2-1x-17204 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse 06.03.2020. a, Võru kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja 2-1x-17204 number Tsiviilasi A. M. ja A. K. avaldus nende põl

) § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus.

§ x lg 1 sätestab, et isaduse tuvastab kohus, kui sama seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud.

§ x lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.

§ x näeb ette, et isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Kui isik, kelle vastu oleks tulnud hagi 3 esitada, on surnud, siis otsustab kohus hagita menetluses isaduse vaidlustamise või tuvastamise selle isiku avalduse põhjal, kes on eelmise lause kohaselt õigustatud hagi esitama. Esitatud ja kogutud tõendite alusel tegi kohus kindlaks alljärgnevad asjaolud: • Avaldaja A. M. on sündinud xxxxxxxxxx. a (tl 3). Rahvastikuregistri andmete alusel on A. M. sünnijärgne perekonnanimi K. . Avaldaja abiellus xxxxxxxxxx. a ning abiellumise järgselt kannab perekonnanime M. . • Avaldaja A. K. on sündinud xxxxxxxxxx. a (tl 4). • Avaldajate sünniakti on emana kantud K. K. . Avaldajate sünniaktis puudub kanne isa kohta. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku xxxxxx Jaani koguduse 30.12.201x. a tõendi (tl 14) kohaselt on koguduse personaliraamatus ja sündinute ja ristitute raamatus märgitud xxxxxxxxxx.a sündinud K. K. tütre A. ja xxxxxxxxxx. a sündinud poja A. isanimeks märgitud „H. “. Ka rahvastikuregistris on mõlema avaldaja isanimeks märgitud „H. “. • Avaldajate ema K. K. on sündinud xxxxxxxxxx. a ja surnud xxxxxxxxxx. a. Enne avaldajaid on K. K. sündinud veel kaks last:

