2-20-4775/9

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 05. mai 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi XX avaldus kindlaksmääramiseks Tsiviilasja number 2-20-4775 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised esindajad ja nende lastega suhtlemiskorra Avaldaja: laste isa XX (isikukood XX, elukoht XX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo (Advokaadibüroo LMP, e-post piret.pallo@lmp.

1. ee)Puudutatud isik I, laps YY (isikukood XX, elukoht XX ) Puudutatud isik II, laps ZZ (isikukood XX, elukoht XX) Puudutatud isik II, laste ema WW (isikukood XX, elukoht XX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Orav (e-post katrin.orav@lextal.ee). RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu ja kinnitada XX ja WW vahel XX.XX.XXXX sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1 Lapsed viibivad XX juures kahel korral kuus üle nädala neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. XX võtab lapse(
2. d)neljapäeval lasteaiast või koolist ning viib lapse(
3. d)esmaspäeva hommikul lasteaeda või kooli. Kui laps(
4. ed)on haige(
5. d)või mistahes põhjusel esmaspäeval lasteaeda/kooli ei lähe, on laps(
6. ed)XX juures esmaspäevase tööpäeva lõpuni. 1.2 Nendel nädalatel, mil lapsed ei viibi XX juures neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni, viibivad lapsed XX juures kolmapäeva õhtust reede hommikuni (s.o kahel korral kuus üle nädala). XX võtab lapse(
7. d)kolmapäeval lasteaiast või koolist ning viib lapse(
8. d)reede hommikul lasteaeda või kooli. Kui laps(
9. ed)on haige(
10. d)või mistahes põhjusel reedel lasteaeda/kooli ei lähe, on laps(
11. ed)XX juures reedese tööpäeva lõpuni. 1.3 Suhtluskorra erandjuhud (nt kui ühel või teisel vanemal ei ole enda suhtlusperioodi ajal võimalik lastega viibida) lepitakse igal korral eraldi kokku kirjalikul teel esimesel võimalusel suhtluskorra erisusest teada saamisest. 1.4 Laste haigestumise korral jäävad lapsed üldjuhul selle vanema juurde, kelle juures nad suhtluskorra järgselt haigestumise ajal viibisid. Juhul kui laps haigestub laste teisele vanemale üleandmise päeval enne tööpäeva lõppu (st enne kella 17.00), hoolitseb kuni laste üleandmiseni haigestunud lapse eest vanem, kellega laps viibis haigestumise päeva hommikul. Lapse üleandmine teisele vanemale toimub sel juhul selle vanema juures, kus viibib laps. Vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele on laste haigestumise korral võimalik laste viibimiskoha ja hoolduslehe võtmise osas sõlmida eraldi kokkulepe. 1.5 Suvepuhkuste ajal on mõlemal vanemal õigus viibida lastega neli nädalat kuni kahenädalaste katkematute perioodide kaupa. Konkreetsed nädalad lepivad vanemad kokku iga aasta 1. maiks. 1.6 Suveperioodil, kui mõlemad vanemad on tööl, kuid ühe või teise pere vanavanemad (XX vanemad või WW vanemad) puhkavad ning soovivad/saavad lapsi hoida, kasutatakse laste hoidmisel vanavanemate abi ning ei viida lapsi lasteaeda/-hoidu. Sellisel moel on pikendatud laste suvepuhkuse periood. Ettepanekud ning täpsem korraldus laste hoiu osas vanavanemate poolt lepitakse kokku kirjalikult iga korra osas eraldi. 1.7 Jõulupühade ajal 24-25. detsember on lapsed paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga. Selle perioodi veetmiseks antakse lapsed üle 24. detsembril hiljemalt kell 12.00 ja viiakse graafikujärgsele vanemale tagasi 25. detsembril hiljemalt kell 13.00. Aastavahetuse perioodil 31. detsember-01. jaanuar viibivad lapsed paaritutel aastatel isa juures ning paaris aastatel ema juures. Selle perioodi veetmiseks antakse lapsed üle 31. detsembril hiljemalt kell 12.00 ja viiakse graafikujärgsele vanemale tagasi 1. jaanuaril hiljemalt kell 13.00. 