← Eesti

1-18-6180/118

Obsah (14)§ 184§ 185§ 64§ 68§ 65§ 831§ 83§ 16§ 200§ 199§ 58§ 57§ 84§ 1261

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus 16. detsember 2019 1-18-6180 Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kriminaalasi Ragnar Kodari süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. märtsi
  2. a otsus Süüdistatav Ragnar Kodar ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets, apellatsioon Süüdistatav - Ragnar Kodar (isikukood 37305242716) Kaitsja - advokaat Marko Paabumets, määratud korras Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Suuline menetlus Kohtuistungi aeg
  3. september 2019 Kohtuistungil osalenud isikud Süüdistatav Ragnar Kodar, advokaat Marko Paabumets ja prokurör Ülle Hõrak Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Vaidlustatud kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonimenetluse pooled RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Tartu Maakohtu
  5. märtsi
  6. a otsus osas, milles maakohus: 1) tunnistas Ragnar Kodari süüdi: - V.M. le
  7. aastal 2 g amfetamiini sisaldava aine ja 1,25 g kanepi andmises, - K.K. ilt
  8. a novembris ecstasy tableti omandamises, - grupis K.K. iga
  9. a novembris GHB suures koguses käitlemises, - K.K. ile
  10. novembril 2017 kahel korral 5 g,
  11. novembril 2017 7 g ja
  12. novembril 2017 5 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - M.L. le
  13. novembril 2017 3 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - H.H. le
  14. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises, -

§ 185

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes alaealisele L.P. ile

  1. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises ja
  2. a novembris ühe tarvitamiskoguse marihuaana andmises; 2) mõistis Ragnar Kodarile

§ 185

lg 2 p 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust ning

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga; 3) mõistis Ragnar Kodarilt välja 6840 eurot konfiskeerimise asendamiseks; 4) määras kindlaks, et konfiskeerimise asendamise nõue tuleb täita osaliselt Ragnar Kodarilt ära võetud sularaha 2030 euro arvelt ning Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kanda nimetatud sularaha Maksu- ja Tolliameti kontole; 5) mõistis Ragnar Kodarilt välja menetluskulud summas 6085 eurot.

  1. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Ragnar Kodar õigeks: - V.M. le
  2. aastal 2 g amfetamiini sisaldava aine ja 1,25 g kanepi andmises, - K.K. ilt
  3. a novembris ecstasy tableti omandamises, - grupis K.K. iga
  4. a novembris GHB suures koguses käitlemises, - K.K. ile
  5. novembril 2017 kahel korral 5 g,
  6. novembril 2017 7 g ja
  7. novembril 2017 5 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - M.L. le
  8. novembril 2017 3 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - H.H. le
  9. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises, -

§ 185

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes alaealisele L.P. ile

  1. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises ja
  2. a novembris ühe tarvitamiskoguse marihuaana andmises; 2) mõista Ragnar Kodarilt välja 3975 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks; 3) jätta 315 eurot menetluskuludest riigi kanda ja mõista Ragnar Kodarilt välja 5770 eurot menetluskulude katteks.
  3. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, tunnistades õigusvastaseks Tartu Maakohtu
  4. novembri
  5. a kohtumääruse nr KM4603/2017 ja
  6. novembri
  7. a kohtumääruse nr KM4749/2017 ning jätta maakohtu põhjendustest läbivalt välja viited käesoleva otsuse põhiosas tõendina lubamatuks tunnistatud jälitustoimingu protokolli osadele.
  8. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  9. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. 2

(61)
  1. Kohaldada Ragnar Kodari suhtes vahistamist alates Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7705 mõistetud karistuse ärakandmisest kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.
  4. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasu 1184 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 197 eurot ja 40 senti) apellatsioonimenetluses Ragnar Kodarile riigi õigusabi osutamise eest.
  5. Jätta eelmises punktis nimetatud apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
  6. Jätta Ragnar Kodari taotlus maakohtu
  7. veebruari
  8. a kohtuistungi protokolli parandamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  9. Ragnar Kodar anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi suure koguse narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt ning

§ 185

lg 2 p 2 järgi korduvalt väikese koguse narkootilise aine edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, täisealise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (s.o

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

  1. Süüdistuse kohaselt käitles R. Kodar amfetamiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA ehk ecstasy), üle 0,2% THC sisaldusega kanepit ja selle töötlemisprodukte (marihuaana) ning gammahüdroksüvõihapet (GHB). R. Kodar käitles nimetatud aineid ebaseaduslikult hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. R. Kodari poolt käideldud ained kuuluvad sotsiaalministri
  2. mai
  3. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 1,3 grammi amfetamiini, 1,4 grammi metüleendioksümetamfetamiini MDMA ehk ecstasy või 10 tabletti, 7,5 grammi marihuaanat, 16 grammi GHB-d.
  4. Süüdistuse kohaselt käitles R. Kodar narkootikume isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Ta tegi seda, olles elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastatud ja seetõttu piiratud liikumisvõimalusega. R. Kodar pani kuriteo toime grupis M.-V.S. a (S) ja M.P. iga (P). R. Kodar tellis A.J. lt korduvalt suurtes kogustes narkootilist ainet amfetamiini, mille A.J. andis üle R. Kodari poolt saadetud isikutele ning vedas ise üksinda ja ka koos teiste isikutega edasiseks käitlemiseks R. Kodarile Tartumaale XXX . 3

(61)
  1. Prokurör loobus süüdistusest osas, mis puudutas R. Kodari poolt 120 grammi amfetamiini omandamist A.J. lt grupis M.-V.S. aga.
  2. Süüdistuse kohaselt omandas R. Kodar grupis M.-V.S. aga A.J. lt
  3. juulil 2017 20 g tarvitamisvalmis amfetamiini, mille vedamisel osales ka R.P. . Kuna R. Kodar kandis elektroonilise valve seadet, siis kokkuleppel R. Kodariga toimetas Tallinnast omandatud amfetamiini sõiduvahendiga temani M.-V.S. k. Omandatud aine müüs edasi M.-V.S. k, kes andis saadud raha R. Kodarile. M.-V.S. k R. Kodarilt
  4. juulil
  5. a koos R.P. iga toodud amfetamiini eest tasuks 4 grammi amfetamiini.
  6. Lisaks tegi M.-V.S. k
  7. juulil 2017 A.J. kasutuses olevale L.M. a Swedbank arvelduskontole R. Kodari eest sissemaksu 795 eurot, et omandada
  8. juulil 2017 A.J. käest amfetamiini. A.J. pidi amfetamiini toimetama R. Kodari elukohta, XXX . A.J. andis sularahaautomaadist välja võetud raha üle oma varustajale, kuid amfetamiin jäi saamata. Seega jäi nimetatud tehing tegemata A.J. , R. Kodari ja M.-V.S. a tahtest sõltumata.
  9. Samuti omandas R. Kodar grupis M.P. iga ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses tarvitamisvalmis amfetamiini. R. Kodari ülesandeks oli A.J. lt amfetamiini tellimine ja selle eest tasumine. M.P. i ülesanneteks oli hinnata omandatud aine kvaliteeti, hankida narkootilise aine edasiandmiskogustesse pakendamiseks vajalikke kotte ja tegeleda omandatud narkootilise aine edasimüümisega. Aine realiseerimise järel viis M.P. saadud raha R. Kodarile ja tegi enda kasutuses olevatele kontodele sularaha sissemakseid. M.P. tasus vastavalt R. Kodarilt saadud juhistele viimase poolt tellitud aine eest A.J. le enda kasutuses olevate Swedbanki arvelduskontode kaudu, kust tegi pangaülekanded A.J. kasutuses olnud Swedbanki arvelduskontole järgmiselt:
  10. augustil 2017 630 eurot;
  11. novembril 2017 150 eurot;
  12. novembril 2017 200 eurot;
  13. novembril 2017 600 eurot;
  14. novembril 2017 320 eurot;
  15. novembril 2017 900 eurot;
  16. novembril 2017 100 eurot;
  17. novembril 2017 tegi M.P. A.J. Swedbanki arvelduskontole sularaha sissemaksu summas 1000 eurot.
  18. Selliselt omandati süüdistuse kohaselt R. Kodari elukohas XXX kokku vähemalt 855 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini järgnevalt: -
  19. augustil 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
  20. augustil 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
  21. oktoobril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
  22. oktoobril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
  23. novembril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
  24. novembril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõid ööl vastu
  25. novembril 2017 kohale A.J. ja A.M. ;
  26. novembril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõid ööl vastu
  27. novembril 2017 kohale A.J. ja A.M. sõiduautoga Audi reg nr XXX ;
  28. novembril 2017 vähemalt 100 grammi, mille tõid ööl vastu
  29. novembril 2017 kohale A.J. ja A.M. sõiduautoga Audi reg nr XXX ;
  30. novembril 2017 omandatud vähemalt 75 grammi tõi kohale A.J.
  31. novembril 2017 kella 1.21 ajal sõiduautoga Audi reg nr XXX .
  32. novembril 2017 vähemalt 100 grammi, mille tõi kohale A.M. sõiduautoga Mercedes-Benz reg nr XXX ;
  33. novembril 2017 vähemalt 100 grammi, mille tõi
  34. detsembril 2017 esimestel minutitel kohale A.J. sõiduautoga Audi reg nr XXX . 4
(61)
  1. Süüdistuse kohaselt omandas A.J. R. Kodari tellimusel
  2. detsembril 2017 Tallinnas K.A. ilt ligikaudu 50 grammi ja
  3. detsembril 2017 ligikaudu 100 grammi, kahe korraga kokku 142,53 grammi 27% ja 24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbrit, milles oli 27,26 grammi puhast amfetamiini. A.J. suundus omandatud suure koguse amfetamiini edasi andmiseks R. Kodarile sõiduautoga Audi (reg nr XXX ) Tartumaale XXX, kuid peeti kuriteos kahtlustatavana Harjumaal Kose alevikus kinni ja narkootiline aine leiti ning võeti ära tema valdusest
  4. detsembril 2017 toimunud sõiduki läbiotsimisel.
  5. Omandatud amfetamiini andis R. Kodar süüdistuse kohaselt enda elukohas Tartumaal XXX edasimüümiseks ja tarvitamiseks mitmetele isikutele hinnaga 20 eurot gramm, täpsemalt alljärgnevatel asjaoludel: - M.P. ile mitmed tarvitamisekogused ja
  6. a septembris ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi alates
  7. a oktoobrist kuni R. Kodari kinnipidamiseni
  8. detsembril 2017 ühel korral 20 grammi, vähemalt viiel korral 10 grammi kaupa, vähemalt kolmel korral 5 grammi kaupa; - L.P. ele (P) ja A.S. ile
  9. a novembris kolmel korral 10 grammi kokku 30 grammi, kuid selles osas loobus prokurör kohtuistungil süüdistusest. - V.M. le
  10. novembril 2017 kahel korral 1 grammi,
  11. novembril 2017 3 grammi ja
  12. detsembril 2017 2 grammi; - K.K. ile
  13. novembril 2017 kahel korral 5 grammi,
  14. novembril 2017 7 grammi ja
  15. novembril 2017 5 grammi; - M.L. le
  16. novembril 2017 3 grammi.
  17. Eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandas R. Kodar vähemalt 2 grammi kanepit, mille andis V.M. le edasi perioodil
  18. a suve lõpust kuni
  19. a aasta sügiseni kahel korral 1 grammi kaupa.
  20. Samuti omandas R. Kodar M.P. ilt
  21. aasta novembris vähemalt 2 grammi kanepit.
  22. R. Kodar omandas K.K. ilt
  23. a novembris vähemalt ühe ecstasy tableti, mille andis
  24. aasta novembri alguses edasi V.M. le.
  25. Lisaks käitles R. Kodar grupis K.K. iga ühiselt ja kooskõlastatult narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) suures koguses. Alates
  26. novembrist 2017 suhtles K.K. R. Kodari ja tuvastamata isikuga ning leppis kokku 300 euro eest 500 ml gammahüdroksüvõihappe (GHB) omandamise asjaolud. Eelneva kokkuleppe alusel rahastas tehingut R. Kodar.
  27. K.K. omandas eeluurimisel tuvastamata isikult
  28. novembril 2017 Valguta kooli juures Valguta külas Tartumaal GHB-d ja toimetas selle edasi R. Kodari elukohta XXX , XXX , Tartumaa. Omandatud 500 ml jagati nii, et K.K. sai 250 ml ja R. Kodar 250 ml. Omandatud GHB-st andis R. Kodar
  29. novembril 2017 enda elukohas ühe tarvitamiskoguse H.H. le.
  30. Seega pani R. Kodar toime tahtlikult suure koguse narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt, mis on

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu. 5

(61)
  1. R. Kodarit süüdistatakse veel selles, et tema, täisealise ja varem narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo toime pannud isikuna, andis tahtlikult nooremale kui kaheksateistaastastele L.P. ile (sündinud
  2. oktoobril 2001) enda elukohas Tartumaal, XXX, XXX enne
  3. kuupäeva
  4. a novembris marihuaanat vähemalt ühe tarvitamiskoguse ja
  5. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse gammahüdroksüvõihapet (GHB-d).
  6. Seega pani R. Kodar täisealise isikuna korduvalt toime väikese koguse narkootilise aine edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Ta tegi seda isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (s.o

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo).

Sellega pani ta toime

§ 185lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU OTSUS Resolutiivosa

  1. Tartu Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega tunnistati R. Kodar süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.

Lisaks tunnistati R. Kodar süüdi

§ 185

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti R.

Kodarile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 4.

detsembrist 2017 kuni 11. aprillini 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva, ning mõisteti R. Kodarile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust. 20.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 13.

jaanuari

  1. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 10 kuu ja 21 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti R. Kodarile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus
  2. märtsi
  3. a.
  4. KrMS § 309 lg 2 alusel mõisteti R. Kodar õigeks temale

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuse järgmistes episoodides: - 120 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamises A.J. lt grupis M.-V.S. aga; - L.P. ele ja A.S. ile

  1. a novembris kolmel korral 10 grammi kokku 30 grammi amfetamiini andmises.
  2. Samuti mõisteti R. Kodar õigeks temale

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses 20 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamises A.J. lt grupis M.-V.S. aga. 23.

§ 831lg 1 ja § 84 alusel mõisteti R.

Kodarilt välja 6840 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamise nõue täideti osaliselt R. Kodarilt ära võetud sularaha, 2030 euro arvelt, mis oli kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole ning oli Tartu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a määrusega arestitud. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Tartu Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrusega arestitud 2030 eurot ja kullasisalduse määramise komplekt.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemisel kasutatud digitaalkaal.

§ 83lg 2 ja § 191 alusel konfiskeeriti kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootiline aine, mis asub hoiul EKEI-s. Kr

MS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastati R. Kodarile kohtuotsuse jõustumisel muuhulgas asitõend sülearvuti Asus. 24. R. Kodarilt mõisteti riigituludesse välja 1350 eurot sundraha ja 4735 eurot muude menetluskulude katteks. 6

(61)Põhiosa Jälitustoimingutega kogutud tõendid
  1. Maakohus tuvastas, et R. Kodarit teavitati vanglas jälitustoimingute tegemisest ning jälitustoimikuga tutvumise korrast ja tähtajast, kuid ta tähtaegselt esitamata taotluse jälitustoimikuga tutvumiseks. Kuna süüdistatav ei soovinud oma õigust kasutada seaduses ettenähtud korras ei ole põhjust temale jälitustoimiku tutvustamata jätmist hinnata õiguste rikkumiseks. Maakohtu hinnangul ei pea kohus süüdistatavale jälitustoimikut tutvustama.
  2. Kohus tutvus jälitustoimikuga ja tuvastas, et eeluurimiskohtunik on andnud kolm luba jälitustoiminguteks: -
  3. novembri
  4. a kohtumäärusega KM4603/2017 lubati
  5. novembrist 2017 kuni
  6. jaanuarini 2018 R. Kodari kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine; -
  7. novembri
  8. a kohtumäärusega KM4686/2017 lubati
  9. novembrist 2017 kuni
  10. jaanuarini 2018 A.J. kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine, samuti A.J. ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil; -
  11. novembri
  12. a kohtumäärusega KM4749/2017 lubati
  13. novembrist
  14. a kuni
  15. jaanuarini
  16. a M.P. i kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine, samuti M.P. i ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil.
  17. Maakohus leidis, et nimetatud kohtumäärused ning ka prokuratuuri load isikute varjatud jälgimiseks on seaduslikud ja põhjendatud. Seega on jälitustoiminguga kogutud tõend, kohtule esitatud
  18. aprilli
  19. a jälitustoimingu protokoll, lubatav tõend. Kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi I 29.

juunist kuni

  1. juulini
  2. a A.J. lt 140 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine grupis M.-V.S. aga ja sama isikuga seotud katse staadiumisse jäänud kuriteoepisood
  3. Kuna prokurör loobus kohtuvaidlustes osaliselt R. Kodarile esitatud süüdistuses, mõistis kohus KrMS § 301 alusel R. Kodari õigeks temale

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses 120 grammi amfetamiini omandamises A.J.

lt grupis M.-V.S. aga. Kohus mõistis R. Kodari õigeks ka 20 grammi amfetamiini omandamise süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi, kuna see ei leindnud tõendamist.

Selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu.

  1. Kohus leidis, et R. Kodar pani grupis koos M.-V.S. aga toime suure koguse amfetamiini omandamise katse, andes M.-V.S. ale 795 eurot amfetamiini eest tasumiseks A.J. le.
  2. Tunnistaja M.-V.S. k ütles kohtus, et R. Kodar andis talle 795 eurot teleka ostmiseks ja ta kandis summa L.M. a kontole R. Kodari palvel. Tunnistaja lisas, et hiljem ta kuulis, et see raha läks pärast A.J. kätte (I kd, tl 185). Eeluurimisel on M.-V.S. k rääkinud raha kandmisest naisterahva kontole amfetamiini jaoks. M.-V.S. a kohtus antud ütlused selle 7

(61)kohta, et süüdistatav tahtis osta endale telerit ja selleks tegi M.-V.S. k ülekande L.M. a kontole, ei ole usaldusväärsed ja on vastuolus teiste tõenditega.
  1. L.M. a pangakonto väljavõte (V kd, tl 79) tõendab, et M.-V.S. k on tasunud
  2. juulil 2017 L.M. a Swedbank arvelduskontole 795 eurot, selgituseks on märgitud „televiisori raha“. Nimetatud summa on välja võetud sularahaautomaadist
  3. juulil 2017 kella 18.30 paiku.
  4. Tunnistaja L.M. a andis kohtus ütlusi, et ta ei tea midagi tema kontole üle kantud 795 eurost, teda see raha ei puudutanud. Tunnistaja kinnitas, et tal oli kaks pangakaarti ning tema Swedbanga kaarti kasutas A.J. , kellele võisid kõik sinna raha üle kanda ja A.J. võis sealt raha välja võtta (I kd, tl 172-173).
  5. Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt tasus M.-V.S. k talle amfetamiini eest kahel korral, s.o 500 ja 700 eurot, aga viimast oli lihtne alt tõmmata ja ta jäi mõlemal korral tellitud amfetamiinist ilma. Tunnistaja täpsustas, et teisel korral võttis ta M.-V.S. alt raha ja andis diilerile, aga diiler oli kadunud ning M.-V.S. k jäi seega ilma aine ja rahata (I kd, tl 192 pöördel, 194).
  6. Kohus on seisukohal, et kõik käesolevas episoodis koostoimes kõigis järgmistes episoodides tõendamist leidnud asjaoludega viitavad üheselt sellele, et R. Kodar pani toime amfetamiini omandamise katse koos M.-V.S. aga. Kohtu järeldust, et R. Kodar tegutses M.-V.S. a kaasabil kinnitavad omakorda
  7. märtsi
  8. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud kirjad, mille R. Kodar saatis vanglast M.P. ile peale kinnipidamist
  9. detsembril 2017 (V kd, tl 1-24). Kirjadest nähtuvalt on R. Kodar kirjutanud narkootikumide käitlemisest
  10. a suvel koos M.-V.S. aga. Seda, et kirjad on kirjutanud just R. Kodar, kinnitab ilma kahtlusteta kirjade sisu: kirjutaja räägib enda kinnipidamisest politsei poolt kell 23.39 kui ta oli üksinda kodus ning sellest, et tema keldrist võeti ära kaal ja minigripid, lisaks kirjutab enda keldrist XXX (V kd, tl 20, 22).
  11. Kirjad tõendavad, kuidas R. Kodar tunnistab, et on M.-V.S. ale amfetamiini andnud ja ähvardab sellest rääkimise korral tunnistaja ära hävitada. See omakorda viitab ka põhjusele, miks M.-V.S. k muutis kohtus varasemaid ütlusi – tunnistaja teab, et R. Kodar on teda ähvardanud ja keelanud tõtt rääkida. A.J. ei ole kohtus midagi rääkinud teleri hankimisest R. Kodarile. Samuti ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et teleri eest tuleb raha lasta M.V.S. al kanda A.J. elukaaslase L.M. a kontole, kui A.J. kasutas pidevalt ja aktiivselt ka enda isiklikku pangakontot, mis nähtub järgmisest episoodist. Selline konspiratiivsus sai toimuda üksnes seetõttu, et A.J. le amfetamiini eest tasumist võimalikult hästi varjata. Tunnistaja M.-V.S. k kinnitab, et L.M. a pangakontole kantud 795 eurot oli saadud R. Kodarilt. Tunnistaja A.J. kinnitab et M.-V.S. a poolt üle kantud 795 eurot andis ta diilerile narkootikumide hankimiseks. Kuritegu jäi katse staadiumi, kuna A.J. ei saanud M.-V.S. ale amfetamiini edasi anda diileri kadumise tõttu, aga tahtlus oli suunatud suures koguses amfetamiini omandamisele.
  12. Kui arvestada amfetamiini 1 grammi hinnaks 13-20 eurot, siis 795 euro eest oleks saadud vähemalt 39 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
  13. juuni
  14. a andmetel on keskmine ühekordne kogus narkootilise joobe tekitamiseks amfetamiini puhul 130 mg, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 g. Eelnimetatud asjaolu ei tekita kahtlusi, et üleantud rahasumma oli suunatud suure koguse narkootilise aine omandamisele.
  15. Subjektiivsest küljest on R. Kodar amfetamiini omandamise katse toime pannud kavatsetult. R. Kodar teadis narkootilise aine käitlemisest ja seadis ka endale eesmärgiks 8
(61)tegutseda narkootilise aine käitlemisel koos teise isikuga, s.o M.-V.S. aga, samuti oli ta teadlik ka koosseisulistest raskendavatest asjaoludest ning teadlikult realiseeris kuriteokoosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid katse staadiumisse jäänud teo puhul kohus ei tuvastanud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistatava tahe raha üleandmisel narkootilise aine saamiseks ei toimunud eelnimetatud seaduses lubatud eesmärgil. II Suure koguse tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine
  1. a augustist kuni
  2. a detsembrini grupis M.P. iga
  3. Kohus leidis, et M.P. ei ole isik, kellel oli seaduslik alus keelduda R. Kodari vastu ütluste andmisest. Süüdistatav ja tunnistaja ei olnud abielus. Tõendatud ei ole ka nende püsiv kooselu. Neil mõlemal oli omaette elukoht ja süüdistataval puudus M.P. i perega majanduslik side. Seega ei olnud nad püsivas kooselus ning M.P. il ei olnud seaduslikku alust keelduda ütluste andmisest R. Kodari vastu. Järelikult ei ole tema kahtlustatavana ülekuulamisel KrMS § 71 lg 1 sätestatud õiguste selgitamata jätmisega seadust rikutud.
  4. Ehkki M.P. i ja A.J. ütlused langevad kokku selles, et nad ei ole R. Kodari palvel ega teadmisel talle amfetamiini andnud, on kohus veendumusel, et need ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. M.P. ja A.J. andsid kohtus ütlusi ega kasutanud õigust ütluste andmisest keelduda. Kohtueelses menetluses on M.P. rääkinud amfetamiini saamisest R. Kodarilt ning raha ülekandmisest A.J. le R. Kodari palvel (I kd, tl 187 pöördel, 188-189), kuid kohtus ta taganes neist ütlustest, võttes omaks vaid amfetamiini kogused ja aine eest makstud summad. Põhjendused, mis M.P. vastuolude kõrvaldamiseks esitas, ei ole kohtule arusaadavad ja seetõttu mitteusutavad. Tunnistaja väitel oli ta esimesel ülekuulamisel narkojoobes, šokis ning ta kirjutas kõigele, mis uurijad ütlesid, lihtsalt alla, kuna teda ähvardati tema lastega. Selline käitumine on äärmiselt ebaloogiline. Tunnistaja poolt väidetu korral olnuks mõistlik anda neist asjaoludest teada ülekuulamise juures viibinud kaitsjale. Seda tunnistaja ei teinud. M.P. i ütlustest nähtub, et nii
  5. jaanuaril 2018 kui
  6. märtsil 2018 kahtlustatavana ülekuulamise ajal oli ülekuulamise juures ka tema kaitsja. Seega on ka väheusutav, et kohtueelne menetleja avaldas kahtlustatavale mõlemal korral sellist survet, et tema ütlused süüstaksid lisaks temale endale veel kedagi nii, et see oleks uurimise jaoks kasulik.
  7. Kahtlustatavana ülekuulamisel on M.P. rääkinud nii enda kui ka süüdistatava poolt narkootikumide käitlemisest ja nende tegevuse alguse asjaoludest. Kahtlustatavana antud ütlused ei kinnita kohtus räägitut, et ta ajas kõik R. Kodari peale. Seega tuleb M.P. i poolt kohtus antud ütlused tunnistada osaliselt ebausaldusväärseteks ja tõendikogumist välja jätta osas, milles ta räägib amfetamiini omandamisest vaid enda initsiatiivil ilma R. Kodari teadmiseta, samuti osas, et ta pole R. Kodarilt amfetamiini ega raha amfetamiini maksmiseks saanud. M.P. i kohtus antud ütlused on antud süüdistatava juhendamisel ja kantud soovist vabastada süüdistatav vastutusest. M.P. on oma ütluste andmisest teadlikuna valinud ütluste andmise. Kaitsja juuresolekuga oli tal tugi realiseerida õigus ütluste andmisest keelduda. Eeltoodud põhjustel ei ole asjakohased põhjendused uurija mõjutamisest.
  8. Tunnistaja A.J. eitas kohtus samuti, et on narkootilist ainet R. Kodarile toimetanud, samuti seda, et R. Kodar on tal palunud hankida amfetamiini (I kd, tl 191 pöördel, 192). Prokurör 9
(61)avaldas KrMS § 289 alusel tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks A.J. kahtlustatavana antud ütlused
  1. detsembri
  2. a ülekuulamise protokollist, milles A.J. tunnistas oma süüd selles, et R. Kodar palus tal amfetamiini hankida ja ta toimetas aine R. Kodarile (I kd, tl 192). Kohtus ei osanud A.J. selgitada, miks ta valis just R. Kodari selleks isikuks, kelle peale rääkida. Samuti väitis A.J. , et eeluurimisel uurijad mõjutasid teda andma ütlusi R. Kodari vastu, ähvardades pika karistusega ja lubati ka ta naine kinni panna (I kd, tl 192). Kohus ei pea ka A.J. põhjendusi ütluste muutmiseks veenvateks. Kuivõrd
  3. detsembril 2017 ütluste andmisel viibis ülekuulamise juures ka A.J. kaitsja, on jällegi ebausutav, et kaitsja juuresolekul saaksid uurijad survestada kahtlustatavat andma vajalikke ütlusi ning seejuures kahtlustatav seda oma kaitsjale ei maini ning ei taotle kaitsja tuge kasutada õigust keelduda ütluste andmisest. Seega tuleb ka A.J. poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta ei ole toonud R. Kodarile amfetamiini, tunnistada ebausaldusväärseteks ja tõendikogumist välja jätta.
  4. Lisaks eelnevalt tuvastatud ebausutavatele põhjendustele on M.P. i ja A.J. kohtus antud ütlustes ka mitmed vastuolud, mis seonduvad just R. Kodari rolliga amfetamiini omandamises. M.P. i ütluste kohaselt andis A.J. talle ainet üle alati R. Kodari elukoha keldris (I kd, tl 190). Need ütlused on kooskõlas süüdistatava kirjades antud juhistega nn peibutusaine paigutamisest keldrisse, mille kohta olevaid tõendeid käsitleb kohus edaspidi. A.J. ütluste kohaselt andis ta aine M.P. ile üle kas R. Kodari elumaja trepikojas või õues või enda autos, kui M.P. tuli välja R. Kodari juurest (I kd, tl 193).
  5. Jälitustoimingutega kogutud tõendid ei kinnita A.J. ütlusi aine üleandmise koha kohta. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et A.J. on korduvalt käinud R. Kodari elukohas pärast eelnevalt telefoni teel peetud läbirääkimisi. Telefoni teel peetud kõnede sisust ei tekkinud kohtul kahtlusi, et A.J. käis süüdistatava elukohas narkootilise aine süüdistatavale narkootilise aine edasiandmiseks. A.J. ütlustest ei tulene nende vahel vanglas tekkinud sõprust, mis mõjutas neid vangistusest vabanemise järel teineteist üles otsima ja suhtlema. Ainus põhjus endiste kinnipeetavate suhtlemiseks vabaduses oli narkootikumide käitlemine.
  6. M.P. i ütluste kohaselt sai ta A.J. telefoninumbri ja suhtles A.J. ga telefoni teel ning leppis ise kokku kokkusaamised amfetamiini üleandmiseks (I kd, tl 189, 190 pöördel). Kohtus avaldatud jälitustoimingu protokolli (IX kd, tl 1-209, X kd, tl 1-234) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1 – 52) kohaselt suhtlesid omavahel aktiivselt küll A.J. ja R. Kodar ning seda just amfetamiini hankimise ja üleandmise teemal R. Kodari elukohas. Samas ei nähtu ühtegi kõnet ega sõnumit M.P. i ja A.J. vahel. Jälitusprotokoll ei kinnita M.P. i ütlusi tema telefoni teel suhtlemisest A.J. ga. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et M.P. i ja A.J. ütlustest on usaldusväärne see osa, mis puudutab M.P. i poolt A.J. le amfetamiini eest tasumist süüdistuses märgitud ajal ja aine koguseid, samuti aine tarvitamist ja edasi müümist M.P. i poolt. Need ütlused kinnitavad nii M.P. i kui A.J. seotust narkootiliste ainete vahendamisega ja on kooskõlas teiste tõenditega.
  7. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel peeti R. Kodar kinni
  8. detsembril 2017 kell 23.38 tema elukohas XXX (III kd, tl 40-42). Kinnipidamise hetkel viibis korteris üksinda. Tunnistaja A.J. ütlused ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitavad üheselt A.J. eesmärki viia narkootilise aine R. Kodarile tema elukohta. R. Kodar oli kinnipidamise ajal üksi kodus. Jälitustoimingu protokolli andmetel on A.J. ja R. Kodar omavahel enne kinnipidamist aktiivselt suhelnud narkootilise aine hankimise teemal. R. Kodari ja M.P. i narkootilise aine käitlemisel kokkulepitud rollijaotuste kohaselt pidigi R. Kodarile tema elukohta toodud aine lõpuks jõudma M.P. ile, kes seda edasi müüs. M.P. 10
(61)elas Tartus. A.J. l ei olnud temaga kokkuleppeid aine üleandmise koha ja aja osas. A.J. ütluste järgi ei olnudki tal eesmärki kohtuda M.P. iga Tartus, vaid eesmärk oli minna R. Kodari elukohta. Asjaolu, kas M.P. ka seal võis olla, oli teisejärguline.
  1. Kohtule on tõendina esitatud läbiotsimisprotokoll
  2. detsembril
  3. a (III kd, tl 45-59). Kohus ei tuvastanud läbiotsimisel menetlusnormide rikkumist. Läbiotsimine R. Kodari elukohas toimus KrMS § 91 sätestatud korras ja selle kohta on vormistatud läbiotsimise määrus ning läbiotsimisprotokoll vastavalt KrMS § 92 nõutele. R. Kodar viibis läbiotsimise ajal kohal ja kuriteosündmuse ajal ta kasutas läbiotsitavat kohta elukohana, kus toimus tema suhtes ka elektrooniline valve kohtumääruse alusel. Läbiotsimisprotokollile lisatud fototabel kinnitab, et R. Kodar viibis läbiotsimise juures. Läbiotsimise määrusel (VIII kd, tl 40) on R. Kodari allkiri, mis kinnitab, et talle on määrust tutvustatud KrMS § 91 lg 7 ettenähtud korras.
  4. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (III kd, tl 43) tõendab, et R. Kodar oli enne tema kinnipidamist tarvitanud narkootilist ainet, amfetamiini. Eksperdi ütlused kinnitavad eelnimetatud dokumentaalse tõendiga tõendatud asjaolu. Mitte mingisugused tõendi ei viita sellele, et ta tarvitas narkootikume enda teadmata. Asitõendite vaatlusprotokoll, millega on tuvastatud digitaalkaal ja minigripp kilekotid ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendavad R. Kodari seotust narkootiliste ainete käitlemisega.
  5. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel peeti M.P. kinni
  6. jaanuaril 2018 kell 10.56 Tartus Annemõisa 8 asuva kaupluse juures (IV kd, tl 45-47). Kinnipidamisel leiti M.P. i juurest muuhulgas mobiiltelefon LG, tel.nr xxx ja käsikirjalised A4 ruudulised paberid neljal lehel. Telefoni LG on asitõenditena vaadeldud ja tulemused kirjeldatud vaatlusprotokollis. Telefonis on tuvastatud mitmeid M.P. i vestlusi erinevate isikutega (IV kd, tl 48-79).