1. . a sündinud H. K. ja xxxxxxxxxx. a sündinud R. K. . H. K. ja R. K. sünniaktidesse ei ole isa kohta kandeid tehtud. Rahvastikuregistris on H. K. isanimeks märgitud „xxxxx“ ja R. K. isanimeks „V. “. R. K. suri x.ndal elupäeval xxxxxxxxxx. a. H. K. on surnud xxxxxxxxxx.a. K. K. registrijärgseks elukohaks perioodil xxxxxxxxxx. a kuni tema surmani, s.o xxxxxxxxxx. a on märgitud xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxxx küla. • E. T. on sündinud xxxxxxxxxx. a ja surnud xxxxxxxxxx. a (tl 5). Rahvastikuregistri andmetel oli E. T. abielus E. K. . Abielu registreeriti xxxxxxxxxx. a ja lahutati xxxxxxxxxx. a. E. T. ei ole registrisse kantud lapsi. Tema registrijärgseks elukohaks perioodil 01.02.1x. a kuni surmani, s.o kuni xxxxxxxxxx. a on märgitud xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxxx küla. 4 Avaldajate väitel elasid nende ema K. K. ja E. T. koos juba enne nende sündi alates xxxx. aastast. Avaldajate teatel on nad kogu elu teadnud, et E. T. on nende isa. Isadus jäi aga ametlikult vormistamata. Avaldajad on esitanud tõendina väljavõtted majaraamatust (tl 18-22), millest nähtub, et aastatel xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx elasid xxxxxx külanõukogus asunud majapidamises koos H. T. , sündinud xxxxxxxxxx. a, K. K. , sündinud xxxxxxxxxx. a, H. K. , sündinud
2. . a, A. K. , sündinud xxxxxxxxxx. a, ja A. K. , sündinud xxxxxxxxxx. a. H. K. isanimeks on märgitud „xxxxx“ ja A. K. ning A. K. isanimeks „H. “. Perekonnapeaks on märgitud H. T. . K. K. suhteks perekonnapeaga on märgitud „naine“ ja xxxx. a majaraamatus „abielus“. H. K. suhteks perekonnapeaga on märgitud „naise poeg“ ja A. K. ning A. K. suhteks „lapsed“. Kohus leiab, et nimetatud tõend kinnitab avaldajate ütlusi selle kohta, et nad elasid lapsena ühises peres koos oma ema K. K. , H. T. ja poolvenna H. K. . Majaraamatutes on xxxxxxxxxx. a sündinud lapse nimeks märgitud küll A. K. , aga kohus leiab, et asjaoludest võib järeldada, et tegelikult on tegemist samal kuupäeval sündinud A. K. . Avaldajad seletasid kohtus, et A. K. nime asemel on ekslikult märgitud A. . Kohus kontrollis ka rahvastikuregistrist, et ei K. K. ega E. T. ei olnud last nimega A. K. . Rahvastikuregistri andmetel ei ole xxxxxxxxxx. a sündinud A. K. nimelist isikut olemas. Kohus kontrollis ka rahvastikuregistrist, et olemas ei ole xxxxxxxxxx. a sündinud isikut nimega H. T. . Avaldajad selgitasid kohtus, et xxxxxxxxxx. a sündinud E. T. sünnijärgne eesnimi oli „H. “, aga passi vahetuse käigus mingil ajal sai mingil põhjusel uueks eesnimeks „E. “. Avaldajad on esitanud tõendina koopia E. T. tööraamatust (tl 34), millest nähtub, et maha on kriipsutatud eesnimi „H. “ ja kirjutatud uus eesnimi „E. “. Arvestades asjaolusid leiab kohus, et xxxxxxxxxx. a sündinud E. T. sünnijärgne eesnimi oli „H. “ ja dokumentide vahetamise käigus muudeti eesnimeks „E. “. Asjaoludest võib järeldada, et xxxxxxxxxx. a sündinud E. T. puhul on tegemist sama isikuga, kes on märgitud majaraamatutes perekonnapeaks ja kes elas xxxxxx külanõukogus ühes majapidamiseks koos avaldajate ja nende emaga. 5 Avaldajad on esitanud kohtule tõendina ka perekonna fotod, sh pulmapildi, kus on kujutatud pruutpaar koos külalistega (tl 15) ja matuse pildid (tl 16, 17), kus on kujutatud surnu koos lähedastega. Kohtuistungil seletasid avaldajad, et esimene foto on avaldaja A. M. pulmapilt, kus koos teiste külalistega on avaldajate ema K. K. ja isa E. T. . Matuse piltide kohta seletasid avaldajad, et seal on surnud nende isa E. T. ja avaldajad tema lähedastena. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 580 lg 1 näeb ette, et surnud isikust põlvnemise tuvastamise menetluses kuulab kohus ära lapse teise vanema ning surnud isiku vanemad, abikaasa ja täisealised lapsed, samuti muud isikud, kelle ärakuulamist peab kohus vajalikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus need isikud jätta ära kuulamata üksnes juhul, kui isik on kestvalt võimetu seletust andma või kui tema viibimiskoht on teadmata. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et avaldajate A. M. ja A. K. ema on surnud. Kohus tegi ka kindlaks, et isiku, kellest põlvnemise tuvastamist taotletakse, s.o E. T. vanemad ning abikaasa on surnud ning teisi lapsi E. T. ei ole. Kohus leiab, et avaldajate ütluste ja asjas esitatud ning kogutud dokumentaalsete tõendite põhjal saab usaldusväärselt järeldada, et avaldajad A. M. ja A. K. põlvnevad xxxxxxxxxx.a surnud E. T. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille põhjal võiks selles kahelda või järeldada, et avaldajate isa on keegi teine. Esitatud asjaoludest nähtub, et avaldaja ema K. K. ja E. T. elasid avaldajate eeldatava eostamise ja sündimise ajal koos. Kuigi avaldajate sünniakti isa kohta kannet ei tehtud, on märgitud kirikuregistritesse avaldajate isa eesnimeks – H. . Vastav kanne on tehtud ka rahvastikuregistris. Nagu kohus eespool märkis, on asjaolude põhjal alust arvata, et E. T. eesnimi on hilisemalt dokumentide vahetamise käigus muutunud ja tema sünnijärgne eesnimi oli H. . Eeltoodu alusel rahuldab kohus avalduse ja loeb tuvastatuks, et A. M. ja A. K. põlvnevad xxxxxxxxxx. a surnud E. T. . TsMS § 582 lg 4 alusel saadab kohus põlvnemise tuvastamise määruse pärast selle jõustumist perekonnaseisuasutusele. Määrus on aluseks muudatuste tegemiseks isikute perekonnaseisuandmetes. 6 Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus teeb lahendi avaldajate huvides ning kohus leiab, et asjaolusid arvestades on põhjendatud jätta menetluskulud avaldajate kanda võrdsetes osades. Käesolevas asjas on teadaolevaks menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv, mis jääb avaldajate kanda. Asjas muude hüvitatavate menetluskulude tekkimist ei ole teada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 7