← Eesti

1-20-2694/5

1-20-2694 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. mai 2020. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-2694 (20730000074) Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud

§ 201

) või OÜ-le viimase varade müügiga suure varalise kahju põhjustamise (

§ 2172) tunnustel ja talle selles tegevuses kaasabi osutanud BB ja OO suhtes.

Lisaks leiti kuriteoteates, et Q OÜ juhatuse liige HH oli OÜ varade müügiga põhjustanud ka OÜ maksejõuetuse (

§ 384). 1.1.

Kokkuvõttes seisnes kuriteokaebuse sisu järgnevas. Q OÜ omandas 14.09.2018 AS P aktsiad 597 463 euro eest. Ostu finantseerimiseks laenas äriühing 195 000 eurot OÜ-lt D, 158 000 eurot OÜlt U (uue nimega U OÜ), 55 000 eurot T OÜ-lt ning 100 000 eurot R OÜ-lt. Alates 16.11.2018 on Q OÜ osanikeks järgmised äriühingud: 40% osalusega U OÜ (ainuosanik CC), 40% osalusega T OÜ (ainuosanik HH) ja 20% osalusega L OÜ (ainuosanik RR). 20.12.2019 sõlmiti jagunemisleping, mille kohaselt U OÜ lõppes ja nõuded Q OÜ vastu 151 500 euro ning 6500 euro ulatuses läksid üle vastavalt X OÜ-le ning Y OÜ-le. U OÜ 40% osalus äriühingus Q OÜ läks õigusjärglastele üle võrdsetes osades. 1

(5)1-20-2694 23.07.2019 sai teatavaks, et sõlmitud oli aktsiate müügileping, millega OÜ Q müüs kõik AS P aktsiad F OÜ-le. Lepingu mustandist tulenevalt müüdi AS-i P 219 eelis- ja 1714 lihtaktsiat. Ühe aktsia nimiväärtuseks oli 63,90 eurot, mis tähendab, et kõikide aktsiate nominaalväärtuseks oli 123 518,70 eurot. Tegelikkuses müüdi aktsiad aga vaid 1036,50 euroga. 14.09.2018 sõlmitud aktsiate müügilepingu kohaselt oli eelisaktsia hinnaks 1022 eurot ja lihtaktsia hinnaks 230 eurot. See tähendas, et umbes aasta varem osteti aktsiad hinnaga 567 423 eurot. Pärast müügilepingu sõlmimist pakuti uue võimaliku investori NN poolt aktsiate eest 250 000 eurot.
  1. 27.02.2020 koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kristiina Savtšenkova kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20730000074 kuriteotunnuste puudumise tõttu.
  2. 10.03.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris X OÜ, Y OÜ ja CC esindaja vandeadvokaat Paul Kerese kaebus koos lisadega Põhja Ringkonnaprokuratuuri 27.02.2020 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20730000074 peale. Kaebaja taotles teatise tühistamist ja kuriteoteates kirjeldatud asjaoludel Q OÜ juhatuse liikme HH ja talle kaasa aidanud O ning BB suhtes

§ 201

lg 1 või alternatiivselt

§ 2172lg 1 järgi kriminaalmenetluse alustamist.

Riigiprokuratuuri määrus 4. Riigiprokuratuur jättis kaebuse läbi vaatamata leides, et X OÜ, Y OÜ ja CC ei ole käsitletavad esitatud asjaoludel kannatanutena, mistõttu puudub neil ka võimalus selles osas Riigiprokuratuuri kaebust esitada. Kuivõrd esitatud kaebuses vaidlustati kriminaalmenetluse alustamata jätmist üksnes

§ 201

ja alternatiivselt

§ 2172

osas, jättes kõrvale

§ 384

kirjeldatud kuriteokoosseisu, selgitas riigiprokurör kaebajatel kaebeõiguse puudumist ka just vaidlustatud osas. 4.1. Kuriteoteatest lähtuvalt ostis Q OÜ juhatuse liige HH 14.09.2018 S OÜ-lt, (registrikood XXXXXXXXX), L OÜ-lt (registrikood XXXXXXXX), T AS-lt (registrikood XXXXXXXXXX), H OÜ-lt (registrikood XXXXXXXX), G OÜ-lt ja F OÜ-lt (registrikood XXXXXXXX) kokku 96% AS P lihtaktsiatest