  7. Läbiotsimisprotokolli andmetel teostati
  8. jaanuaril
  9. a läbiotsimine M.P. i elukohas XXX . Läbiotsimisel avaldas M.P. , et elutoa sektsioonkapi ülemistes sahtlites on kanepit ja kasutatud süstlad, mida kasutab endale amfetamiini süstimiseks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati M.P. i kehavedelikust
  10. jaanuaril 2018 kell 10.41 võetud proovis amfetamiin, metamfetamiin, metüleendeoksü-metamfetamiin (MDMA) (V kd, tl 25).
  11. Asjas ei ole vaidlust selles, et M.P. on teinud pangaülekanded A.J. le amfetamiini eest süüdistuses toodud ajal ja summades. Seda kinnitavad lisaks M.P. i poolt kohtus antud ütlustele ka Swedbanga konto väljavõtted perioodil
  12. jaanuarist 2017 –
  13. novembrini 2017 (VI kd, tl 1 – 47). M.P. kinnitas kohtus, et prokuröri poolt nimetatud narkootilise aine kogused ja ülekannete summad on õiged (I kd, tl 188). Asjaolu, et M.P. i poolt tehtud maksetest oli R. Kodar teadlik, kinnitab asitõendi
  14. aprilli
  15. a vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud R. Kodarilt läbiotsimisel ära võetud sülearvutit Asus X75A (III kd, tl 92-103): vaatlusel on tuvastatud maksekorraldused, mis on tehtud M.P. i poolt A.J. pangakontole amfetamiini eest.
  16. Läbiotsimisprotokolli juures olev fototabel tõendab M.P. i märkmeid tema võlast R. Kodarile (IV kd, tl 92). Asjaolu, et nii R. Kodari kui M.P. i juurest leiti läbiotsimisel dokumente ja märkmeid rahaliste ülekannete kohta, kinnitab, et süüdistatav olid teadlik rahalistest ülekannetest A.J. le ja rahaliste vahendite liikumise üle pidasid arvestust mõlemad, R. Kodar ja M.P. . R. Kodar ei võtnud osa M.P. i laste kasvatamisest ja tal ei 11
(61)olnud laste üle ka muid õigusi. Sellest teeb kohus järelduse, et rahalised vahendid, mille liikumise kohta R. Kodar arvestust pidas, olid seotud narkootiliste ainete käitlemisega.
  1. R. Kodari poolt peale tema kinnipidamist
  2. detsembril 2017 Tartu Vanglast M.P. ile saadetud kirjad tõendavad kuriteo toimepanemise asjaolusid.
  3. märtsi
  4. a asitõendi vaatlusprotokoll kajastab M.P. ilt kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel
  5. jaanuaril 2018 temalt ära võetud A4 formaadis käsikirjalisi pabereid (V kd, tl 1-24). See, et tegemist on just R. Kodari poolt M.P. ile saadetud kirjadega, kinnitab ilma kahtlusteta kirjade sisu. R. Kodar on saatnud kirjad S.V. nime alt, kuna ta tunnistab kirjas, et tal endal on kirja keelud peal (V kd, tl 4). Tunnistaja S.V. e on eitanud R. Kodari kirjade saatmist M.P. ile, väites, et kirjutas ise need kirjad. S.V. e ei ole ise mingeid tõendamiseseme asjaolusid vahetult tajunud. Seetõttu on tema ütlused kirjade kirjutamise kohta mitteusaldusväärsed. S.V. e ütlused tuleb tervikuna tõendite kogumist välja jätta, kuna eeltoodust nähtub ilma vähimagi kahtluseta, et S.V. e nime alt vanglast saadetud kirjad kirjutas R. Kodar ning S.V. e aitas kirjad edastada M.P. ile.
  6. Kirjadest nähtuvalt annab R. Kodar M.P. ile konkreetseid juhiseid, mida nii M.P. kui ka teised asjaosalised peavad kohtus rääkima. Samuti palub süüdistatav M.P. il olla ettevaatlik ja annab talle nõu, et KrMS § 71 lg 1 alusel saab M.P. üle kuulamisel ütlustest keelduda (V kd, tl 18 pöördel ja 19). Sellega on ümber lükatud ka M.P. i kohtus väidetu, et tal olevat olnud süüdistatavaga kokkulepe ajada uurimisel kõik süüdistatava süüks (I kd, tl 188). Süüdistatava juhendamine ütluste andmiseks on toimunud pärast kinnipidamist. Tõendid ei kinnita neid asjaolusid, millest järeldada, et M.P. ja R. Kodar leppisid omavahel kokku kuidas käituda, kui kuritegu avastatakse. R. Kodari vanglast saadetud kirjad tõendavad, et ta üritas varjata enda seost narkootilise ainega ning mõtles välja ka skeemi, mis M.P. i kaasabil vabastaks ta vastutusest A.J. lt saadud amfetamiini eest. R. Kodar oli varem karistatud narkootiliste ainetega seotud kuriteo eest. Seepärast ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks ta kirjutas vanglast saadetud kirjades narkootilistest ainetest, kui ta nende käitlemisega enam ei tegelenud.
  7. Süüdistuse kohaselt oli R. Kodari ülesandeks A.J. lt amfetamiini tellimine ja selle eest tasumine ning M.P. i osa oli omandatud aine kvaliteedi hindamine, aine pakendamine edasiandmiseks ja seejärel omandatud narkootilise aine edasimüümine. Jälitustoiminguprotokoll (IX kd, tl 1-209, X kd, tl 1-234) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1-52) nähtuvad R. Kodari telefonikõned A.J. ja M.P. iga, mis kinnitavad R. Kodari poolt narkootilise aine tellimist A.J. lt ja viimasele aine eest tasumist M.P. i vahendusel, kes sai ülekannete tegemiseks raha R. Kodarilt ning koostoimes teiste tõenditega tõendavad R. Kodari ja M.P. i ühist tegutsemist grupis kaastäideviijatena ja ühise tahtlusega A.J. käest narkootilise aine omandamisel.
  8. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid kajastavad R. Kodari, M.P. i ja A.J. kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristusi tugijaamade andmete alusel. Neist nähtuvalt on
  9. juunist 2017 kuni
  10. detsembrini 2017 R. Kodari kasutuses olnud mobiiltelefonidelt aktiivselt suheldud nii M.P. i kasutuses olnud telefoninumbriga kui A.J. kasutuses olnud telefoninumbriga (VII kd, tl 1 – 36), kuid M.P. ja A.J. ei ole ajavahemikul
  11. juunist kuni
  12. detsembrini 2017 omavahel kordagi suhelnud (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1-52). Selle on ümber lükatud ka M.P. i poolt kohtus väidetu, et ta ise leppis kokku kohtumised A.J. ga.
  13. Dokumentaalne tõend, jälitustoimingu protokoll selles tuvastatud kõnede ja varjatud jälgimisega on otsene tõend, mis kinnitab R. Kodari osa narkootiliste ainete käitlemisel ja tema teadmist aine saabumise ajast. Tõendid kinnitavad R. Kodari ja A.J. seotust 12
(61)narkootiliste ainete käitlejatena, A.J. kasutuses olnud autost amfetamiini leidmine koos jälitustoimingu protokolliga kinnitab narkootikumi valdamist, hoidmist ja edasitoimetamist R. Kodarile. Jälitustoimingu protokoll tõendab A.J. ja R. Kodari omavahelist tihedat suhtlemist, mille sisu analüüsides ei ole kahtlust, et isikud teadsid teineteist seoses narkootikumide käitlemisega. Mitmetest R. Kodari ja A.J. omavahelistest sõnumitest ja kõnedest nähtub asjaolu, et kõnedes omavahel vahel räägiti just narkootilisest ainest ja mitte kullast, millele viitab süüdistatav A.J. ga äri ajades (IX kd, tl 123-136). Pidevalt räägitakse aine lõhnast, värvusest, kangusest ja lahjendamisest (tl 124-128).
  2. detsembri
  3. a läbiotsimisprotokoll kinnitab, et A.J. kasutuses olevas sõiduki läbiotsimisel leiti ja võeti ära roosakat värvi pulbriline aine. Seega tõendavad dokumentaalsed tõendid, et süüdistatav ja A.J. on omavahel peetud kõnedes rääkinud just narkootilisest ainet. Ainel on olnud lõhn ja seda on kasutatud veeni süstimise teel. Vestlustest ei nähtu kuidagi, et R. Kodar suhtleks A.J. ga väidetava võla tagasimaksmise pärast ja kullaga äritsemisest (millest rääkis süüdistatav oma viimases sõnas), kõnedes pigem arutatakse narkootilise aine kvaliteedi, lõhna ja värvuse üle, uuritakse, kes on juba proovinud jne. Samuti ei ilmne R. Kodari ja A.J. vahelistest vestlustest ühtki viidet sellele, et A.J. sooviks ainet üle anda hoopis M.P. ile. Ka jälitusprotokolli andmetel ei helista A.J. ja M.P. kordagi üksteisele. Seega on telefonivestlustega ümber lükatud nii A.J. ütlused selle kohta, et ta soovis ainet viia üksnes M.P. ile kui ka M.P. i ütlused selle kohta, et ta ise leppis telefoni teel kohtumised A.J. iga kokku.
  4. Jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned ja varjatud jälgimine tõendavad selgelt, et A.J. (ühel korral ka A.M. A.J. palvel) toimetas amfetamiini otse R. Kodarile. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et ajavahemikul
  5. juunist 2017 kuni
  6. detsembrini 2017 on A.J. kasutuses olnud telefoninumbrile xxx vastav SIM-kaart paiknenud 6 erineva IMEI-koodiga mobiiltelefonis (VII tl 38), R. Kodar kasutas helistamiseks vähemalt 6 erinevat telefoninumbrit (X kd, tl 1-2). Selline konspiratsiooniaste ei ole iseloomulik tavapärasele suhtlusele legaalsete esemetega seotud äri või vahendustegevuse osas, vaid viitab kohtu hinnangul ebaseadusliku tegevusele, konkreetselt narkootikumide käitlemisele.
  7. Amfetamiini omandamine R. Kodari poolt süüdistuse varasemates episoodides (
  8. augustil,
  9. augustil,
  10. oktoobril,
  11. oktoobril ja
  12. novembril) 60 grammi kaupa A.J. lt on tõendatud M.P. i ütlustega selle kohta, et temale esitatud süüdistuses märgitud kuupäevad ja kogused, mis kattuvad R. Kodari süüdistuses märgitud koguste ja kuupäevadega, on õiged. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et 13., 16., 19., 22., 26.,
  13. novembril 2017 ning
  14. detsembril 2017 oli R. Kodar kokku leppinud amfetamiini omandamise A.J. käest 60-100 grammi kaupa. Arvestades narkovõrgustike isikulist püsivust, asub kohus siinkohal seisukohale, et enam kui suure tõenäosusega omandas R. Kodar ka viiel varasemal korral amfetamiini A.J. käest mitte väiksemas koguses kui 60 grammi. See on ka nende äri silmas pidades eluliselt usutav, kuivõrd Tallinnast R. Kodari elukohta sõitmine ei oleks väiksema koguse puhul ennast ära tasunud. Kõnedes on läbivalt teemaks, kui palju amfetamiini eest makstud rahast arvestatakse sõidu jaoks. Samuti kinnitavad suurt kogust M.P. i poolt A.J. le tasutud summad, nt
  15. augustil 2017 üle kantud 630 eurot, mille eest omandati vähemalt 31 g amfetamiini (kui arvestada hinnaks 20 eur/g).
  16. Ka jälitustoimingu protokoll tõendab R. Kodari poolt
  17. a augustist kuni novembrini narkootilise aine käitlemist. A.J. kinnitab R. Kodarile
  18. novembri 2017 kõnes, et “tal raha on arve peal mingi 13 tonni, mida teenis koos R. Kodariga” (IX kd, tl 119). Kinnitus raha olemasolust on pärast
  19. novembril
  20. a R. Kodari kõnet, kus ta küsib võimalust aine 13
(61)saamiseks. Eeltoodu kinnitab, et R. Kodariga koos on teenitud narkootilise aine käitlemisega raha juba enne
  1. a novembrit.
  2. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et kohe peale R. Kodari kinnipidamist hakkas M.P. suhtlema isikutega, kes R. Kodari pool käisid ja teda tundsid, et uurida, kas R. Kodari juurde jäi veel ainet, samuti räägib enda poolt amfetamiini eest tehtud ülekannetest ja kooskõlastab ütlusi. Jälitustoimingus märgitud järgevad kõned ei jäta kahtlust, et M.P. ja R. Kodar koos ühiselt tegelesid amfetamiini käitlemisega. Kõik eelkirjeldatud dokumentaalsed tõendid kogumis tõendavad R. Kodari ja M.P. i seotust narkootiliste ainete käitlemisega. Süüdistatava elukoht on XXX , kuhu narkootiline aine toodi ja kus süüdistatav selle ka M.P. ile üle andis. R. Kodari ja M.P. i kinnipidamisel nende kehavedelikest võetud proovides tuvastati, et mõlemad on tarvitanud amfetamiini. R. Kodari elukoha keldris asuvast peidikust läbiotsimisel leitud digitaalkaal ja minigrip kotid ei jäta kahtlust, et süüdistatav peitis need esemed keldrisse, et varjata narkootilise aine käitlemist. Seda väidet kinnitavad ka peale R. Kodari kinnipidamist järgmistel päevadel, s.o
  3. detsembril 2017 ja
  4. detsembril 2017 M.P. i ja L.P. i vahel peetud telefonikõned, milles M.P. tahtis teada, kas amfetamiini jäi veel R. Kodari korterisse ja L.P. vastas, et ta teab, et R. Kodar hoidis ainet keldris (X kd, tl 134, 143 – 144).
  5. Osutatud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et R. Kodar tegeles narkootilise aine käitlemisega, kusjuures digitaalkaal ja kasutamata minigrip kilekotid viitavad veel ka selle aine väiksemateks kogusteks ümberpakendamisele, mida tavaliselt tehakse edasiandmise eesmärgil, erinevad telefonid ning arvukad telefonide sim-kaardid viitavad aga konspiratiivmeetmetele, mida tavapäraselt kasutatakse narkootikumide käitlemisega seoses. M.P. i poolt R. Kodariga kooskõlastatult tehtud ülekanded A.J. ja I.M. kontodele näitavad selgelt A.J. le amfetamiini eest tasumise viisi. Tõendite kogum ei tekita kahtlusi, et R. Kodar arutas amfetamiini koguse ja kohale toomise läbi A.J. ga ning samal ajal koordineeris aine eest tasumist, st ülekannete tegemist M.P. i poolt.
  6. Amfetamiinsulfaadi sisaldus A.J. lt R. Kodarile edasiandmiseks määratud aines leidis kohtus tõsikindlalt tuvastamist viimasel korral, s.o
  7. detsembril 2017 A.J. autost ära võetud 142 g aine puhul, milles oli 27,26 g puhast amfetamiini. Teistel kordadel ei ole võimalik puhta amfetamiini sisaldust omandatud aines grammi täpsusega kindlaks teha, kuid esitatud tõendite pinnalt kogumis saab amfetamiini suurt kogust kindlalt järeldada. Samas tuleb R. Kodari ja M.P. i käitlemisepisoode kui üldisemas mõistes narkodiilerlust käsitleda jätkuva kuriteona ning selline käsitlus ei nõua üksikute koguste eraldi kindlaks tegemist. Piisab, kui kõigi jätkuvalt toime pandud episoodide peale kokku saab tuvastada narkootilise aine suures koguses käitlemist.
  8. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
  9. juuni
  10. a andmetel on keskmine ühekordne kogus narkootilise joobe tekitamiseks amfetamiini puhul 130 mg, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 g ning gammabutüroksüvõihappe (GHB) puhul on keskmine kogus kümnele inimesele 16 grammi (III kd, tl 21-23).
  11. a United Nations Office on Drugs and Crime World drug report,
  12. peatüki, alajaotuse 2.4, punktist 2.4.1, lk 159 (http://www.unodc.org/pdf/WDR_2004/volume_1.pdf) nähtuvad samad andmed. Amfetamiini päevane annus on 130 mg, kümnele isikule piisav päevane kogus seega 1,3 grammi. Kohtus ütlusi andnud kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson kinnitas suure koguse määra 1,3 grammi (II kd, tl 16 pöördel). 14
(61)65. Vastuvaidlematult on tõendatud, et R. Kodari poolt käideldud ainest kokku leiti ja võeti ära 142,53 g ainet, milles leidus 24% ja 27% sisaldusega amfetamiinsulfaati, milles kokku leiti 27,26 grammi puhast amfetamiini, saab väita, et R. Kodar ja M.P. käitlesid amfetamiini suures koguses ning nende käitumises oli

§ 184lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.

