Obsah (8)

§ 102§ 108§ 96§ 80§ 97§ 99§ 100§ 101

Tsiviilasi nr 2-19-14249 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-14249 Tsiviilasi

§ 102lg 1 ja 2 alusel väljamõistetavat elatist vähendada alljärgnevatel põhjustel.

Kostja varaline seis ei võimalda tal tasuda hagejale igakuiselt elatist seaduses sätestatud ulatuses. Kostja ei tööta. Kostja ainsaks sissetulekuks on riigi makstavad peretoetused summas XXX eurot (tl 27). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega hinnalist vallasvara. Lisaks on kostja võlgnikuks kahes täiteasjas, millistes on kostja vastu esitatud nõuete kogusumma 16 232,28 eurot (tl 28). Täiteasja nr 084/2012/1432 aluseks on Bigbank AS solidaarnõue kostja ja M.I. vastu summas 1 463,35 eurot. Täiteasja nr 084/2014/860 aluseks on Swedbank AS nõue kostja vastu summas 14 768,93 eurot. Kostja tasub mõlemat võlgnevust sissenõudjatega kokkuleppel maksegraafiku alusel. Mõlemad kohustused on võetud kostja ja M.I. abielu ajal. Esimese kohustuse puhul on kostja ja M.I. solidaarvõlgnikud, kuid kohustust maksab tagasi vaid kostja. Viimati sai kohtutäitur võlgnevuse katteks M.I. raha 01.04.

1. Samuti on kostja ülalpidamisel lisaks hagejale veel 3 alaealist last: XXX-aastane N.J, XXX-aastane A.J. ja XXX-aastane K.J. (tl 29-31). Olukorras, kus kostjalt mõistetakse välja hageja kasuks elatis seaduses sätestatud miinimummääras, jäävad N, A. ja K. vähem kindlustatuks kui elatist nõudev hageja. Kostja on seisukohal, et hageja ülalpidamiseks kulub igakuiselt oluliselt vähem, kui kahekordne seaduses sätestatud miinimumsumma. Nimetatud hinnangu aluseks on asjaolu, et hageja seaduslik esindaja on väidetavalt töötu ning elab koos hagejaga sotsiaalkorteris. Samuti saab hageja seaduslik esindaja kostjale teadaolevalt toiduabi toidupangast. Hageja igakuiseks sissetulekuks on XXX õppimise eest stipendium summas XXX eurot. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et osaliselt on hageja vajadused kaetud riikliku peretoetusega. Kostja taotleb elatise väljamõistmisel vähendada väljamõistetavat elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra.
2. Hageja nõuab elatist

§ 108alusel tagasiulatuvalt perioodi 28.05.2019-15.09.2019 eest.

Kostja taotleb jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata. Tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine paneks kostja äärmiselt raskesse olukorda, kuna kostjal puudub igakuine 2 Tsiviilasi nr 2-19-14249 sissetulek, millisest isegi jooksva kuu elatist tasuda. Samuti on kostja kindel, et hageja seaduslik esindaja ei ole hageja ülalpidamisse panustanud perioodil 28.05.2019-15.09.2019 raha seaduses sätestatud määras.