(1714)ja 100% AS P eelisaktsiatega
(219)seotud eesõigusega nõuetest kokku 597 463 euro väärtuses. 23.07.2019 selgus kaebajatele, et Q OÜ juhatuse liige HH oli soetatud AS P aktsiad 22.07.2019 koostatud müügilepingu mustandi kohaselt müünud F OÜ-le kokku hinnaga 1036,50 eurot. Mustandist endast nähtus aga, et aktsiate nimiväärtuseks oli 63,90 eurot, mistõttu pidanuks müügitehingu hind olema vähemalt 123 518,70 eurot. Kuriteoteate kohaselt pidanuks aga aktsiate müügihind olema kõrgem ka nende nimiväärtusest. Seega leiti kuriteoteates, et Q OÜ juhatuse liige HH oli AS P aktsiate müügiga F OÜ-le nende soetamise väärtusest oluliselt väiksemas summas toime pannud F OÜ esindajate kaasabil Q OÜ varade ebaseadusliku kolmanda isiku kasuks pööramise

§ 201

mõttes või siis tehinguga Q OÜ varaliste huvide järgimise kohustuste rikkumise, millega tekitati OÜ-le suur varaline kahju

§ 2172mõttes.

4.2. Riigiprokurör märkis, et eelpoolnimetatud kuriteokoosseisude asjaolude kohaselt sai Q OÜ juhatuse liikme poolt OÜ varade väidetav ebaseaduslik müügitehing vahetut kuriteoga seonduvat kahju tekitada varade omanikule ehk Q OÜ-le. Kuriteoteate osas võetud seisukoha on aga vaidlustanud Q OÜ osanikud X OÜ, Y OÜ ja CC, kes ei ole samastatavad Q OÜ-ga ja kellele ei saa tekkida OÜ varade väidetava ebaseadusliku müügitehinguga vahetut varalist kahju. Riigiprokurör selgitas, et Q OÜ varade müük võib vähendada OÜ osade väärtust ja seeläbi tekitada ka kahju OÜ osanikele, kuid see osanikele tekkida võiv hüpoteetiline kahju ei ole faktiliselt ja õiguslikult määratletav vahetu kahjuna võõra vara omastamise või usalduse kuritarvitamise koosseisudes. Seetõttu ei ole Q OÜ osanikud kuriteoteates toodud asjaolude osas määratletavad kannatanutena ja neil ei ole õigust vaidlustada Riigiprokuratuuris Põhja Ringkonnaprokuratuuri seisukohta kriminaalmenetluse alustamata jätmise osas 2

