järgi (alates 01.11.2017.a
lg 2 järgi) ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 2 alusel suurendati vangistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt 10.03.2015 mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 11 kuu ja 6 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat ja 6 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.05.2018 ja lõpeb 03.06.2020. 1
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Denis Mikulin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud.
lg 3 kohaselt ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Denis Mikulinil saab talle mõistetud karistus, 2 aastat ja 6 päeva vangistust, kantud 03.06.2020. Kohtule materjalide esitamise ajal oli süüdimõistetul karistust kanda rohkem kui kaks kuud, kuid käesoleva määruse võimaliku jõustumise tähtajaks jääks talle mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Seega ei ole täidetud formaalsed eeldused Denis Mikulini ennetähtaegseks vabastamiseks, mis tähendab, et tema vabastamine ei ole võimalik. Kui Denis Mikulini ennetähtaegne vabastamine oleks ka formaalselt võimalik, tuleks
lg 4 sätestatut hinnates süüdimõistetu jätta siiski vabastamata.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohtu praktika kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 28.04.2017 lahend 3-1-1-12-17 p 20). Individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes on kinnipeetav osalenud, kuid tema käitumist ei ole võimalik pidada korrektseks. Denis Mikulinil on mitmeid distsiplinaarkaristusi, sealhulgas vanglateenistuja solvamise, laimamise ja ahistamise eest. Selline käitumine ei näita, et vangistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgi täitnud. Isik, kes ka range järelevalve tingimustes ei suuda kehtestatud reegleid järgida, ei anna alust arvata, et ta käituks seaduskuulekalt vabaduses. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.