← Eesti

2-19-9976/61

Obsah (11)§ 102§ 33§ 31§ 22§ 108§ 171§ 91§ 86§ 23§ 150§ 29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Määruse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2020 kell 13.00, Narvas Tsiviilasja number 2-19-9976 Tsiviilasi F F avaldus pankroti väljak

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

  1. Kohustada F F kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut
  2. mail 2020, algusega kell 15.
  3. Kui F F vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
  4. Määrata ja mõista välja Veli Kraavile ajutise pankrotihalduri tasu 611.00 eurot (lisandub käibemaks 122.20 eurot), s.o kokku 733.20 eurot, pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).
  5. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397.00 (kolmsada üheksakümmend seitse) eurot (lisandub käibemaks summas 79.40 eurot). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Advokaadibüroo LEXTAL (arvelduskonto XXX Swedbank AS-is).
  6. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
  7. Määrus teha teatavaks

§ 33lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud F F avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avaldusest nähtub, et võlgnikul on kohustusi ca 83 000.00 euro ulatuses. Võlgnik on töötu, varatu ning püsivalt maksejõuetu. 05.03.2020 määrusega on F F ajutiseks halduriks nimetatud Veli Kraavi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada F F pankrot. F F pankrotihalduriks tuleb nimetada Veli Kraavi. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikule kinnisvara ja osalusi äriühingutes ei kuulu. Võlgnikule kuulub arvelduskonto AS-is S P XXX (saldo 228.00 eurot) ning S AS-is XXX (saldo 0.00 eurot). Võlgnikul rahalised vahendid elatusmiinimumi ületavas osas puuduvad. N C Eesti filiaali vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maanteeameti 18.03.2020 andmete kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette liiklusregistris käesoleval ajal registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Võlgniku ettemaksukonto saldo seisuga 26.03.2020 on 0.00 eurot. Ajutine haldur on seisukohal seega, et igasugune vara, millele saaks pöörata sissenõuet, võlgnikul puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul seisuga 26.03.2020 maksuvõlgnevus puudub. Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja poolt 18.03.2020 edastatud registriväljavõtte kohaselt 2 võlgniku osas algatatud täitemenetlused puuduvad. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt summas 82 945.84 eurot. Võlgniku esitatud ülevaate kohaselt on kõik võlgniku kohustused tekkinud Saksamaal, mis oli võlgniku eelmine elukoht kuni 24.07.2018 (võlgniku 19.12.2019 esitatud elanike registreerimistunnistuse/ väljavõtte kohaselt). Teabesüsteemide väljavõtete ja vastuste kohaselt võlgnikul Eestis kohustused puuduvad. Täpsema ülevaate võlausaldajatest, nende nõuete tekkimisest, alusest ja suurusest on halduri hinnangul võimalik saada alles pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on kohtu hinnangul olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on töötu. Igasugune vara, mille arvelt kohustusi täita, võlgnikul puudub. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Ajutine haldur leiab ka, et ülima tõenäosusega ei võimalda võlgnikul lasuvate kohustuste ulatus hetke majanduslikku seisundit arvestades kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Käesoleval ajal puuduvad ajutisel halduril andmed selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on peamiselt suutmatusest täita oma erinevaid suures ulatuses tekkinud kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumisest tingituna. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (

§ 22lg 5).

Pankrotivara moodustamise alus saab

§ 108kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine.

Võlgniku arvelduskontode ülevaatuse käigus ebaharilikke ning tavapärasest majandustegevusest kõrvalekalduvaid tehinguid ei ilmnenud. Samuti ei nähtu ajutise halduri kasutuses olevatest materjalidest tehinguid, mis oleksid tagasivõidetavad. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.

§ 171

lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

§ 91

lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

§ 31lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

§ 86

lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. 3 Ajutine pankrotihaldur Veli Kraavi on esitanud tasunõude 6,5 töötunni eest kokku summas 611.00 eurot (lisandub käibemaks 122.20 eurot), s.o kokku 733.20 eurot.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks kokku 733.20 eurot (sh käibemaks 122.20 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud.

§ 150

lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (lisandub käibemaks). Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt

§ 171

lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb

§ 29lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest. Ülejäänud osas jäävad halduri tasu ja kulud pankrotivara kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.