(5)1-20-2694 Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  1. X OÜ, Y OÜ ja CC lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres esitas kaebuse, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri 23.03.
  2. a kaebuse läbivaatamata jätmise määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri sisuliselt läbi vaatama kannatanute 09.03.
  3. a kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. Esindaja leiab, et riigiprokuröri järeldus on vastuolus KrMS § 37 lg-ga 1 ja kehtiva kohtupraktikaga. 5.
  4. Riigikohus on lahendi 3-1-1-97-10 p-s 15 selgitanud, et kahju tekitamist KrMS § 37 lg 1 mõttes tuleb käsitada üldisemalt - eeskätt kui isiku õigushüvede kahjustamist või ründamist. Lisaks on Riigikohus sama lahendi p-s 17 selgitanud, et kannatanuna saab käsitada isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Riigikohus on lahendi 3-1-1-97-10 p-s 15 faktilist seotust kirjeldanud kui olukorda, kus kannatanu kahju on tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Käesoleval juhul kattub kahju tekkimine täielikult kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. 5.
  5. Kaebajad heidavad HH-le ning talle kaasaaidanud isikutele ette, et tehingu olemasolu ning selle sisu on tahtlikult varjatud kannatanute eest selleks, et kannatanud ei saaks takistada majanduslikult põhjendamatut tehingut, millega käsutati ühingu vara vastavat käsutusõigust omamata. Sama varakäsutusega muutus Q OÜ kui sihtotstarbeline ühing varatuks. Selle omastamisteo tagajärjel on kannatanutel tekkinud vahetult seotud kahju. Q OÜ vara omastamisega vähenes ka Q OÜ osade väärtus. Arvestades, et Q OÜ on AS P aktsiate hoidmiseks mõeldud ühing, võib hinnata Q OÜ osade väärtuseks AS P aktsiate väärtuse. Kannatanud 1 ja 2 omavad mõlemad 20% Q OÜ osadest. Lisaks on kannatanutele 1 ja 2 tekkinud kahju nende õiguseellase, U OÜ poolt Q OÜ-le antud osaniku laenu lootusetuks muutumisega. Q OÜ on võtnud kannatanutelt 1, 2 laenu ajavahemikul 13.09.2018-19.03.2019 kokku summas 158 000 eurot. Nimetatud laenusid ei saa kannatanud enam tagasi, kuivõrd Q OÜ on maksejõuetu ja varatu. Seega on kannatanutele 1 ja 2 tekkinud omastamisega kahju 20% ulatuses kogu omastamistehingu kahjust ning 158 000 eurot laenu lootusetuks muutumise tõttu. Kahju kaasneb ka kannatanule 3 kui kannatanu 1 ja 2 osanikule. Nimelt vara väärtuse vähenemisega vähenes ka kannatanu 1 ja 2 väärtus. Kannatanule 3 tekkinud kahju on võrdne kannatanule 1 ja 2 tekkinud kahjuga. 5.
  6. Kaebaja hinnangul on tegemist vahetu kahjuga KrMS § 37 lg 1 mõttes, sest kahju on otseselt tekkinud etteheidetava teo tagajärjel ning tehiolud kahju ja kuriteo osas on samad. KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud vahetu kahju mõiste ei sea tingimuse täitmise standardiks vahetult kahju tekkimise, vaid selle tingimuse standard on madalam. Kohtupraktikas on rõhutatud, et vahetu kahju KrMS § 37 lg 1 mõttes ei tähenda, et kahju oleks tekitatud vahetult, vaid oluline on nõude aluste oluline kattuvus menetletava kuriteo tehioludega. Käesoleval juhul tekkis kahju otseselt teo toimepanemisega kannatanutele, sest Q OÜ tehti HH poolt varatuks, mis põhjustas kannatanute vara väärtuse vähenemise. Sellest tulenevalt on kannatanutel ka TsÜS § 32 ning VÕS § 115 lg 1 alusel võimalik esitada HH vastu tsiviilõiguslik nõue. Sellist nõude esitamist on ka õiguskirjanduses jaatatud. Kannatanute poolt kantud kahju puhul ei ole tegemist kahju tekkimisega teiste isikute vahendusel, nagu näiteks regressinõudega või kindlustusandjate poolt hüvitatud kahju isikule, kellele tekitati kuriteoga vahetult kahju. Seega pole mitte ainult tehiolud sarnased, vaid täpselt samad ning kahju on vahetu. Seetõttu ei saa kohus ka jõuda seisukohale, et faktiline seos kannatanute poolt kantud kahju ja HH-le etteheidetava teo osas puudub. Juhul, kui kohus jõuab vastupidisele järeldusele, jaatab kohus seda, et juhatuse liikme poolt toime pandud õigusrikkumisi võib vaidlustada üksnes osaühing, millesse juhatuse liige kuulus, välistades põhjendamatult teised isikud, kes on teoga vahetult kahju kandnud. Sellisteks isikuteks on lisaks osaühingu osanikele ka osaühingu võlausaldajad, kellel on deliktiline 3
(5)1-20-2694 nõue VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Selline lahendus oleks vastuolus Eesti Vabariigis kehtiva ning Riigikogus esimese lugemise läbinud kriminaalpoliitika
  1. aastani kehtiva põhialustega. Kehtivad kriminaalpoliitika põhimõtted on sätestatud Riigikogu otsuses „Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018“. Selle p—i 10 kohaselt on kriminaalpoliitika üheks põhimõtteks kannatanu väärikas kohtlemine menetluses selleks, et leevendada kuriteoga tekitatud kahju. Riigikogu esimeses lugemises oleva otsuse „Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030“ p-s 5 aga seatakse süüteomenetluse sihiks õigusrikkumisele eelnenud olukorra ja ohvri turvatunde taastamine ning kahju heastamine. Teatud liiki vahetut kahju kannatanud isikute põhimõtteline kriminaalmenetluses kaasamata jätmine on otseses vastuolus nii kehtiva kriminaalpoliitika põhimõttega kui ka tulevikus kehtiva kriminaalpoliitika kohaselt süüteomenetluse eesmärgi endaga. 5.
  2. Lisaks faktilisele seosele peab Riigikohtu lahendi 3-1-1-97-10 p-i 19 kohaselt olemas olema ka õiguslik seos. Õiguslik seos tähendab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Käesoleval juhul on õiguslik seos olemas. Nii

§ 201kui ka § 2171 on varavastased süüteod.