R. Kodaril ei olnud põhjust narkootilise aine omandamiseks ja käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Seega oli amfetamiini käitlemine omandamise, tarvitamise ja edasiandmise viisil ebaseaduslik.

  1. Hinnates kõiki tõendeid kogumis ja andes neile üldhinnangu, leiab kohus, et suures koguses narkootilise aine amfetamiini omandas R. Kodar A.J. lt ja andis aine edasi M.P. ile, kes aitas amfetamiini kvaliteeti hinnata, pakendada ja edasi müüa. M.P. oli vaikimisi nõus koos R. Kodariga käitlema narkootilisi aineid, st süüdistatava poolt talle üle antud narkootilisi aineid oma valduses hoidma, müüma ja saadud raha kandma oma kasutuses olnud kontodele, tehes neilt ülekandeid järgmiste amfetamiini koguste ostmiseks. Seega mõlemad valitsesid tegu ja andsid oma panuse.
  2. Narkootilise aine käitlemise subjektiivse koosseisu mõttes olid nii R. Kodar kui M.P. teadlikud, et käitlevad narkootilist ainet. Kuna nad ise olid narkootilise aine tarvitajad, siis pidid nad oma kogemuse pinnalt teadma sedagi, et nende poolt käideldud narkootilisest ainest jagus enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk siis seda, et tegu oli suure koguse narkootilise ainega. Korduva käitlejana, sh ka ise amfetamiini tarvitava inimesena, pidi ta oma kogemuse pinnalt teadma ka seda, et tema poolt käideldud narkootilisest ainest jagub enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk siis seda, et tegu on suure koguse narkootilise ainega. Süüdistatav püüdis oma seost suure koguse narkootikumide käitlemises varjata veel ka kinnipidamisasutuses viibides, saates varjatult kirju M.P. ile. Samuti on süüdistatav varasemalt karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. R. Kodar on teadlikult omandanud suures koguses amfetamiini ja andnud ainet oma elukohas edasi M.P. ile, kes samuti teadlikult amfetamiini vahendas. Kuna R. Kodar käitles amfetamiinsulfaati muuhulgas ka varalise kasu saamise, s.o omakasu eesmärgil, siis oli tema psüühiline suhtumine oma teosse kõrgeima intensiivsusega, mis tähendab, et subjektiivsest küljest pani ta oma teo toime kavatsetult (

§ 16lg 2).

R. Kodari ja M.P. i ühine ja kooskõlastatud, st grupis toime pandud narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine on süüdistatavale koosseisuline karistust raskendav asjaolu

§ 184lg 2 p 1 järgi.

III Omandatud amfetamiini edasi andmine müügiks ja tarvitamiseks, samuti kanepi ja ecstasy omandamine ja edasi andmine erinevatele isikutele

  1. M.P. ile amfetamiini andmine mitmes tarvitamise koguses,
  2. a septembris ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi alates
  3. a oktoobrist kuni 04.12.2017 (ühel korral 20 grammi, vähemalt viiel korral 10 grammi kaupa, vähemalt kolmel korral 5 grammi kaupa) on tõendatud alljärgnevate suulisite ja dokumentaalsete tõenditega.
  4. Tunnistaja M.P. i ütluste kohaselt on süüdistuses märgitud amfetamiini kogused enamvähem täpsed, st 3 grammi ja 85 grammi, mis on kajastatud ka tema kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ja on kohtus avaldatud (I kd, tl 187 -188). Need kogused ja kuupäevad kattuvad ühtlasi R. Kodari süüdistuses märgitud koguste ja kuupäevadega. Kuigi M.P. i ütlused otseselt ei kinnita narkootilise aine koguseid grammi täpsusega, ei lükka ütlused neid ka ümber. Eelmises episoodis on tuvastatud
  5. a augustist kuni R. Kodari kinni pidamiseni
  6. detsembril 2017 süüdistatava ja M.P. i poolt ühiselt omandatud amfetamiini kogused ja amfetamiini käitlemine, sh omandatud amfetamiini müügi ühine 15

(61)organiseerimine. M.P. kinnitas kohtus, et amfetamiini omandati ja müüdi edasi hinnaga 20 eurot 1 gramm, talle alati maksti müüdud amfetamiini eest (tl 189 – 191).
  1. Sellega on tõendatud ka käesolevas episoodis R. Kodari poolt
  2. a septembris M.P. ile tarvitamiseks antud aine kogus, st 3 grammi amfetamiini ja
  3. a oktoobrist detsembrini edasimüügiks antud amfetamiini kogus, st 85 grammi hinnaga 20 eurot gramm. Kuivõrd M.P. oli narkootikume käitlev isik, kes sai aru, mis ainega tegemist on, ei ole kahtlust, et R. Kodari poolt M.P. ile tarvitamiseks ja müügiks antud aine puhul oli tegu just amfetamiini sisaldava ainega. Seda järeldust kinnitab lisaks eelmises episoodis tuvastatule, kuidas aine narkootilist mõju hinnati, ka see, et amfetamiini telliti ja müüdi edasi suhteliselt pika ajavahemiku jooksul (
  4. a augustist detsembrini), mistõttu on loogiline ja eluliselt usutav, et süüdistatavale tasuti jätkuvalt aine eest, mis avaldas narkootilist toimet.
  5. M.P. ilt 2 grammi kanepi omandamine
  6. a novembris on tõendatud M.P. i kohtus antud ütlustega, et ta andis R. Kodarile
  7. a novembris 1-2 grammi kanepit. Kuivõrd M.P. oli narkootikume käitlev isik, kes sai aru, mis ainega tegemist on, ei ole kahtlust, et tema poolt R. Kodarile antud aine puhul oli tegu just kanepiga. Samuti kinnitab läbiotsimisprotokoll, et M.P. i kodust leiti ja võeti ära rohekat värvi taimset puru (IV kd, tl 80-94), mille puhul oli eksperdiarvamusest nähtuvalt tegemist peenestatud kanepiga ja kanepiõisikutega (marihuaana), mis sisaldasid tetrahüdrokannabinooli (IV kd, tl 98-99). M.P. on kohtus tunnistanud, et tegeles narkootilisi aineid igapäevaselt ja tegeles nende müügiga, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole kahtlust, et R. Kodarile antud aine sisaldas kanepit. V.M. le
  8. a amfetamiini andmine (
  9. novembril 2017 kahel korral 1 gramm,
  10. novembril 2017 3 grammi ja
  11. detsembril 2017 2 grammi), K.K. ilt
  12. a novembris ühe ecstasy tableti omandamine ja V.M. le edasi andmine
  13. a novembri alguses ning kahel korral 1 grammi kanepi edasi andmine (
  14. a suve lõpust kuni
  15. a sügiseni)
  16. Tunnistaja V.M. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta
  17. a R. Kodarilt narkootilisi aineid, kõigil kordadel sai ta aineid R. Kodari korteris XXX. Ta elas
  18. a süüdistavaga samas majas XXX . Tunnistaja kinnitas, et
  19. a tarvitas ta erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini, ecstasyt, kanepit ning ta käis ise R. Kodarile peale, et viimane talle ecstasyt müüks.
  20. a sügisel sai ta R. Kodarilt ühe ecstasy tableti ja maksis selle eest 15 eurot, raha pani R. Kodari köögilaua peale. Tunnistaja rääkis, et ta sai R. Kodarilt amfetamiini kahel korral, sh ühel korral oma sünnipäeva, st enne
  21. detsembrit
  22. Ta sai R. Kodarilt kolm kotti amfetamiini, kolme koti eest tasus ta R. Kodarile 60 eurot, 1 g hinnaks oli tavaliselt 15-20 eurot (I kd, tl 196-198). Lisaks sai ta R. Kodarilt oma sünnipäeva puhul tasuta amfetamiini, mis oli pakendatud kahte pisikesse kilekotti. Tunnistaja kinnitas ka seda, et
  23. a suvel sai ta ühe korra R. Kodarilt ka kanepit, ta ei maksnud selle eest.
  24. V.M. kinnitas, et ühel korral tõi aine kohale K.K. (
  25. juuni
  26. a otsusega nr 1-18-4226 ongi K.K. süüdi tunnistatud selles, et ta Kodarilt omandatud amfetamiini andis
  27. a novembris edasi kahel korral ühe grammi kaupa V.M. le, mis on kaudne tõend lahendatavas süüdistuses ega välista süüdistatava osa selles episoodis).
  28. Tunnistaja K.K. eitas kohtus R. Kodarile narkootikumide andmist (I kd, tl 179 pöördel). Kohus avaldas kohtulikul uurimisel prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel K.K. i ütlustes esinevate vastuolude tõttu tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelses menetluses antud ütlusi.
  29. aprillil 2018 on K.K. kahtlustatavana andnud järgmised ütlused: „ülejäänud amfetamiini andsin vist Ragnari kätte ja Veronika pidi ise seda Ragnari käest 16
(61)küsima“. K.K. pidas kohtus võimalikuks, et ta võis anda, aga ta ei mäleta (I kd, tl 182 pöördel).
  1. Seega on K.K. i ja V.M. ütlused omavahel vastuolus. Jälitustoiminguprotokoll telefonikõnedega ja V.M. ütlused näitavad üheselt, et K.K. i poolt räägitu ei vasta tõele, seega tuleb K.K. i poolt antud ütlused tõendikogumist välja jätta selles osas, et ta ei ole andnud edasi R. Kodarile ecstasyt vaid ta ise andis ühe tableti V.M. le, samuti selles osas et ta ei ole saanud R. Kodari käest amfetamiini. Tõendina saab arvestada vaid K.K. i ütlusi selle kohta, milles ta tunnistas, et ta võis anda R. Kodarile amfetamiini, mida V.M. pidi R. Kodari käest küsima (I kd, tl 182 pöördel), kuivõrd selles osas ei ole ütlustes olulist vastuolu ja see osa K.K. ütlustest haakub täielikult järgmiste tõenditega.
  2. Kõnede sisu on kooskõlas V.M. ütlustega, et ta sai R. Kodarilt mitmel korral amfetamiini, seejuures
  3. novembril 2017 1 grammi,
  4. novembril 2017 3 kotti amfetamiini tasu eest ning sünnipäevaks, s.o
  5. detsembril
  6. a andis R. Kodar talle kaks kotti amfetamiini tasuta. V.M. ütlused haakuvad jälitustoimingu protokolliga, mis tõendavad teo toimepanemise aega, kohta ja üle antud ainete koguseid ning kogumis kinnitavad V.M. ütluste tõeväärtust. Seega puudub kohtul põhjus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kahelda. Lisaks on need loogilised ja piisavalt üksikasjalikud, kuna ta on ära toonud ajaperioodi, mille vältel ta süüdistatavalt ecstasyt, kanepit ja amfetamiini sai ning ainete kogused.
  7. Telefonivestlused kinnitavad, et R. Kodar hakkas aktiivselt otsima narkootilisi aineid K.K. ilt, keda ta teadis kui isikut, kellelt saab narkootikume, peale seda, kui V.M. tellis temalt telefoni teel ecstasyt ja amfetamiini. See omakorda tõendab, et V.M. teadis, et R. Kodarilt saab vajadusel narkootikume. Arvestades ajavahemikku, mil R. Kodar otsis võimalusi ecstasy ja amfetamiini hankimiseks V.M. le ja asjaolu, et just samal ajavahemikul vestleb ta ainete hankimise teemal korduvalt K.K. iga, on ümberlükkamatult selge, et R. Kodar sai V.M. le edasi antud ecstasy tableti K.K. ilt. Samuti andis kõnedest nähtuvalt just R. Kodar, mitte K.K. , amfetamiini korduvalt edasi V.M. le. Kohtus möönis K.K. , et võis amfetamiini anda R. Kodarile, kelle käest V.M. pidi seda ise küsima. K.K. i ütlused ei välista süüdistatavat narkootilise aine käitlejana.
  8. Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et
  9. a novembris sai R. Kodar K.K. ilt ühe ecstasy tableti, mille müüs edasi V.M. le. Samuti loeb eelnevaga kohus tõendatuks, et R. Kodar andis oma elukohas amfetamiini edasi V.M. le süüdistuses märgitud ajal ja kogustes, s.o
  10. novembril
  11. a 2 grammi,
  12. novembril
  13. a 3 grammi ja
  14. detsembril
  15. a 2 grammi amfetamiini ning
  16. a suvel andis kahel korral kanepit V.M. le tasuta. V.M. ütlustest nähtuvalt maksis ta R. Kodarile ecstasy tableti eest 15 eurot ja amfetamiini eest 20 eurot gramm ning kanepi eest ta R. Kodarile ei maksnud. Kuivõrd V.M. oli ka varem kanepit tarvitanud ja sai aru aine mõjust, ei ole kahtlust, et R. Kodari poolt V.M. le antud aine puhul oli tegu kanepiga. Asjas ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suur oli MDMA sisaldus K.K. ilt omandatud ecstasy tabletis. Seega tuleks ecstasy puhul jaatada üksnes väikese koguse narkootilise aine käitlemist.
  17. Järgnevalt heidetakse R. Kodarile ette seda, et ta müüs K.K. ile 9.-
  18. novembril 2017 kokku 22 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Jälitustoimingu protokolliga on tõendatud aine edasi andmise aeg, koht ja kogused.
  19. Tunnistaja K.K. eitas kohtus, et on saanud R. Kodarilt narkootilisi aineid. Kuna eelmises episoodis on tuvastamist leidnud, et K.K. i poolt kohtus antud ütlused on selles osas ebausaldusväärsed, ei hakka kohus põhjendusi kordama. K.K. i ütlused selle kohta, et ta sai 17
(61)amfetamiini hoopis A.J. käest, ei vasta samuti tõele, kuivõrd tema ja R. Kodari vahel peetud kõnedest seda ei nähtu, samuti ei rääkinud A.J. kohtus midagi selle kohta, et ta oleks K.K. ile amfetamiini andnud. Seega saab käesolevas episoodis arvestada tõendina vaid K.K. i ütlusi selle kohta, et on käinud süüdistatava elukohas koos K.K.-M. iga (I kd, tl 182). K.K.M. i ütluste kohaselt sai ta aru, et K.K. käis R. Kodari juures narkootikumide järel. Eeltoodud kõnedest nähtub selgelt K.K. i poolt amfetamiini tellimine R. Kodarilt ja see, et K.K. oli seotud narkootiliste ainete käitlemisega.
  1. Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et R. Kodar andis K.K. ile kõigil kolmel korral amfetamiini sisaldavat ainet, kokku 22 grammi järgmiselt:
  2. novembril
  3. a kokku 10 grammi,
  4. novembril
  5. a 7 grammi ja
  6. novembril
  7. a episood 5 grammi. Seda, et R. Kodari poolt K.K. ile antud aine sisaldas amfetamiini, kinnitab kõnedes kajastu, et kõik osapooled said aru, et tegemist oli amfetamiiniga. Peale esimest korda tellis K.K. kolmel korral veel ainet juurde. Juhul, kui aine ei oleks narkootilist toimet avaldanud, ei oleks K.K. sedavõrd konspiratiivsel moel aine järel korduvalt käinud ega seda pidevalt juurde tellinud. Nagu juba esimeses episoodis sai tuvastatud, sisaldas aine, mida süüdistatav A.J. kaudu omandas, puhast amfetamiini ning sama ainet müüs ta teistele, sh K.K. ile edasi. Ei ole eluliselt usutav, et R. Kodarilt oleks jätkuvalt edasi ostetud ainet, mis mingit mõju ei avalda.
  8. M.L. le
  9. novembril
  10. a 3 grammi amfetamiinisegu andmine on tõendatud jälitustoimingu protokolliga (IX kd, tl 113 - 115). Tunnistaja M.L. kohtus antud ütluste kohaselt ta ei ole saanud R. Kodarilt narkootikume (II kd, tl 20 pöördel, 22). Kohus on seisukohal, et tunnistaja M.L. kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed tunnistaja ei eita süüdistatavale helistamist, enne kui ta tema juurde läks. Kõnede sisust on arusaadav, et kolm valget värvi tähendab 3 grammi amfetamiini. Üldteada on, et narkootilistest ainetest rääkides ei suhelda otseselt õigeid väljendeid kasutades ning amfetamiini nimetatakse muuhulgas ka valgeks. Seejuures on varasemates episoodides amfetamiini kohta öeldud kas valge või roosa, kogust ja gramme nimetatud numbritega üks, kaks, samuti ka isikute arvu nimetades, nt 5 grammi aine kohta, et tuleme viiekesi. M.L. töötas
  11. a ise ehitusfirmas. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et ta läks R. Kodarilt valget värvi ostma ning selle saamiseks kasutama konspiratiivmeetmeid kolmanda isiku kaudu, et leppida kokku kohtumine süüdistatavaga. Ühestki tõendist ei järeldu, et süüdistatav müüs ehistuseks vajalikke viimistlusmaterjale. Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et M.L. käis
  12. novembril
  13. a R. Kodari juures ja viimane andis M.L. le 3 grammi amfetamiini sisaldavat ainet.
  14. Kõigis käesolevas episoodis käideldud amfetamiini koguste puhul, s.o nii M.P. ile, V.M. le, K.K. ile kui M.L. le edasi antud aine koguses ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui palju sisaldus aines puhast amfetamiini. Kohus möönab, et ainet lahjendades võis mõnes müügiks pakendatud koguses sisalduda väga väike kogus puhast amfetamiini. Samas tuleb R. Kodari poolt amfetamiini käitlemisepisoode kui üldisemas mõistes narkodiilerlust käsitleda jätkuva kuriteona ning selline käsitlus ei nõua üksikute koguste eraldi kindlaks tegemist. Piisab, kui kõigi jätkuvalt toime pandud episoodide peale kokku saab tuvastada narkootilise aine suures koguses käitlemist. Arvestades seega käideldud aine kogu mahtu, st kokku M.P. ile, V.M. le, K.K. ile ja M.L. le edasi antud üle 100 grammi amfetamiini, on väljaspool kahtlust, et sellises koguses aines sisaldus puhast amfetamiini kaugelt rohkem kui 1,3 grammi, mis on NPALS § 3¹ lg 3 nimetatud suureks koguseks, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kuivõrd käesoleval juhul on vastuvaidlematult leidnud tõendamist see, et süüdistatava poolt käideldud amfetamiinisegust leiti ja võeti ära 142,53 grammi amfetamiinsulfaati sisaldavat ainet, milles kokku oli 26,26 g puhast amfetamiini, saab väita, et R. Kodar on käesolevas episoodis 18
(61)üle 100 grammi sama amfetamiinisisaldusega aine edasi andmisega käidelnud narkootilist ainet suures koguses ning tema käitumises oli

