← Eesti

1-19-10/27

Obsah (5)§ 76§ 75§ 184§ 68§ 751

Kriminaalasi nr 1-19-10 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2020, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 09.04.2020) Kriminaalasja number 1-19-10 Täitm

§ 76lg 5 alusel määrata Viktor Jusõkile katseaeg tähtajaga kuni 10.09.2021.

Kohustada Viktor Jusõki täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1

(5)oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 5, 9 alusel määrata Viktor Jusõkile katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) alluda sõltuvusravile; 4) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Viktor Jusõki suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Viktor Jusõk karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda Viktor Jusõkilt riigituludesse kaitsetasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot ja 20 senti vandeadvokaat Sven Sillari poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99919700008682. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Viktor Jusõk on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.02.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-10

§ 184

lg 1 järgi ning karistuseks mõistetud 2 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks loeti 10.10.

  1. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 10.09.
  2. Tartu Vangla edastas kohtule 24.03.2020 materjalid Viktor Jusõki tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör esitas arvamuse Viktor Jusõki tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 03.04.
  3. Prokurör tõi välja, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on Viktor Jusõk pikaaegne uimastisõltlane, millest on tingitud ka tema poolt toime pandud õigusrikkumised. Sõltuvushäirest tuleneb ka uue kuriteo toimepanemise risk. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel elukoht ning pereliikmete toetus, ei pruugi see olla piisav 2

(5)maandamaks sõltuvushäirest tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski. Prokuröri hinnangul ei peaks süüdimõistetut ennetähtaegselt vabastama. Viktor Jusõk selgitas kohtuistungil, et ta viibib vangistuses esimest korda ning tal ei ole vanglas rikkumisi olnud. Ta on läbinud programme ja õppinud eesti keelt. Kinnipeetav ei soovi oma endise eluviisi juurde tagasi pöörduda, vaid soovib edaspidi olla kaine. Süüdimõistetu avaldas nõusolekut täita kõiki tingimusi, mis talle kriminaalhoolduse ajaks määratakse. Kaitsja tõi välja, et kohtupraktika kohaselt on isiku vabastamise hindamisel esmatähtis see, kuidas ta end vanglas ülal peab. Käesoleval juhul on süüdimõistetu teinud kõik endast oleneva, et ennast parandada. Ta on osalenud vangla majandustöödel, läbinud kõik koolitused ning tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabastamise vastu käivad argumendid ei ole kaitsja hinnangul veenvad. Kaitsja jäi seisukohale, et Viktor Jusõk tuleks vabastada elektroonilise valvega 3 kuud koos alkoholikeelu ja kohustusega läbida narkoravi. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Viktor Jusõk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Tegemist on süüdimõistetu emale xxxxxxxxxxxxxx kuuluva korteriga xxxxxxxxxx kus käesolevalt elavad kinnipeetava pereliikmed. Kõik korteris elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Viktor Jusõk tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viktor Jusõki on kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud joobes juhtimise eest ning käesolevat karistust kannab suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud sõltuvusprobleemid ja puudulikud probleemide lahendamise oskused. Võttes küll arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku, pöörab kohus enam tähelepanu Viktor Jusõki käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal ja tagajärgedele, mida ennetähtaegne vabanemine võib kaasa tuua. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.

§ 76

lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-0914104 p 21). 3

(5)Viktor Jusõk on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammid „12 sammu“ ja „Eluviisitreening“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja narkosõltuvuse teemalisel vestlusel ning õppinud eesti keelt. Kinnipeetav on osalenud vangla majandustöödel ning töötamisega probleeme ei esinenud. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu vaikne ja tagasihoidlik, ametiisikutesse suhtub viisakalt. Ta ei ilmuta subkultuurilisi hoiakuid, samuti ei ole esinenud vägivaldset käitumist. Süüdimõistetu tunnistab oma sõltuvusprobleemi ja mõistab selle seotust kuritegeliku käitumisega ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Viktor Jusõki lähedased on tema vanemad, õde ja õelaps. Suhted on kõigiga head. Vangistuses viibides suhtleb kinnipeetav emaga igapäevaselt. Vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama pere juurdexxxxxxxxxxxx, kus elas ka varasemalt. Vangla iseloomustuse kohaselt on Viktor Jusõkil vabanemise korral olemas ka töökoht. Kohus leiab, et kuigi lähedaste toetus ning kindel elu- ja töökoht ei ole varasemalt süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist taganud, ei saa neid asjaolusid arvesse võtmata jätta. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, mis soodustab ja toetab tema seaduskuulekat hakkamasaamist vabaduses. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Viktor Jusõki vabastamine karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega on põhjendatud, kuna süüdimõistetu vabastamine ja ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Käesolevalt ärakantud vangistus võiks olla piisavalt pikk, mõjutamaks esmakordselt vangistuses viibivat isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu üle saab piisava järelevalve säilitada kriminaalhoolduse näol, mis aitab kaasa ka tema resotsialiseerumisele, ning lisakohustuste määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada.

§ 76lg 5 alusel tuleb Viktor Jusõkile määrata katseaeg kuni 10.09.2021.

Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja

§ 75

lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Arvestades, et Viktor Jusõki õigusvastast käitumist on soodustanud sõltuvus narkootikumidest, tuleb tal

§ 75lg 2 p 5 alusel alluda sõltuvusravile.

Lisaks tuleb Viktor Jusõkil

§ 75

lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Viktor Jusõki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 09.04.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Sven Sillar. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 97,20 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 97,20 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Viktor Jusõkilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. 4

(5)Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.