Riiv ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et prokurör nõuab kohtus Peeter Riivi süüdi tunnistamist

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja viimase karistamist märgitud kuriteo toime panemise eest 6 kuu pikkuse vangistusega. Juhindudes

§ 68

lg 1 arvestatakse Peeter Riivi karistusaja hulka viimase poolt eelvangistuses viibitud aeg ja nimelt 22.12.2019.a kuni 23.12.2019.a s.o 2 päeva vangistust ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks taotletakse Peeter Riivile mõista 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Samuti taotletakse

§ 74

lg 1, 3 sätete kohaldamist s.t jätta Peeter Riivile mõistetud karistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Peeter Riiv ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib temale katseajal

§ -dest 75 lg 1 p.p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ja nimelt kohustada Peeter Riivi: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtule kinnitamiseks esitatud kokkuleppest nähtub, et süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb tal kohustus tasuda riigi tuludesse sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.- eurot, menetluskuluna kaitsjatasu temale kohtueelsel uurimisel õigusabiteenuse osutamise eest kogusummas 97,20.- eurot. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 kokku on lepitud selles, et Peeter Riiv tasub menetluskulud 12 kuu jooksul ositi igakuiste maksetena ning seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et Peeter Riiv on kinnitanud, et tema on nõus süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning menetlusosalised on kokkuleppele jõudnud prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas videoistungi vahendusel 15.04.2020.a toimunud kohtuistungil süüdistatav Peeter Riiv märkis, et kohtusse kokkuleppe kinnitamise juurde ta kaitsjat kutsuda ei soovi, nõustudes sõlmitud kokkuleppega, selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alice Simm jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotles kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning prokuröri avamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ja veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et Peeter Riiv tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele, arvestades karistuse mõistmisel

§ - dest 68 lg 1; § 74 lg 1 ja lg 3; § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatut. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876.eurot ning menetluskuluna kaitsjatasud temale osutatud õigusabi teenuse eest kogusummas 97,20.- eurot– riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võimaldada Peeter Riivil menetluskulusid tasuda ositi igakuiste maksetena s.o 81,10.- eurot 12 kuu jooksul kuni kohustuse täitmiseni ja seda alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.