§ 184lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.

  1. Nagu amfetamiin, nii ka kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA ehk ecstasy) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  2. mai
  3. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
  4. Seega oli R. Kodari poolt ecstasy, kanepi ja amfetamiini käitlemine omandamise, hoidmise, tarvitamise ja edasiandmise viisil ebaseaduslik. Süüdistatava tegu vastab

§-s 184 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisule. Kuigi 1 tableti ecstasy ja 2 grammi kanepi puhul on tegemist väikese koguse narkootilise aine käitlemisega, on süüdistus suure koguse narkootilise aine käitlemises R. Kodari poolt tõendatud teistes episoodides. IV Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) suure koguse ühine ja kooskõlastatud käitlemine grupis K.K. iga

  1. a novembris ning omandatud GHB-st
  2. novembril
  3. a enda elukohas ühe tarvitamiskoguse H.H. le andmine
  4. Tunnistaja K.K. i kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta R. Kodarile andnud ega ka temalt omandanud korgijooki. K.K. i ütluste kohaselt on ta küll kohtuotsusega kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud GHB käitlemises koos R. Kodariga süüdistuses märgitud koguses, kuid tunnistaja väitel on süüdistus GHB osas täiesti vale, tal ei ole GHBga olnud ühtegi kokkupuudet ning ta nõustus kokkuleppega seetõttu, et pidi mõne päeva pärast sõitma Saksamaale ja tahtis selle jama ruttu kaelast ära saada (I kd, tl 182).
  5. Eelmistes episoodides on tuvastamist leidnud, et K.K. i poolt kohtus antud ütlused, mis eitavad narkootilise aine käitlemist koos R. Kodariga on ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et K.K. i ütlused ka käesolevas episoodis GHB käitlemise osas ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Nimetatud episoodis on R. Kodari ja K.K. i ühine GHB käitlemine tõendatud jälitustoimingu protokolliga.
  6. Tervise Arengu Instituudi andmetel on GHB doosi ligikaudne hind viimastel aastatel

(20152018)olnud tavapäraselt 5 eurot 5 ml kohta. See tähendab, et 300 euro eest saab vähemalt 300 ml GHB-d, kuid suurte koguste puhul on kõigi eelmiste episoodide lõikes tuvastatav oluliselt odavam hind ning sellega on tõendatud, et 300 euro eest omandati vähemalt süüdistuses märgitud kogus, st 500 ml GHB-d. Sellega on tuvastatud ka see, et R. Kodar ja K.K. omandasid kumbki vähemalt 250 ml GHB-d.
  1. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi
  2. juuni
  3. a andmetel on keskmine kogus kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks gammabutüroksüvõihappe (GHB) puhul 16 grammi (III kd, tl 22). Kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson selgitas kohtus, et 250 ml GHB-d ehk korgijooki on käsitletav juba väga suure kogusena, kuivõrd 250 ml kaalub ligikaudu 250 grammi (II kd, tl 14). 19
(61)
  1. Tunnistaja H.H. ütluste kohaselt ei ole ta saanud korgijooki R. Kodarilt, vaid sai K.K. ilt ja temaga koos olnud sõbralt Rannu pargis, sedasi läks ta koos L.P. iga R. Kodari poole ja R. Kodar tegi video nendest (I kd, tl 174). Tunnistaja H.H. ütlused on oluliselt vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega. Kohtus avaldati H.H. poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt sai ta ühe korra L.P. iga R. Kodari käest korgijooki R. Kodari elukohas ning R. Kodar teadis, et L.P. ei ole täisealine. R. Kodar valas talle ja L.P. ile korgijooki Coca-cola korgi sisse. Peale korgijoogi joomist tekkis tal tunne nagu oleks ta purjus (I kd, tl 173 pöördel).
  2. Ütluste muutmist põhjendas H.H. sellega, et ta valetas uurijale, kuna arvas, et kui ta R. Kodari kohta midagi rääkima peaks, siis saab ta varem koju. Samas ei osanud H.H. põhjendada, miks ta oleks sellisel juhul pidanud varem koju saama. Kohtu hinnangul ei ole H.H. ütluste muutmise põhjendus veenev, lisaks on H.H. üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Seetõttu tuleb H.H. ütlused tõendite kogumist välja jätta selles osas, et ta ei ole saanud korgijooki R. Kodarilt. H.H. kohtus antud ütlused selles osas, et ta sai korgijooki koos L.P. iga K.K. i ja tema sõbra käest, on omakorda vastuolus tunnistaja K.K. i ütlustega. Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt ei ole ta korgijooki andnud H.H. le. Muus osas haakuvad H.H. ütlused tõenditega ja kohus arvestab tema ütlusi aine tarvitamise ja mõju kohta.
  4. veebruari
  5. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud R. Kodarilt ära võetud mobiiltelefoni Huawei, mille mälukaardil tuvastatud videost kuupäevaga
  6. november 2017 nähtub, kuidas H.H. tarvitab
  7. novembril
  8. a R. Kodari pool korgijooki (III kd, tl 64-82). Video sisu kajastab ilma kahtlusteta, et H.H. ja L.P. tarvitasid R. Kodari juures korgijooki, mille nad olid saanud R. Kodari käest, kuna R. Kodar oli GHB-d saanud eelmisel päeval, s.o
  9. novembril
  10. Filmimise ajal räägitakse pidevalt joogi mõjust ja R. Kodar ise räägib H.H. le osutades, kuidas jook mõjub. Seega kinnitab video ühtlasi, et R. Kodar oli teadlik H.H. le ja L.P. ile antud joogi narkootilisest toimest.
  11. H.H. ütluste kohaselt on korgijook soolase maitsega. Seega tunnistaja teab korgijoogi omadusi. Ta on seda ise kogenud, nagu nähtub ka videost, mis omakorda kinnitab, et H.H. on korgijooki tarvitanud. Kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson selgitas kohtus, et korgijook on soolase maitsega ning alaealistele avaldab korgijook rohkem kahjulikku mõju kui täisealistele. Oksendamine on üks tunnustest, mis tekib korgijoogi tarvitamise tagajärjel (II kd, tl 14 pöördel). Seega on tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas
  12. novembril
  13. a ühe tarvitamiskoguse korgijooki H.H. le.
  14. R. Kodari süüdistuse tõendatud kuriteoepisoodid juba üksikult kinnitavad suure koguse narkootikumi käitlemist. Ta omandas suures koguses amfetamiini A.J. lt ning andis ainet ka üle suures koguses M.P. ile ja K.K. ile, samuti omandas koos K.K. iga suures koguses GHB-d, mida andis edasi. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega ning tegu vastab

§-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. 95. Kriminaalasja kõigi episoodide raames pani R. Kodar toime narkootiliste ainete süstemaatilise käitlemise, tõendatud on kokku üle 20 korra, mil toimus kokkupuude narkootiliste ainete omandamise ja edasi andmisega. Aine edasiandmine toimus käitlemise tähenduses. Tunnistajate ütlused tõendavad, et kui oli vaja amfetamiini, ecstasyt, kanepit, GHB-d, sai telefonis süüdistatavaga kokku leppida ainete saamise võimalusest. Seda kinnitavad lisaks ka süüdistatava elukohast leitud narkootikumide kaalumise ja turustamise vahendid. Kõik need üksikkorrad moodustavad sellise terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja edasiandmises ühe jätkuva kuriteona. Kuivõrd R. Kodar on narkootikumidega seotud kuriteo pannud toime 20

(61)varemgi ning selle eest mõistetud karistus ei ole praeguseks veel kustunud, seetõttu esineb temal teinegi

§ 184lg 2 p 2 järgi koosseisuline vastutust raskendav asjaolu.

Kohus ei tuvastanud üheski kuriteoepisoodis R. Kodari käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus

§ 185lg 2 p 2 järgi 96.

L.P. i sünniaeg on

  1. oktoober
  2. Tema sünniaeg on tuvastatud kohtuistungil esitatud isikut tõendava dokumendi, ID-kaardi alusel. L.P. oli süüdistuses märgitud ajal noorem kui kaheksateistaastane. L.P. oli
  3. a novembris 16-aastane. Asjas ei ole vaidlust selles, et R. Kodar teadis, et L.P. on alaealine, seda on kohtus kinnitanud nii L.P. (I kd, tl 177 pöördel) kui H.H. (I kd, tl 173 pöördel).
  4. Tunnistaja L.P. i ütluste kohaselt ei ole ta saanud korgijooki R. Kodarilt, vaid K.K. ilt ja tema sõbralt Rannu pargis, edasi läks ta koos H.H. ga R. Kodari poole (I kd, tl 178). Kohtu hinnangul ei ole L.P. i ütlused korgijoogi saamise asjaolude kohta usaldusväärsed, kuna need ei haaku varasemas episoodis tuvastamist leidnud asjaoludega ja seetõttu tuleb L.P. i ütlused tõendite kogumist välja jätta selles osas, et ta ei ole saanud korgijooki R. Kodarilt. Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt ei ole ta andnud korgijooki H.H. le ja L.P. ile ning see haakub alljärgneva tõendiga.
  5. R. Kodari telefonist leitud videofailidest nähtub, kuidas L.P. koos H.H. tarvitasid
  6. novembril
  7. a R. Kodar elukohas korgijooki (III kd, tl 64-82). Isik väljendas videos vahetult ja selgelt oma hetke tundeid. Kahtlust ei ole ka selles, et toimuvat filmis süüdistatav, kes ütles korgijoogi mõju kohta, et „sellele mõjub niimoodi“ osutades sõrmega H.H. le (III kd, tl 69). H.H. tasakaalutu käitumine on videos selgelt tuvastatav. Videos räägitakse otseselt ja korduvalt, et L.P. ja H.H. on eelnevalt joonud korgijooki. Tuvastatud on ka see, et korgijook oli R. Kodaril olemas
  8. novembril
  9. a, ta oli selle saanud päev varem K.K. ilt.
  10. L.P. i sai ilmselgelt aru, et ta jõi korgijooki. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta tarvitas
  11. a erinevaid narkootilisi aineid, sh väga palju korgijooki ja lisas, et tunneb ära ehtsa korgijoogi (I kd, tl 177-178 pöördel).
  12. R. Kodari poolt teo toimepanemist kinnitab ka jälitustoimingu protokoll:
  13. detsembri 2017 kõnes rääkis M.P. L.P. ile, et Kodar võib selle eest ka saada, et tema juures mingid alaealised tarbisid aineid (X kd, tl 143). Kõne sisus on selge viide narkootilisele ainele ja selle karistusõiguslikule tagajärjele.
  14. L.P. ile marihuaana andmist enne korgijoogiks nimetatud gammahüdroksüvõihappe (GHB) andmist tõendab asitõendi
  15. veebruari
  16. a vaatlusprotokoll, mis kajastab R. Kodarilt ära võetud telefoni Huawei mälukaardil tuvastatud fotosid (III kd, tl 64-82). Fotol nr 22 on näha, kuidas L.P. suitsetab R. Kodari korteris vesipiipu (III kd, tl 81). L.P. i ütluste kohaselt tarbis ta kanepit suitsetamise teel (I kd, tl 177 pöördel).
  17. Hinnates süüdistatava emotsioone narkootilise aine joobes oleva alaealise ja tema sõbranna käitumist jälgides, ei teki kohtul kahtlusi, et süüdistatav andis L.P. ile narkootilist ainet, marihuaanat, mida viimane tarvitas suitsetades. Seega on tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas
  18. novembril
  19. a ühe tarvitamiskoguse korgijooki L.P. ile, kes oli sel ajal noorem kui 18-aastane ja enne seda vähemalt ühe tarvitamiskoguse marihuaanat. Ühekordselt antud aine kogused on väikesed kogused. 21

(61)
  1. L.P. i ja H.H. ütlustest nähtub, et R. Kodar teadis mõlema tüdruku vanust, sh seda, et L.P. oli alaealine. Tõendite kogum ei tekita seega kahtlust, et süüdistatav oli teadlik nii kanepi kui GHB mõjust, ning seega tahtlikult andis mõlemat narkootilist ainet alaealisele L.P. ile. Samuti on tõendatud, et aine edasiandmise toimus käitlemise tähenduses. Narkootilist ainet alaealisele andes süüdistatav teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
  2. Erineval ajal alaealisele erinevate ainete andmisega on tegu toime pandud korduvalt. Korduvust tõendab ka R. Kodari varasem karistatus

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja käesoleva otsusega lahendatav süüdistus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Kodari tegevus kvalifitseerida

§ 185

lg 2 p 2 järgi kui täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Süüdistatava teod narkootilise aine omandamisel ja edasiandmisel olid seotud kõik ühise tahtlusega. Süüdistatav seadis endale eesmärgiks käidelda narkootilist ainet ja ta teadis oma varasemast kogemusest sellise tegevuse ebaseaduslikkusest. Kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus
  2. R. Kodari süü talle esitatud süüdistuses

§ 184lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi on tõendatud.