1. Alternatiivselt taotleb kostja vähendada tagasiulatuva elatise nõuet ning mõista tagasiulatuv elatis välja arvestades hageja põhjendatud ja vajalikke kulutusi ning kostja sissetulekuid. Kostja teeb ettepaneku, et tasub hageja ülalpidamiseks igakuiselt 50 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. 14.01.2020 KOHTUISTUNG
2. Hageja jäi oma nõude juurde ning palub välja mõista miinimummääras elatis tagasiulatuvalt alates 28.05.
3. M.I. möönab, et Tartu Maakohtu 23.04.2014 otsusega oli temalt välja mõistetud elatis A.I. kasuks, kuid seda ta maksnud ei ole, mistõttu on tekkinud elatise võlgnevus. M.I. avaldab, et ta ei käi tööl, kuid ilmselt läheb uuesti tööle XXX, kus töötas varasemalt XXX ning sai töötasu XXX eurot. Tööleping lõppes, sest tulid jõulud ja puhkused. Hageja seaduslik esindaja saab sotsiaaltoetust, mille eest maksab üüri ja kommunaalkulud. Detsembris sai toetust XXX eurot, millest pärast maksude maksmist jäi elamiseks ca XXX eurot. Muid sissetulekuid hageja seaduslikul esindajal ei ole. Toetust saab alates sellest ajast, kui töötasu oli väiksem kui miinimumpalk. M.I. teeb ka juhutöid. Kinnisvara M.I. ei ole. Sõiduauto on, mis on kohtutäituri poolt arestitud. Igapäevases toimetulemises aitavad teda XXX ja XXX, kes ostavad nt süüa. M.I. on töövõimeline. Teisi ülalpeetavaid ei ole.
4. Kostja avaldas, et ta on võimeline tasuma 50 eurot kuus. Kostja sissetulek on XXX eurot kuus ja tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last. Kostja peab esitatud nõuet pahatahtlikuks, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole 4 aastat lapse ülalpidamiseks elatist tasunud. Kostja on võtnud endale kohustuse maksta laene, mis oli tal hageja seadusliku esindajaga kahepeale võetud. Kostjal ei ole kinnisvara ega sõiduautot. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
6. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 12-13) nähtub, et kostja on hageja vanem, seega ülenejaks sugulaseks

§ 80lg 1 järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

11.

§ 97

p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või alaealise lapse ülalpidamiseks makstav igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on kostja alaealine laps, kes ei ela koos oma emaga. 12. Hageja on esitanud elatise nõude, paludes, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise alates 28.05.2019

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimumsummas.

Kostja on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada riikliku lastetoetusega ning asjaoluga, et kostja tasub ainuisikuliselt hageja vanemate poolt võetud laene ning kostjal puudub igasugune vara ja tema ülalpidamisel on veel kolm alaealist last. Esmalt hindab kohus tagasiulatuva elatise nõuet 3 Tsiviilasi nr 2-19-14249 13. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras hagi esitamisele eelnenud perioodi 28.05.2019-15.09.2019 eest. 14.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt ühe aasta eest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse majanduslikku olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav.
2. Kohus märgib, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks perioodil 28.05.2019 kuni 15.09.2019 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Ettepanekut elatist maksta ei ole hageja kostjale teinud.
3. Lisaks eelnevale nähtub kohtu materjalidest, et lapse ema täitis jooksvalt ja vabatahtlikult lapsega seotud kulusid (tl 61). Seega täitsid mõlemad vanemad vahetult lapse ülalpidamiskohustust.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus, elatise tagasiulatuva nõude, perioodi 28.05.2019 kuni 15.09.2019 eest, kogusummas 988,83 eurot, rahuldamata. Järgnevalt hindab kohus miinimumelatise nõuet
5. Kohus selgitab, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada

§-des 99 ja 102 sätestatuga.

§ 99

lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. 4 Tsiviilasi nr 2-19-14249
2. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist miinimummääras alates 16.09.
3. Kostja on haginõudele vastu vaielnud ja leidnud, et hageja esindaja ei ole tõendanud sellises summas elatise vajadust ning lisaks märkinud, et tal ei ole majanduslikult võimalik antud summas elatist tasuda. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist summas 50 eurot.
4. Hageja esindaja on hagiavalduses märkinud, et lapse vajadused on 270 eurot kuus. Kohus kohustas hagejat 14.01.2020 toimunud istungil esitama kohtule korrektne arvestus lapse vajaduste kohta. 21.01.2020 esitas M.I. kohtule lapse kulude arvestuse, mille kohaselt kulub eluasemele 40 eurot, toidule 70 eurot, tervishoiule 15 eurot, sidekuludeks 15 eurot, hügieenile 30 eurot, koolikohustuse täitmisele 40 eurot ja riietele 60 eurot kuus, seega kokku 270 eurot (tl 65). Eelnevast tulenevalt oleks lapse põhjendatud vajadused hageja esindaja poolt esitatud andmete kohaselt 270 eurot, millest pool on 135 eurot.
5. Kostja on asunud seisukohale, et temalt ei ole põhjendatud miinimumelatist välja mõista, kuna hageja esindajale makstakse lastetoetust, millest pool tuleks elatise summast maha arvestada.
6. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-174-16 märkinud, et

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 11; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 15; RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17).

