← Eesti

3-19-2269/7

Obsah (4)§ 152§ 155§ 108§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Määruse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-2269 Haldusasi X kaebus Eesti Töötukassa 06.08.2019 otsuse nr T

) § 155 lg 5, § 204 lg 1). ASJAOLUD

  1. X (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (vastustaja) ja Sotsiaalkindlustusametile 03.07.2019 ühistaotluse töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
  2. Vastustaja tuvastas 06.08.2019 otsusega nr TVH/19/027877, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
  3. Vastustaja jättis 07.08.2019 otsusega nr TVT/19/036585 kaebajale töövõimetoetuse määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
  4. Kaebaja esitas 06.08.2019 otsuse peale 06.09.2019 vaide. 3-19-2269
  5. Vastustaja jättis 24.10.20191 vaideotsusega nr 1709 vaide rahuldamata.
  6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 06.08.2019 otsuse ja 24.10.2019 vaideotsuse tühistamiseks.
  7. Vastustaja tunnistas 26.03.2020 otsusega nr TVH/20/012632 oma 06.08.2019 otsuse ja 24.10.20192 vaideotsuse kehtetuks, sest menetluse uuendamise käigus selgusid uued õiguslikud ja faktilised asjaolud ning lisandusid uued terviseandmed. AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus analüüsis veel kord kaebaja tervise infosüsteemis olevaid terviseandmeid, sh kaebuses kirjeldatud ja lisandunud terviseandmeid, ning muutis oma esialgset hinnangut – kaebaja tervislik seisundi mõjutab tema töövõime ulatust.
  8. Vastustaja esitas 27.03.2020 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, sest vastustaja on vaidlusalused otsused kehtetuks tunnistanud ja teeb uue töövõime hindamise otsuse.
  9. Kaebaja kinnitas 03.04.2020 avalduses, et vastustaja tuvastas 27.03.2020 otsusega nr TVH/20/012731 kaebajal osalise töövõime, tunnistas 30.03.2020 otsusega nr TVT/20/016799 oma varasema töövõimetoetuse mittemääramise otsuse kehtetuks ning määras 31.03.2020 otsusega nr TVT/20/017020 kaebajale töövõimetoetuse. Töövõimetoetus perioodi 03.07.2019–29.02.2020 eest maksti välja 01.04.
  10. Kaebaja nõustub vastustaja otsustega ja menetluse lõpetamisega pärast viivise väljamaksmist. Kaebaja taotleb võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud viivise maksmist alates 07.08.2019 (mil tehti töövõimetoetuse mittemääramise otsus) kuni 01.04.2020 (mil töövõimetoetus välja maksti). KOHTU PÕHJENDUSED 10.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja esitatud tõenditest nähtub, et vastustaja on ise 26.03.2020 otsusega vaidlusalused 06.08.2020 otsuse ja 24.10.2019 vaideotsuse kehtetuks tunnistanud. Samuti nähtub kaebaja 03.04.2020 avaldusest, et vastustaja on teinud kaebaja töövõime hindamise kohta uue otsuse. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi. Kaebaja ei ole taotlenud menetluse jätkamist, mistõttu tuleb menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

11. Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

  1. Menetluse lõpetamise tõttu tuleb tühistada ka varem kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg.
  2. Kaebaja oli kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, seega puudub vajadus riigilõivu tagastamise küsimust lahendada. 14.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, seega jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 1 Vastustaja selgituste kohaselt digiallkirjastati vaideotsus 25.10.2019. Kohtule ei ole allkirjastatud vaideotsust edastatud. 2 Otsuses on märgitud vaideotsuse kuupäevaks 25.10.2019. 2

(3)3-19-2269 15. Kaebaja esitas 03.04.2020 avalduses nõude mõista vastustajalt välja viivis töövõimetoetuse väljamaksmisega viivitamise eest. Kohus käsitleb seda kaebuse muutmise avaldusena, sest sellist nõuet ei ole esialgses kaebuses esitatud.

§ 49

lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks

-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebaja esitatud viivise nõue seondub töövõimetoetuse otsusega, mitte töövõime hindamise otsusega. Kaebaja vaidlustas kaebuses vaid töövõime hindamise otsust ja selle kohta tehtud vaideotsust, mitte vastustaja 07.08.2019 otsust, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata. Seega ei seondu kaebaja viivise nõue praeguse kaebuse eesmärgiga. Praeguse kaebuse eesmärgiks oli vastustaja kohustamine kaebaja töövõimet uuesti hindama. Juhul, kui kohus oleks kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ja otsusega kaebuse rahuldanud ning kohustanud vastustajat kaebaja töövõimet uuesti hindama, ei oleks saanud sellises kohtuotsuses kohustada vastustajat maksma kaebajale viivist. Seega ei ole kaebaja uus nõue seotud praeguse vaidlusega ega ole kaebuse eesmärgi saavutamiseks otstarbekas, mistõttu ei võta kohus kaebuse muutmise avaldust vastu. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.