107. Karistusregistri andmetel iseloomustab R. Kodarit tema varasem korduv karistatus mitmete süütegude eest (VIII kd, tl 126 – 133). Teda on kriminaalkorras varem karistatud varavastaste kuritegude, varguste ja röövimise eest. Samuti on teda karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi.

R. Kodari kriminaalkaristused on kehtivad.

  1. Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsusega mõisteti R. Kodar süüdi

§ 200

lg 2 p 8, 9 järgi ning

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuse kogumi eest 4 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Liitkaristuse hulgas on R. Kodarile Tartu Maakohtu 14. detsembri 2010. a otsusega

§ 199lg 2 järgi mõistetud kandmata vangistus (VIII kd, tl 134 – 136).

Tartu Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a määrusega pöörati täitmisele R. Kodarile Tartu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsusega mõistetud kandmata karistus (VIII kd, tl 142 – 144).
  5. R. Kodar pani arutatavad kuriteod toime katseajal. R. Kodar ei olnud motiveeritud kriminaalhoolduse ajal tööle minema (VIII kd, tl 150). Ranner Kodar kinnitas kohtus, et ta toetas materiaalselt R. Kodarit tema kriminaalhoolduse ajal. Arvestades süüdistatav suhtumist tööga hõivatusse ja nõudmisi töötasu osas, samuti eelistusi elada riigi ja teiste isikute toetustest, leiab kohus, et süüdistatav oli kriminaalhoolduse ajal motiveeritud hõlptulu saama. Kohus leiab, et esineb

§ 58p 1 nimetatud mittekoosseisuline karistust raskendav asjaolu, omakasu.

110. Kohus ei tuvastanud

§ 57lg 1 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid. Kr

MS § 294 p 1 alusel võitis kohus prokuröri taotlusel vastu R. Kodari kahtlustatvana ülekuulamise protokolli (II kd, tl 31 – 39). Teisel korral kahtlustatvana ülekuulamisel on ta 22

(61)väljendanud, et „kahetseb kõike julmalt, koguaeg kahetseb, kahetseb, et üldse neid inimesi tunneb ja on valelike inimestega suhelnud“. Ainus kord, kui süüdistatv on kriminaalmenetluse kestel kahetsust avaldanud, oli
  1. aprillil
  2. a toimunud kahtlustavana ülekuulamisel. Hinnates kahtlustatava väljendatud kahetsuse sisu, ei sisalda see teokahetsust. Ühe või teise inimesega kokkupuude ei ole asjaolu, mis ilmtingimata viib kuriteo toimepanemisele.
  3. Arvestades süüdistatava ennetähtaegselt vangistusest vabanemise aega
  4. a aprilli lõpus ja narkootiliste ainetega käitlemise märke Rannu piirkonnas, teeb kohus järelduse, et peagi pärast vabanemist asus süüdistatav looma narkootiliste ainete käitlemise võrgustikku. Tartu Maakohtu
  5. juuni
  6. a otsuse sissejuhatava osa andmetel on M.P. narkootikumidega seotud kuriteo eest karistatud isik. Kohus tuvastas, et M.P. tegutses süüdistatavaga koos täideviijana. Kohus tuvastas, et süüdistatava elukohta käis palju inimesi, millest järeldub, et tema tutvusringkond oli lai ja ta leidis kiiresti isikud, kes teda narkootikumide käitlemisel abistasid. Kohus teeb järelduse, et R. Kodaril oli narkootiliste ainetega käitlemisel Rannu piirkonnas keskne osa. Mõne kuuga pärast vabanemist suutis ta luua toimiva narkootiliste ainetega käitlemise võrgustiku. Seda kinnitab ka tõendite uurimisel tuvastatud A.J. Tallinnast Rannusse käimise sagedus
  7. a lõpus.
  8. Arvestades R. Kodari poolt toimepandud kuritegude raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, tema keskset rolli grupilises kuriteos, mis seisnes suures koguses narkootilise aine hankimises, selle edasiandmiseks isikute leidmises ning aine edasiandmises, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, on tema süü suur. Arvesse tuleb võtta ka koosseisuvälist karistust raskendavat asjaolu, omakasu.

§ 184

sätetstatud kuriteo puhul on tõendatud sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kaks koosseisulist karistust raskendavat asjaolu, tegutsemine grupis ja isikuna, kes on toime pannud

§ 184sätetstatud kuriteo.

Seetõttu tuleb süüdistatavat karistada

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal.

Lähtuvalt eeltoodust tuleb mõista karistuseks vangistus 7 aastaks. 113. R. Kodari süü suurust

§ 185järgi kvalifitseeritavas kuriteos iseloomustab episoodide arv.

Ta on andnud ühele alaealisele isikule kahel korral ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet, mistõttu kohus ei hinda süüd suureks. Arvesse tuleb võtta toimepandud kuriteo raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust ning süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohtulikul arutamisel tuvastatud ja selles kuriteos puudub ka koosseisuväline karistust raskendav asjaolu.

§ 185

järgi kvalifitseeritavas kuriteos esineb üks koosseisuline karistust raskendav asjaolu sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi, kuriteo toimepanemine isikuna, kes on toime pannud

§ 184sätetstatud kuriteo.

Kohus leiab, et süü suurust arvestades tuleb süüdistatavat karistada

§ 185lg 2 p 2 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 5 aastaks.

Kuritegude kogumi eest tuleb mõista liitkaristus

§ 64lg 1 järgi.

Kohus leiab, et karistuse mõistmise eripreventiivset eesmärki arvestades võib liitkaristuse mõistmisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga.

  1. R. Kodar on tema
  2. detsembril
  3. a kinnipidamise järel olnud tõkendiga vahi all kuni
  4. aprillini 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva. Tõkend vahistamine kohaldati Tartu Maakohtu
  5. detsembri
  6. a vahistamismäärusega (VIII kd, tl 99 – 105) ja selle tähtaega pikendati Tartu Maakohtu
  7. veebruari 2018 ja
  8. märtsi
  9. a määrustega (VIII kd, tl 107 – 117). Tõkendi tühistamise ja lisapiirangu kohaldamise määrusega
  10. aprillil
  11. a tühistati tõkend vahistamine
  12. aprillil
  13. a, s.o Tartu Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest.

§ 68lg 1 23

(61)alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg
  1. detsembrist
  2. a kuni
  3. aprillini
  4. a, s.o 4 kuud ja 7 päeva arvata karistusaja hulka ja seetõttu jääb kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust.
  5. R. Kodar on kuriteod toime pannud enne temale Tartu Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsuega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist. Seetõttu tuleb kohtuotsuste kogumis mõista süüdistatavale

§ 65lg 2 alusel liitkaristus suurendades mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 13.

jaanuari

  1. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 10 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis R. Kodarile mõistetav vangistus on seega 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva, mille kandmise algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest
  2. märtsil
  3. Konfiskeerimine
  4. Digitaalkaal leiti süüdistatava elukohast
  5. detsembril
  6. a toimunud läbiotsimisel. Selle kuuluvust süüdistatavale ei ole vaidlustatud. Asitõendiks olev digitaalkaal (pakend 14RKLO) on kuriteo toimepanemise vahend. Kaalu kasutati narkootilise aine kaalumisel aine pakendamise ajal. Kohus konfiskeerib

§ 83lg 1 alusel digitaalkaalu.

117. Kriminaalasjas tuvastatud narkootiline aine on saadetud ekspertiisi ja on pärast ekspertiisi tegemist jäetud hoiule EKEI-sse.

§ 83

lg 2 ja § 191 koostoimes konfiskeerib kohus kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootilise aine. Tõendite analüüsimisel tuvastas kohus R. Kodari poolt vähemalt 855 grammi amfetamiini käitlemise. Süüdistusakti p-s 5 on märgitud, et narkootilise aine, amfetamiini müümisest on R. Kodar saanud igalt grammilt vaheltkasu vähemalt 8 grammi. Kohtuistungil, taotledes konfiskeerimise asendamise kohaldamist jäi prokurör selle juurde, et grammi aine hind on vähemalt 8 eurot. Arvutuse käiku prokurör ei avaldanud, vaid korrutas hinna müüdud aine kogusega.

  1. Üldteada on, et lõpptarbija peab ühe tarvitamiskoguse amfetamiini eest maksma 20 eurot. See on pika aja jooksul väljakujunenud turuhind. Ka arutatavas kriminaalasjas tunnistajad kinnitasid, et ühe koti (tarvitamiskoguse) amfetamiini hind oli 20 eurot. 20-eurost hinda kinnitavad tunnistaja L.P. e ütlused selle kohta, et ta müüs amfetamiini hinnaga 20 eurot (II kd, tl 7). Tunnistaja R.P. i ütlused selle kohta, et ta ostis M.P. ilt ja M.-V.S. alt amfetamiini hinnaga 20 eurot kott, täpsustavad aine kogust, mille eest 20 eurot maksti. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta M.P. ilt amfetamiini väikestes minigripkottides 20 eurot kott. Ühes kotis võis amfetamiini olla pool grammi (II kd, tl 3 pöördel - 4). Tunnistaja V.M. ütluste järgi ostis ta R. Kodarilt kolm kotti amfetamiini 60 euro eest (I kd, tl 196).
  2. Tunnistajate ütlused tõendavad, et süüdistatav müüs tarvitamiskoguse amfetamiini 20 euro eest. Tarvitamiskoguse amfetamiini puhul ei ole tegemist puhta ainega, vaid see on segatud teiste pulbriliste ainetega. Ainete segamist kinnitasid jälitustoimingu protokollis tuvastatud kõned, tunnistaja A.J. ütlused ja eksperdi ütlused. Aine segamisel tarvitamiskogusesse jäänud amfetamiini osakaal jäi sageli nii väikseks, et tarvitaja ei tundnud amfetamiini toimet, mida kinnitavad tunnistaja V.M. ütlused. Eeltoodud omakorda kinnitab, et A.J. lt saadud narkootilise aine pakendamisel ja tarvitamiskogusteks jagamisel tegutseti võimalikult omakasupüüdlikult mittenarkootiliste ainete lisamisega müügile suunatud aine massi suurendades ja seega suuremat kasu teenides.
  3. Amfetamiini hulgihind suurtes kogustes ostmisel on madalam. Kohtus uuritud tõenditega on kohus arvutanud ühe grammi amfetamiini hinnaks suurtes kogustes ostmisel 13,5 - 15,5 eurot gramm. Arvestades asjaolu, et edasimüümisel pakendati väikestesse minigripp 24

(61)kilekottidesse ainet poole grammi kaupa, siis 13,5 euro eest omandatu üks gramm ainet müüdi edasi kahes kotis kokku 40 euro eest. Müügi ja ostuhinna vahe on seega 26,5 eurot. Ostes amfetamiini hulgihinnaga 15,5 eurot gramm ja müües seda edasi kahes kotis hinnaga 40 eurot, on vahe 24,5 eurot. Tõendatud on, et 855 grammi ainet käitles R. Kodar grupis M.P. iga. Jälitustoimingu protokollis tuvastatud kõnes kinnitas A.J. R. Kodarile, et tal on koos teenitud raha olemas, vaja vaid lisa (IX kd tl 119). Kõnes andis R. Kodar A.J. le teada, et kasumi jagavad ära (IX kd tl 192-193). Seega arvestab kohus, et aine müügist saadu vahe jaotati kolme peale. Võttes arvesse ostu- ja müügihinna väiksema vahe 24,5 eurot, ümmardades seda täisarvuks ja jagades kolmega, on sel viiisl arvutatud vaheltkasu igalt grammilt keskmiselt 8 eurot. Kuriteoga saanud tulu on 6840 eurot. Arvestused on tehtud süüdistatava kasuks lähtudes minimaalsest vaheltkasust. 121. Kohus tuvastas, et R. Kodar sai ebaseaduslikku vara tahtlikku kuriteoga, kuulub saadu

§ 831lg 1 järgi konfiskeerimisele.

Kuna kuriteoga saadud vara on ära tarvitatud ja selle äravõtmine täies ulatuses ei ole seetõttu võimalik tuleb kohaldada

§ 84

alusel konfiskeerimise asendamist.

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel tuleb Ragnar Kodarilt välja mõista 6840 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.

  1. Tartu Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrusega arestiti R. Kodarile kuuluv ja temalt läbiotsimisel ära võetud järgmine vara: sularaha 2030 eurot ja kullasisalduse määramise komplekt (VIII kd, tl 10 – 15).
  4. detsembri
  5. a raha tagatistkontole maksmise määrusega on 2030 eurot kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole (VIII kd, tl 1). Konfiskeerimise asendamise nõue tuleb täita osaliselt R. Kodarilt ära võetud sularaha 2030 euro arvelt, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole ning on Tartu Maakohtu
  6. aprilli
  7. a määrusega arestitud. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb raha kandmisel järgida kohtuotsuse resolutsioonis olevat makseinfot.
  8. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Tartu Maakohtu
  9. aprilli
  10. a määrusega arestitud sularaha ja kullasisalduse määramise komplekt. Kriminaalmenetluse kulud
  11. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise ja narkootilise aine ekspertiisi maksumus on kokku 91 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on 1494 eurot (tl 3, süüdistusaktis), millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale makstud tasu 3150 eurot (II kd, tl 71-75). Kaitseülesande täitmise eest kaitsjale makstud tasu kokku on 4644 eurot. Menetluskulude summa on 6085 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Süüdistatava kanda jäävad menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. KrMS § 417 lg 2 ja § 423 järgi on menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja apellatsioon
  12. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega R. Kodar

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja

§ 185lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, 25

(61)vääralt kohaldanud materiaalõigust ja kõikides episoodides valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Süüdistus

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi 126.