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad (vt ka RKTKm nr 3-2-1119-15, p 11). Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad (p 13).

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (p 14).

1. Kohtu arvates saab lähtuda sellest, et osa lapse vajadustest on ilmselt kaetud riiklike toetustega (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-124-15 p 16 ja nr 3-2-1-37-11, p 16). Kostja on põhjendatult viidanud asjaolule, et lapse seadusliku esindaja käsutuses on lapse ülalpidamiseks ka riigilt saadavad peretoetused.
2. Riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi on muuhulgas lastetoetuse eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Alates
3. aastast on riigi poolt tasutava lastetoetuse suurus ühele lapsele 60 eurot kuus. Seega on põhjendatud elatise suurust vähendada 135-60/2=105 euroni lapse kohta.
4. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Kostja hinnangul esinevad alused

§ 102

lg 2 elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatu määra, sest kostja ülalpidamisel on veel kolm alaealist last ning kostja on alates 2013 aastast kodune ning hetkel töötu. Kostja esitas kohtule alaealiste laste A.J, N.J. ja K.J. sünnitunnistused (tl 29-31). Kostja ainsaks sissetulekuks on igakuine riigi poolt makstav peretoetus summas XXX eurot (tl 27). Kostjal puudub kinnisvara või muu hinnaline vallasvara. Lisaks on kostja võlgnikuks kahes täiteasjas, millistes on kostja vastu esitatud nõuete kogusummaks 16 232,28 eurot (tl 28). Kostja on seisukohal, et tema varaline seis ei võimalda tal anda lapsele nõutud summas ülalpidamist. 5 Tsiviilasi nr 2-19-14249

1. Otsustamaks, kas esinevad alused vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra, peab kohus esmalt hindama kostja varalist seisu ja võtma seisukoha, kas kostja on võimeline tagama kõigile oma alaealistele lastele ülalpidamist võrdsetes osades ja vähemalt miinimummääras.
2. Kohus on kogunud andmed kostja varalise seisundi kohta. Kostjale kuulub arvelduskonto, mis on arestitud. Kostja abikaasa arvelduskontolt nähtub, et peretoetus summas 344,03 eurot kantakse kostja abikaasa kontole. D.J. pangakonto jääk seisuga 14.01.2020 on 38,64 eurot. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud vähendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurust, kuivõrd kostja on töötu ning tema peamiseks sissetulekuks on peretoetus summas 344,03 eurot. Kostjal on kokku neli last, kellele tal tuleb tagada ühetaoline ülalpidamine, jätmata samas tegemata oma eluks vajalikud kulutused.
3. Hageja esindaja on märkinud, et on hetkel töötu ning elab sotsiaaltoetustest summas XXX eurot kuus. Hageja esindajal ei ole peale hageja teisi ülalpeetavaid. Hageja esindaja on tunnistanud, et AS Bigbank laen, mida kostja tasub, sai võetud perekonna huvides. Samuti ei vaidle kostja selle vastu, et tal on tasumata elatise võlgnevus kostjale.
4. Kohus on seisukohal, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud määrata elatise suuruseks 68 eurot kuus, kuna kostja teiste alaealiste laste ülalpidamise kohustus on ka kostja abikaasal. Samuti on kostja töövõimeline isik, kellel on kohustus teha pingutusi oma laste igakülgseks toetamiseks. Sellises suuruses elatis tagab hagejale ülalpidamise ning ei kahjusta kohtu hinnangul kostja enda hakkama saamist.
5. Elatis tuleb

§ 97p 1 alusel välja mõista kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Lähtudes eeltoodust on põhjendatud I.J. A.I. kasuks välja mõista igakuine elatis 68 eurot lapse kohta kuus alates 16.09.2019 kuni A.I. täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks M.I. poolt näidatud arveldusarvele. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6