1.8 Laste sünnipäevadel on mõlemal vanemal õigus lapsi näha ning osaleda laste sünnipäevadel, olenemata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu suhtluskorra järgi on. Vanema sünnipäeval võimaldab vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgselt viibivad, suhtluskorra erisusena veeta lastel ühe ööpäeva teise vanemaga tema sünnipäeva ajal. 1.9 Pereliikmete, vanemate laste sõprade sünnipäevad ja lähisugulaste (vanemad, õed-vennad, nende lapsed) sünnipäevade ja muude tähtpäevade puhul, mil vanem soovib lastega koos viibida, kuid suhtluskorra järgselt on lapsed teise lapsevanema juures, annab vanem suhtluskorra muutmise soovist kirjalikult teada esimesel võimalusel. Vastutulek suhtluskorra muutmiseks eelnimetatud tähtpäevade tähistamiseks on tungivalt soovitatav. Muutmisettepaneku esitav vanem esitab ka ettepaneku muudetava päeva ajaliseks asendamiseks. Tähtpäevade ja sünnipäevade hulka ei ole arvatud lasteaiakaaslaste sünnipäevad. 1.10 Mõlemad vanemad panevad teisele vanemale üleandmisel lastele kaasa vajalikud riided, jalatsid ning spordivarustuse. Vanem, kelle juurde lapsed algaval suhtlusperioodil lähevad, teavitab konkreetsete riideesemete ja varustuse vajadusest eelnevalt teist vanemat kirjalikult ette (nt vajadus pidulike riiete järgi sünnipäevale minekuks, soov jalgrataste kasutamiseks rattasõidu harjutamiseks jne). Vanem, kelle kodust koolilaps läheb kooli, tagab kooliasjade ning huvitegevuseks vajalike riiete viimise teise vanema juurde, kelle lastega viibimise periood algab. 1.11 Vanemate vaheliseks infovahetuse kanaliks laste heaolu kohta on SMS. 1.12 Vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, on kohustatud vastama teise vanema SMSile laste heaolu kohta esimesel võimalusel. Juhul kui lastega viibiv vanem ei ole SMS-ile kahe tunni jooksul vastanud, võib teine vanem helistada. 1.13 Sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus teise vanemaga telefoni teel suhelda. Vanem, kes lastele helistab, peab arvestama telefonisuhtlusel laste magamamineku aegasid. Juhul kui vanem, kelle juures lapsed viibivad, ei saa telefonikõnele vastata, peab ta leidma võimaluse laste suhtluseks teise 2 vanemaga telefoni teel arvestades laste magamamineku aegasid ning jättes teise vanemaga suhtluseks vähemalt 15-minutilise perioodi. 1.14 Mõlemad vanemad hoiduvad tegevusest, mis kahjustavad põhjendamatult laste suhet teise vanemaga või raskendavad laste kasvatamist. Hoolimata suhtlemise korrast teevad vanemad laste kasvatamise osas igakülgset koostööd, arvestades eelkõige laste heaolu, huve ja vajadusi. 1.15 Lähtuvalt ühise hooldusõiguse printsiibist langetavad vanemad laste elukorraldust puudutavad püsivamad otsused (üldhariduskooli ja/või huviringi valik jms) ühiselt kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kokku leppides. Üldhariduskooli valiku osas edastavad vanemad oma ettepanekud teineteisele e-kirja vahendusel. Enne ühise kirjaliku kokkuleppe saavutamist ei ole kummalgi vanemal õigust esitada avaldust ühegi üldhariduskooli koosseisu arvamiseks. Ettepaneku huviringides osalemise osas edastab üks vanem teisele e-kirja teel enne õppeaasta algust augustikuu jooksul. Õppeaasta jooksul algava huviringi puhul teeb üks vanem teisele ettepaneku huviringis osalemise osas e-kirja teel vähemalt 1 nädal enne registreerumise tähtaega. Enne ühise kokkuleppe saavutamist ei ole kummalgi vanemal õigust last huviringi registreerida. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4775, XX avaldus lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 3. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 4. Avalikult teha teatavaks üksnes määruse resolutsioon ja asendada menetlusosaliste nimed tähistega järgnevalt: avaldaja nimi tähisega XX, puudutatud isik I nimi tähisega YY, puudutatud isik II nime tähis ZZ ja puudutatud isik III tähisega WW. 5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 3