Apellatsiooni kohaselt on R. Kodar raha andnud M.-V.S. ale teleri eest tasumiseks. Tunnistajate ütlused ei ole piisavad tõendamaks R. Kodari tahtlust omandada 795 euro eest amfetamiini. See, kuidas M.-V.S. k seda raha kasutas või kuidas kasutas seda raha A.J. , ei tõenda R. Kodari tahtlust amfetamiini omandamiseks. Kohtu järeldus, et kirjad on kirjutanud R. Kodar, on meelevaldne, kuivõrd puudub käekirjaekspertiis. Kaitsja ei nõustu kohtu poolt S.V. e ütlustest tehtud järeldustega. Suure koguse tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine

  1. a augustist kuni
  2. a detsembrini grupis M.P. iga
  3. Maakohus on põhjendamatult lugenud M.P. i kohtus antud ütlused osaliselt ebausaldusväärseteks ja jätnud nendega arvestamata. Tunnistaja oli ülekuulamise ajal šokis ja narkojoobes ega suutnud tajuda adekvaatselt situatsiooni, milles ta asus. Tunnistaja andis ütlusi R. Kodari vastu, et mitte sattuda vahi alla.
  4. A.J. kohtuistungil antud ütlused on tõesed. A.J. on põhjendanud kohtuistungil, miks ta andis eeluurimisel ütlusi R. Kodari vastu. Maakohus on omistanud kaitsja juuresoleku ülekuulamisele liigset tähtsust, kuivõrd uurija ei pruugi mõjutada kahtlustatavat just ülekuulamise ajal. Kaitsja hinnangul on üldteada see, et uurijad külastavad tihti just enne ülekuulamist kahtlustatavaid, et saavutada enda eesmärke. Varjatud jälgimist on küll läbi viidud, kuid isikuid ei ole teolt tabatud. Kohtu järeldused tulenevad vaid kohtu enda oletustes ja spekulatsioonidest. R. Kodari süü ei ole tõendatud. Narkootilise aine kogused ja käitlemine ei ole tõendamist leidnud. Tuvastamata on väidetava narkootilise aine päritolu – algallikas, kelle käest on A.J. väidetavad narkootilise aine kogused omandanud. Isikute omavaheline suhtlemine, ka narkootiliste ainete teemal, ei saa olla tõendiks narkootilise aine käitlemise kohta. Kaitsja on seisukohal, et R. Kodar võib olla küll olnud seotud narkootiliste ainete käitlemisega, kuid mitte maakohtu poolt otsuses näidatud viisil ja mahus.
  5. Maakohus on põhjendamatult järeldanud, et
  6. novembril 2017 tõi amfetamiini R. Kodari elukohta A.J. ning narkootilise aine kogus nähtub R. Kodari jutust ja M.P. i poolt üle kantud summast. Pelgalt jälitustoimingu kirjeldust ei saa lugeda kohtuotsuse põhjenduseks. Suhtlus ei saa olla otsene tõend narkootilise aine käitlemise tõendamiseks. Selgusetuks jääb, mis ainet üldse väidetavalt käideldi.
  7. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega
  8. novembril 2017 episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Isikutevaheline vestlus ei saa olla tõendiks asjaoludele, mis vajavad reaalset tajumist ja tuvastamist. Isikute sisenemine trepikotta, kus elab R. Kodar, ei saa tõendada 60 g amfetamiini üleandmist R. Kodarile. Kaitsja ei mõista, miks ei toimunud kuriteo toimepannud isikute tabamist ja kinnipidamist.
  9. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega
  10. novembri
  11. a,
  12. novembri
  13. a ja
  14. novembri
  15. a episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Rahaülekanded ja isikute liikumine ei tõenda narkootilise aine käitlemist mingis konkreetses koguses. Tehtud kõned ja isiku liikumised ei tõenda narkootilise aine käitlemist. Maakohtu põhjendused otsuses on oletuslikud ja spekulatiivsed, mis tõstatavad kahtlusi, mida ei ole kohtulikul uurimisel kõrvaldatud. Kuriteo toimepanijaid ei ole tabatud 26

(61)ega kinni peetud, tõendamata on narkootilise aine üleandmise ja vastuvõtmine. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega
  1. novembri
  2. a episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Isikute vahelised kõned ja varjatud jälgimisel saadud teave, ei tõenda faktilist asjaolu vähemalt 100 grammi amfetamiini käitlemist R. Kodari poolt.
  3. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega
  4. ja
  5. detsembri
  6. a episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Kõned ja isikute liikumine iseenesest ei tõenda R. Kodari poolt 142,53 grammi amfetamiine käitlemist. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks oli vaja varjatud jälgimist läbi viia ja kuriteo toimepanijad tabada ja kinni pidada Harju maakonnas, kui seda oleks võinud teha R. Kodari elukohas, tabades nad otse teolt. Kuivõrd A.J. peeti kinni Kose alevikus, ei saa tõsikindlalt väita seda, et ta oli teel just R. Kodari juurde eesmärgiga narkootilist ainet üle anda. Tuvastamata ja tõendamata on narkootilise aine päritolu.
  7. Lähtuvalt eeltoodust, on kaitsja seisukohal, et maakohtu järeldus, et suures koguses narkootilise aine amfetamiini omandas R. Kodar A.J. lt ja andis aine edasi M.P. ile, kes aitas amfetamiini kvaliteeti hinnata, pakendada ja edasi müüa, ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et M.P. oli vaikimisi nõus koos R. Kodariga narkootilisi aineid käitlema. Tõendatud ei ole, et mõlemad valitsesid tegu ja andsid oma panuse. Seega tuleb R. Kodar õigeks mõista. Omandatud amfetamiini edasi andmine müügiks ja tarvitamiseks, samuti kanepi ja ecstasy omandamine ja edasi andmine erinevatele isikutele
  8. R. Kodar ei ole kunagi väitnud, et on saanud M.P. i käest kanepit. See, et M.P. tegeles narkootiliste ainetega igapäevaselt, ei tähenda, ega tõenda seda, et M.P. oleks andnud R. Kodarile narkootilist ainet, mis sisaldas kanepit.
  9. V.M. le
  10. a amfetamiini andmine, K.K. ilt
  11. a novembris ühe ecstasy tableti omandamine ja V.M. le edasi andmine
  12. a novembri alguses ning kahel korral 1 grammi kanepi edasi andmine ei ole tõendatud. Kohtu järeldused põhinevad oletustel ja on spekulatiivsed. Kui ka R. Kodar on kellelegi mingisuguseid aineid andnud, ei ole tõendatud, et tegemist oli narkootiliste ainetega. Kui asjas ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suur oli MDMA sisaldus K.K. ilt omandatud ecstasy tabletis, tuleks kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks täielikult, mitte osaliselt.
  13. K.K. ile amfetamiini andmine ei ole tõendatud. Maakohut järeldused on oletuslikud ja spekulatiivsed. Isegi kui oleks tõendatud mingisuguse aine edasiandmine, ei ole tõendatud, et käideldud oleks narkootilist ainet. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. M.L. le amfetamiini andmine ei ole tõendatud. M.L. on eitanud narkootiliste ainete käitlemist. R. Kodar tuleb antud episoodis õigeks mõista. Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega käideldud narkootilise aine koguste ja sisalduse kohta, kuivõrd R. Kodari süü on tõendamata ning kohus on tõendite hindamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) suure koguse ühine ja kooskõlastatud käitlemine grupis K.K. iga
  14. a novembris ning omandatud GHB-st
  15. novembris
  16. a enda elukohas ühe tarvitamiskoguse H.H. le andmine
  17. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid. Kõnede sisu ei tõenda, et K.K. omandas
  18. novembril 2017 Valguta kooli juures tuvastamata isikult GHB-d ja 27
(61)toimetas selle edasi R. Kodari elukohta XXX , Rannus ega seda, et K.K. ja R. Kodar sõlmisid kokkulepe jagada GHB kogus kahe peale pooleks.
  1. H.H. andis kohtus ütlusi, et tema ei ole saanud R. Kodari käest korgijooki. Video ei tõenda seda, et R. Kodar andis H.H. le GHB-d. Videolt on näha kaks ülemeelikus olekus tütarlast, kes võivad olla joobes. Video ei tõenda seda, mis on võimaliku joobe põhjustajaks. R. Kodari elukohast ei ole leitud narkootilist ainet GHB-d ega selle jälgi. Videos räägitakse GHB-st, kuid videost ei nähtu, et seda, et R. Kodar oleks seda andnud H.H. le. Maakohtu järelduse selle kohta, et on tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas
  2. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse korgijooki H.H. le, on väär. Süüdistus

§ 185lg 2 p 2 järgi 139.

Kõned ega video ei tõenda seda, et R. Kodar oleks andnud korgijooki L.P. ile. L.P. ei räägi videos sellest, et R. Kodar oleks talle seda andnud. Ta räägib küll korgijoogi tarvitamisest, kuid mitte sellest, et sai selle R. Kodari käest. Kaitsja arvates ei ole põhjust kahelda selles, et L.P. sai korgijooki K.K. i käest enne seda, kui ta tuli R. Kodari elukohta. Ka fotod vesipiibu suitsetamisest ei tõenda seda, et suitsetati kanepit. Seega ei ole tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse korgijooki L.P. ile, kes oli sel ajal noorem kui 18-aastane ja enne seda vähemalt ühe tarvitamiskoguse marihuaanat. R. Kodari süü talle esitatud süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ei ole tõendatud, mistõttu puudub ka karistamise alus. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, hinnanud valesti tõendeid, mis on viinud ebaseadusliku otsuseni. Kohtu seisukohtad on vastuolulised ja põhjendamata. Süüdistatava apellatsioon

  1. Süüdistatav R. Kodar esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist esitatud süüdistuses.
  2. Apellatsiooni kohaselt ei ole R. Kodar jälituslubade, nende aluseks olnud taotluste ja jälitustoimikuga tutvunud. Tutvumiseks ettenähtud ajal ei töötanud Tartu Vanglas arvuti. Ta ei volitanud advokaati jälitustoimikuga tutvuma, kuna advokaat oleks ise pidanud tema õiguste eest seisma. R. Kodar märgib, et ei tea, kas jälitusload on seaduslikud, kuna pole nendega tutvuda saanud. Ta tegi prokuratuurile ja kohtule taotlusi jälituslubadega tutvumiseks, kuid talle jäeti need põhjendamatult tutvustamata. R. Kodari hinnangul oleks jälitusasutus pidanud tulema vanglasse talle jälitustoimikut tutvustama. Süüdistataval ei tohiks olla kohustust jälitustoimikuga tutvumise sõidukulusid ja konvoiteenust kinni maksta. R. Kodar viitab jälitustoimingute lubatavust käsitlevale Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja seab kahtluse alla küsimuse, kas tema suhtes antud jälitusload olid piisavalt põhjendatud ja kooskõlas ultima ratio põhimõttega. R. Kodar soovib, et ringkonnakohus kontrolliks vastavate kohtumääruste seaduslikkust.
  3. R. Kodari viitab süütuse presumptsiooni põhimõtet käsitlevatele kohtulahenditele. R. Kodari hinnangul on tema suhtes süütuse presumptsiooni põhimõtet rikutud, kuna vahistamismääruse põhjendustes ja tema ümberpaigutamise määruses käsitletakse teda narkokuriteo toimepanijana. Maa- ja ringkonnakohus on oma määrustes vääralt leidnud, et R. Kodar on narkootikume tarvitanud. Narkootikumid võisid tema kehasse sattuda teadmatusest kas elukaaslase keha, ravimite või jookide kaudu. R. Kodari hinnangul ei 28