Kannatanu poolt kantud kahju on samuti varaline, mistõttu on õiguslik seos ilmselge. Eeltoodust tulenevalt on kannatanu poolt kantud kahju vahetult tekitatud kuriteoga KrMS § 37 lg 1 mõttes ning kannatanutel on ka õigus esitada kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Riigiprokuratuuri 23.03.2020 määrusega jäeti X OÜ, Y OÜ ja CC esindaja vandeadvokaat Paul Kerese kaebus sisuliselt läbi vaatamata põhjendusel, et kaebuse olid esitanud selle esitamiseks mitteõigustatud subjektid ehk kannatanuks mitteolevad isikud. Seega on ringkonnakohtul menetluslik pädevus kontrollida üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise seaduslikkust ja põhjendatust.
  2. Kaebaja väited vahetu kahju tekkimisest seoses osaniku laenu lootusetuks muutumisega tulenevalt Q OÜ maksejõuetuks ja varatuks muutmisega jätab ringkonnakohus tähelepanuta. Riigiprokuratuur analüüsis 09.03.
  3. a kaebusest tulenevalt osanikel kaebeõiguse olemasolu vaid

§ 201

ja alternatiivselt

§ 2172

osas, kuivõrd kriminaalmenetluse alustamata jätmist vaidlustati vaid nende koosseisude osas.

§ 384

kirjeldatud kuriteokoosseisu osas alustamata jätmist ei vaidlustatud, mistõttu on selles osas kaebetähtaeg minetatud. 8. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 201

kaitseb vara omaniku õigust vara käsutada.

§ 2172

lg 1 kaitseb isiku vara tervikuna, koosseis eeldab tagajärjena suurt varalist kahju. Suur varaline kahju peab tekkima isikul, kelle varalisi huvisid pidi teo toimepanija järgima – isikul, kelle usaldust kuritarvitatakse. Juriidilise isiku juhtorgani liikmel on üldine kohustus täita oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olla lojaalne juriidilisele isikule. Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus järgida äriühingu nimel tehingute tegemisel äriühingu huve. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus riigiprokuröriga, et eelpoolnimetatud kuriteokoosseisude asjaolude kohaselt saab kõne all olla vahetu kahju tekkimine üksnes Q OÜ-le, seega on kannatanu staatus tulenevalt kogutud ja esitatud asjaoludest omistatav vaid Q OÜ-le. 9. Põhjendamatu on kaitsja väide, et eelpoolnimetatud kuriteokoosseisude puhul osanikel vahetu kahju tekkimise eitamisel võib juhatuse liikme poolt toime pandud õigusrikkumisi vaidlustada üksnes osaühing, millesse juhatuse liige kuulus, välistades põhjendamatult teised isikud, kes on teoga kahju kandnud. Äriseadustiku kohaselt on juhatuse liikme tagasikutsumine ja uue juhatuse liikme valmine osanike pädevuses, seega on ka teistel osanikel olemas võimalused oma õigused maksma panna. 4

(5)1-20-2694 Kolleegium märgib sedagi, et ka juhul, kui juriidilise isiku osanikud või võlausaldajad ei saa oma õiguste kaitsel tugineda karistusõigusele, ei tähenda see, et nende huvid jäävad automaatselt õiguskaitseta: osanikel ja võlausaldajatel on võimalik kaitsta oma õigusi tsiviilõiguslike vahenditega.
  1. Seonduvalt kaebaja viidetega Riigikohtu praktikale seoses tsiviilhagi esitamisega kriminaalmenetluses, märgib ringkonnakohus, et juba alustatud kriminaalasjas tsiviilhagi esitamine ei ole võrreldav kriminaalmenetluse alustamata jätmise vaidlustamisega. Kriminaalmenetlust ei alustata üksnes selleks, et väidetav kannatanu saaks esitada tsiviilhagi. Kriminaalmenetluse alustamine kaebeõiguse realiseerimise tulemina kujutab endast ka teise isiku – kuriteos väidetavalt kahtlustatava – mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mis tahes muudes eluvaldkondades aset leidva põhiõiguste riivega. Sellest tulenevalt ongi kaebeõigus piiratud kitsalt isikutega, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud.
  2. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on Riigiprokuratuur jätnud õigesti ja asjakohaselt Q OÜ osanikele kannatanu staatuse omistamata ja kaebeõiguse tagamata, jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 ja 385 p-st 11 juhindudes Riigiprokuratuuri 23.03.
  3. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.