(61)olnud kriminaalhooldaja poolt tehtud narkotestid täpsed, kuna mõõteseadmed peavad olema kalibreeritud. R. Kodar märgib, et taotleb „tema suhtes kriminaalhoolduse ajal tehtud narkoteste“.
  1. Kokkuleppemenetluse kohaldamine teiste süüdistatavate suhtes on halvendanud R. Kodari võimalusi end kaitsta. Tema kriminaalasja ei oleks tohtinud eraldada. Teised süüdistatavad oleksid üldmenetluses tunnistanud tema poolt, kui neid poleks survestatud kokkulepet sõlmima. Kuna prokurör loobus üldmenetluses osast süüdistusest, on osa toimepanijatest mõistetud kokkuleppemenetluses ebaõiglaselt süüdi grupis narkootikumide käitlemises. Uurijad ja prokurör on sundinud kaassüüdistatavaid R. Kodarit süüstavaid ütlusi andma. R. Kodar märgib, et tema ei ole narkokuritegusid toime pannud ja teda ei tohiks süüdi mõista seetõttu, et teised isikud tema läheduses narkootikume käitlesid.
  2. Apellatsiooni kohaselt ei olnud R. Kodari teopanus piisav, et teda amfetamiini käitlemisel kaastäideviijaks lugeda. R. Kodar ei käidelnud narkootikume oma elukaaslase M.P. iga. M.P. oli politseis ütluste andmise ajal narkojoobes ja teda mõjutati andma valeütlusi. Kuriteo toimepanijad on andnud tunnistajatena valeütlusi, kuna olid narkootikumide tarvitamise järel võõrutusnähtudega segaduses ja kergesti mõjutatavad. Lisaks ei ole tunnistajate R. Kodari vastu antud ütlused usaldusväärsed.
  3. Ekspertiisiakt, millega tõendatakse narkootikumide suurt kogust, ei vasta Riigikohtu praktikas väljakujunenud nõuetele. Ekspert on narkootikumide koguse hindamisel võtnud hindamise aluseks keskmise inimese, kes pole kunagi narkootikumidega kokku puutunud. Ekspert oleks pidanud lähtuma inimesest, kes on narkootikumidega kokku puutunud. Prokurör ei ole suutnud narkootikumide suurt kogust tõendada. Käideldud narkootikume tarvitanud isikud kinnitasid kohtulikul uurimisel, et tarvitatud aine ei tekitanud neil joovet. R. Kodar leiab, et pole toime pannud koosseisupärast, õigusvastasust ja süülist tegu. Olukorras, kus inimesed vabatahtlikult narkootikume tarvitavad, ei saa olle tegemist rahvatervisevastase süüteoga. Kriminaalasjas ei ole narkootilist ainet kätte saadud ja seega ei saa tõendada väidetavalt käideldud aine koostist. L.P. elt ja M.P. ilt ära võetud narkootikumid olid pärit kusagilt mujalt. A.J. lt
  4. detsembril 2017 kätte saadud ainega ei olnud R. Kodar seotud.
  5. Apellatsiooni kohaselt oli M.P. R. Kodariga vabaabielus – nad olid igal võimalusel koos, seksuaalsuhetes ning plaanisid ühist tulevikku ja lapsi. Kui M.P. lastega nädalavahetusel tema R. Kodari juures oli, sõid nad tema toitu. Ta tasus ka M.P. i sõidukulude eest või korraldas tema transpordi. Samuti ostis ta vahel lastele midagi. Seega toetas ta neid majanduslikult. Kohtuistungil helisalvestiselt on kuulda, et M.P. ütleb, et R. Kodar on tema elukaaslane ja kohus ütleb selle peale, et tal on mitu põhjust ütluste andmisest keelduda. Protokollis ei ole seda selliselt kajastatud. M.P. pole väitnud, et R. Kodar tema laste kasvatamisest osa ei võtnud. R. Kodar ja M.P. ei olnud abielus, aga elasid ja olid koos ning käisid koos poes. M.P. il oli narkootikumide müümisest endal piisavalt raha ja R. Kodar ei pidanud teda teotama. R. Kodar ostis lastele süüa, riideid ja mänguasju. Vahel andis ta ka M.P. ile raha. Ka tunnistajad nimetasid M.P. it R. Kodari elukaaslaseks, naiseks ja tüdrukuks.
  6. M.P. selgitas veenvalt, miks ta andis eeluurimisel teistsuguseid ütlusi – politsei survestas teda. M.P. i eeluurimisel antud ütlusi ei tohiks tõendina arvestada, kuna M.P. it ei hoiatatud õiguse eest oma lähedase vastu ütluste andmisest keelduda. M.P. i eeluurimisel antud ütlused on saadud kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes ja tuleks kõrvale jätta. 29
(61)
  1. R. Kodari hinnangul oleks pidanud iga kuriteoepisoodi puhul narkootilise aine koguse ja sisalduse eraldi tõendama. Kõiki süüdistatavad ja tunnistajad andsid R. Kodarit süüstavaid ütlusi seetõttu, et neid ähvardati uurijate poolt raskema karistusega ja muude raskete tagajärgedega. Telefonikõnedest kuulust ei saa teha järeldusi narkokuriteo toimepanemise kohta. Kohtuotsus rajaneb oletustel ja süüdistus on tõendamata. R. Kodar taotleb A.J. kohtueelsel uurimisel antud ütluste võtmist kriminaalasja juurde, kuna need erinevad oluliselt kohtus antud ütlustest. Kohus keeldus seda tõendit kriminaalasja juurde võtmast. Prokurör ei kutsunud kohtusse tunnistajaid, kes oleks andnud R. Kodarit õigustavaid ütlusi. Pole tuvastatud, kust A.J.
  2. detsembril 2017 ja
  3. detsembril 2017 amfetamiini omandas. A.J. poolt käideldud aine võis olla segatud ja tegemist ei pruukinud olla amfetamiiniga. R. Kodar esitab ringkonnakohtule ka K.A. i
  4. märtsil 2018 ja
  5. aprillil 2018 eeluurimisel antud ütlused. Ei saa väita, et A.J. tõi 12 korral XXX ku amfetamiini sisaldavat pulbrit. Pealt kuulatud telefonikõnedest ei saa järeldada, et A.J. amfetamiini R. Kodarile üle andis. Telefonikõnest ei saa järeldada, kas, mida ja kui palju reaalselt üle anti. Süüdistus on ebaloogiline ja sellest ei järeldu, mis omandatud narkootikumidest edasi sai. Jälitustegevuse käigus ei nähtunud, et R. Kodar oleks narkootikume edasi müünud.
  6. R. Kodar esitab ringkonnakohtule koos apellatsiooniga M.L.
  7. märtsi
  8. a tunnistajana ülekuualmise protokolli. Prokuratuur on jätnud R. Kodari kasuks ütlusi andnud isikute ülekuulamise protokollid kohtule esitamata. R. Kodar märgib, et ta pole M.L. le 3 grammi amfetamiini andnud, nagu maakohus on väitnud. R. Kodar esitab ringkonnakohtule ka A. Berezintski
  9. detsembri
  10. a tunnistajana ülekuulamise protokolli. A. Berezintski ei ilmunud vaatamata kutsele kohtuistungile, sest oli selleks ajaks surnud. R. Kodar hinnangul on maakohtu otsus arusaamatu ja ebaloogiline. Talle pole keegi kunagi amfetamiini toonud. A.J. on ütlusi andes valetanud, kuna oli R. Kodari peale vihane ja politsei mõjutas teda. L.P. e ja M.-V.S. a kohtueelses menetluses antud ütlused olid loogilisemad ja usutavamad, kui kohtus antud ütlused.
  11. Kõik R. Kodari vastu ütlusi andnud tunnistajad on valetanud. Kohus oleks pidanud uskuma, et politsei on tunnistajaid mõjutanud. Politsei ähvardas tunnistajaid enne kaitsjate saabumist. R. Kodar viitab tunnistajate ütluste lubatavust ja usaldusväärsust käsitlevale Riigikohtu praktikale ja leiab, et maakohus on rajanud oma otsuse tunnistajat ebausaldusväärsetele ütlustele. Maakohtu järeldused ebausutavad. Isikute omavahelist suhtlust on valesti tõlgendatud. Pealtkuulatud telefonivestlustest ei saa järeldada et amfetamiini reaalselt üle anti. Samuti ei saa teha järeldusi aine sisalduse kohta. M.P. võis narkomaane petta ja müüa neile ainet, mis narkojoovet ei tekitanud. Narkootikumide koguste kohta puuduvad tõendid. Iga episood peaks olema eraldi tõendatud.
  12. Kohus on teinud arvuti Asus vaatlusest ebaõiged järeldused. R. Kodari asemel saatis sõnumeid M.P. . M.-V.S. k kandis 795 eurot L.M. i kontole teleri eest. Ei saa teha järeldust, et raha kanti narkootikumide ostmiseks. R. Kodari konto oli arestitud, seega ei saanud ta ülekandeid teha. Ülekannete seostamine narkootikumidega on meelevaldne. Kohtu järeldused R. Kodari poolt vanglast väidetavalt saadetud kirjade kohta on ebaõigeid. R. Kodar ei ole neid kirju saatnud ja vastupidist pole tõendatud. Kirjade alusel ei saa R. Kodarit süüdi mõista. Käekirja analüüsimiseks ei ole ekspertiisi tehtud. Kirjades kasutatud naerunäo märgid viitavad sellele, et kirjutatu oli mõeldud naljana. R. Kodar esitab ringkonnakohtule koopia Tartu Vanglale esitatud teabenõudest, milles küsib, kas tema sai saata vanglas S.V. e nimelt kirju.
  13. Küsimus, kas A.J. andis narkootikumid M.P. ile üle trepikojas või keldris, ei oma tähtsust, kuna R. Kodari kodus asub kelder trepikoja juures. Jälitustoimingu protokollist ei 30
(61)saa järeldada, et R. Kodar narkootilist ainet sai. R. Kodar ei ole kunagi narkootikume ostnud ega neid edasi andnud. Sellest, et M.P. narkootikumide kogused ja nende eest makstavad summad omaks võttis, ei saa järeldada, et ka R. Kodar samas koguses narkootikume omandas. A.J. ja M.P. suhtlesid omavahel internetis ja teiste isikute telefone kasutades. Kohus oleks pidanud tunnistajate vastuolulised ütlused tõendikogumist välja jätma, mitte tuginema neist osadele, mis süüdistusversiooni toetasid. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna samaaegselt ei saa R. Kodarit süüdi mõista M.P. ile narkootikumide edasimüümises ja M.P. iga grupis narkootikumide käitlemises. Ka narkootikumide koguste arvutused on ebaloogilised.
  1. Prokurör ei oleks tohtinud sideettevõtjalt R. Kodari kohta küsida. Maakohus ei oleks tohtinud A. Vilemi kohtueelses menetluses antud ütlustele tugineda. A.J. , A.M. ja M.P. püüdsid kohtus selgitada, mis tegelikult toimus ja kust nad narkootikume said, aga prokurör katkestas neid pidevalt ega lasknud vabalt ütlusi anda. R. Kodar on süüdi lavastatud. Miski ei kinnita, et tehingud maakohtu otsuses kirjeldatud viisil toimusid ja käitletud aine oli ka tegelikult amfetamiin.
  2. K.K.-M. i aimdusi sisaldavad ütlused tuleks kõrvale jätta. R. Kodar ei ole narkootikume tarvitanud ega neid käidelnud. M.P. võis panna salaja narkootikumid R. Kodari joogi sisse. R. Kodar märgib, et tegeles hoopis kulla müügiga. Temalt leitud kaalu, lusikaid ja kulpe ei saa seostada narkootikumide müügiga. R. Kodaril oli palju telefoni sim-kaarte seetõttu, et kasutas neid arvutimängu mängimiseks vajalike kontode tegemiseks. R. Kodar märgib, et pole näinud ka läbiotsimise lubasid ja taotlusi. Ekspertiisiakt ei vasta nõuetele, selles on esitatud vaid järeldused ja puudub uuringute kirjeldus. Eksperdi järeldus, et narkootilised ained ei saanud R. Kodari organismi sattuda seksuaalsel teel, on ebapädev. R. Kodarile kriminaalhoolduse ajal tehtud korduvad narkotestid näitavad, et ta ei ole narkootikume tarvitanud. Kohtu järeldused on meelevaldsed. R. Kodar leiab, et ta tuleks õigeks mõista. R. Kodar märgib, et on andnud erinevatele inimestele toiduaineid, mitte narkootikume.
  3. H.H. ei ole saanud R. Kodari käest GHB-d. H.H. andis eeluurimisel valeütlusi ja selgitas kohtus veenvalt valetamise põhjuseid. L.P. ile ja H.H. le andis GHB-d K.K. i sõber Mart või Märt. Keegi ei ole R. Kodari kodus GHB-d tarvitanud. L.P. ja H.H. tarbisid GHB-d enne R. Kodari juurde tulekut. R. Kodar vaid jäädvustas L.P. i ja H.H. veidra käitumise videole. Video ei tõenda narkootikumide tarvitamist. R. Kodari juures suitsetati kirsitubakat. Kohtu järeldus, et vesipiibus oli kanep, on absurdne. R. Kodarile tehti narkoteste, mis oleks kanepi tarvitamist näidanud.
  4. Apellatsiooni kohaselt on maakohus liitkaristuse valesti mõistnud. Karistuse kandmist oleks pidanud lugema tema vahistamisest
  5. detsembril 2017, mitte kohtuotsuse kuulutamisest. Sellisel juhul tekiks tal võimalus ennetähtaegselt vabandeda varem. R. Kodar märgib, et viibis ühe aasta ja neli kuud lisapiirangutega üksikvangistuses ega saanud kasutada süüdimõistetu õigusi. Karistuse kandmise aja arvestamine uue kohtuotsuse kuulutamisest on ebaõiglane.
  6. Maakohus on R. Kodarile mõistnud liiga karmi karistuse. Teistes sarnastes asjades on varem kohtud mõistnud leebemaid karistusi, vahemikus 3-5 aastat. Maakohus mõistis raskema karistuse, kui prokurör taotles. Karistus ei vasta süü suurusele. See, et R. Kodar ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega, ei anna alust talle kokkulepitust raskema karistuse mõistmiseks. Karistuse mõistmisel ei ole lähtutud toimepandust, vaid R. Kodari isikust ja varasemast elukäigust. Maakohus on süü suuruse hindamisel eksinud. A.J. le mõisteti sama kuriteo eest 3 aastat vangistust, aga R. Kodarile 7 aastat vangistust, kuigi 31
(61)süüdistuse maht vähenes. R. Kodar märgib, et prokuröriga esialgu kokkuleppemenetluses kokku lepitud karistus oleks olnud väiksem. Kokkuleppemenetlusest loobumise pärast on tema olukorda raskendatud. R. Kodar ei nõustu ka sellega, et karistuse mõistmisel on lähtutud keskmisest määrast 9 aastat ja leiab, et lähtepunktiks oleks pidanud võtma 6 aastat vangistust. R. Kodar märgib, et kahetseb siiralt, et on selle kriminaalasjaga seotud. Tema hinnangul ei pea kahetsuse avaldamiseks end süüdi tunnistama.
  1. R. Kodar leiab, et temalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa on põhjendamatu, kuna ta ei ole kuritegelikku tulu saanud. R. Kodari hinnangul on maakohus kuritegeliku tulu arvutamisel eksinud, kuna amfetamiini ei müüdud 0,5 grammiste kottidega 20 euro eest nagu maakohus on märkinud. Apellatsiooni kohaselt on maakohus põhjendamatult konfiskeerinud süüdistatava vennale kuulva sularaha ja vallavalitsuse poolt R. Kodarile antud rahalise toetuse. R. Kodari vend R.K. andis süüdistatavale raha remondiks ja elamiskulude eest tasumiseks. R. Kodar soovib, et tema vennale kuuluv raha tagasi kantaks. Samuti soovib R. Kodar, et tema arvuti Asus tagastataks kohe, mitte kohtuotsuse jõustumisel. R. Kodar palub endale tagastada ka digitaalkaalu ja kullasisalduse määramise komplekti. R. Kodar märgib, et digitaalkaalu kasutati kulla, mitte narkootikumide kaalumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
  3. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja senise menetluskäigu, maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alusel kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Hinnang jälitustoimingu lubade ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkusele
  4. R. Kodar taotles ringkonnakohtult jälitustoimingu protokollides kajastatud tõendusteabe kogumiseks tehtud jälitustoimingute ja nende tegemise aluseks olnud lubade seaduslikkuse kontrollimist. Apellatsiooni kohaselt ei ole R. Kodar jälituslubade ja nende aluseks olnud taotlustega tutvunud, kuid leiab, et prokuratuuri load ei ole seaduslikud.
  5. Maakohtu otsuse kohaselt saadeti
  6. mail 2018 R. Kodarile Tartu vanglasse teade tema suhtes
  7. novembrist kuni
  8. detsembrini 2017 teostatud jälitustoimingutest. Teates märgiti, et kui R. Kodar soovib tutvuda enda kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega, peab ta esitama jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse 30 päeva jooksul temale teate kättetoimetamise päevast arvates. R. Kodarile selgitati, et jälitustoiminguga on võimalik tutvuda Lõuna prefektuuri ametiruumides ning selleks, et ta saaks ametiruumidesse tutvuma minna, tuleb pöörduda vangla juhtkonna poole. Maakohus märkis, et kohus ei ole jälitusasutus ega tutvustanud R. Kodarile jälitustoimikut. Maakohtu hinnangul sõltusid asjaolud, miks süüdistatav ei saanud jälitustoimiku materjalidega tutvuda, temast endast, sest ta jättis tegemata taotluse, milleks teda menetleja poolt juhendati. Maakohus kontrollis jälitustoiminguid lubavate määruste põhjendusi ning jõudis järeldusele, et kohtu ja prokuratuuri load on seaduslikud ning seega on kohtule esitatud jälitustoimingu protokoll kogutud seaduslikul alusel. 32
(61)
  1. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsuses nr 3-1-189-15 p-s 27 väljendatud seisukohale tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll. Sellest reeglist on lubatud hälbida vaid juhul, kui jälitustoimingu luba sisaldavat määrust ei saa seadusest tuleneval alusel isegi mitte osaliselt avalikustada. Jälitustoimikus sisalduva teabe puhul, mida seaduse kohaselt ei saa menetlusosalistele tutvustada, peab kohus põhjendama avaldamise võimatust.
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis eelviidatud Riigikohtu otsuses väljendatud põhimõtte vastu ja tugines otsuse tegemisel jälituslubadele, mis olid kohtutoimikusse lisamata. Samas nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et R. Kodar jättis kohtueelses menetluses jälituslubade ja nende aluseks olnud taotlusega tahtlikult tutvumata, kuigi talle seda võimaldati. R. Kodari apellatsioonis esitatud väited selle kohta, et ta ei pidanud põhjendatuks jälitustoimikuga tutvumiseks vajaliku etapeerimisteenuse eest maksmist ja hoopis jälitusasutus oleks võinud tulla talle jälitustoimikut vanglasse tutvustama, ringkonnakohut vastupidises ei veena. Kolleegiumi hinnangul ei ole R. Kodar viidanud objektiivsetele takistustele, mis ei võimaldanud tal jälituslubadega tutvuda. R. Kodar jättis kasutamata ka võimaluse vaidlustada jälituslubade seaduslikkust ja nende osalist tutvustamata jätmist kaitsja vahendusel. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et jälituslube kohtutoimikusse lisada polnud vaja.
  5. Selleks, et tagada süüdistatava kaitseõigust ja võimaldada tal esitada jälituslubade seaduslikkuse kohta vastuväiteid, tegi Tartu Ringkonnakohus
  6. septembril 2019 määruse, millega kohustas prokuratuuri esitama ringkonnakohtule
  7. septembriks 2019 kohtutoimikusse lisamiseks koopiad sellistest jälitustoimingu tegemist lubavatest määrustest, mille alusel on saadud käesolevas kriminaalasjas tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll, samuti koopiad nende määruste aluseks olevatest taotlustest. Ringkonnakohus märkis nimetatud määruses, et juhul, kui mõnda jälitustoimingu luba või loataotlust ei saa prokuratuuri arvates seadusest tuleneval alusel osaliselt või tervikuna avalikustada, tuleb prokuratuuril esitada ringkonnakohtule põhistatud taotlus jätta jälitustoimingu luba ja taotlus kohtumenetluse pooltele osaliselt või täielikult tutvustamata. Osalise tutvustamata jätmise taotlusele tuleb lisada väljavõte jälitustoimingu loa ja taotluse tekstiosast, mille avalikustamine on võimalik.
  8. Prokurör esitas
  9. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule
  10. novembri
  11. a kohtumääruse KM4603/2017 ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse nr JT1989/2017 ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
  12. novembri
  13. a jälitustoimingu loa nr PL4602/2017, milles on osa teabest kinni kaetud. Tartu Ringkonnakohus lisas nimetatud osaliselt kinnikaetud jälitusload ja jälitustaotluse kohtutoimikusse ning võimaldas KrMS § 320 lg 2 alusel on süüdistataval kohtutoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
  14. Kaitsja esitas kohtutoimikusse lisatud jälitusload ja jälitustaotluse koopiad R. Kodarile
  15. septembril 2019 enne ringkonnakohtu istungit. Ringkonnakohus võimaldas R. Kodaril nimetatud materjalidega tutvuda kohtuistungi vaheajal. Nii süüdistataval kui ka kaitsjal oli võimalik
  16. septembril 2019 toimunud kohtuistungil esitada oma seisukohti jälituslubade ja -taotluste seaduslikkuse kohta. Kohtuistungil palus R. Kodar ringkonnakohtul kontrollida jälitusprotokollide aluseks olnud jälituslubade seaduslikkust. R. Kodari kaitsja palus lisaks ringkonnakohtul hinnata ka seda, kas kohtunik, kes tegi
  17. novembri
  18. a kohtumääruse nr KM4603/2017 ja
  19. novembri
  20. a kohtumääruse nr KM4749/2017 võis hiljem sama kriminaalasja sisuliselt arutada ja R. Kodari süüküsimust otsustada. 33
(61)
  1. novembri
  2. a kohtumäärus nr KM4603/2017 ja
  3. novembri
  4. a kohtumäärus nr KM4749/2017
  5. Ringkonnakohus, olles tutvunud jälitustoimiku ja jälituslubadega, leiab, et
  6. novembri
  7. a kohtumäärus nr KM4603/2017 ja
  8. novembri
  9. a kohtumäärus nr KM4749/2017 on õigusvastased.
  10. Nagu maakohus on oma otsuses märkinud, lubati
  11. novembri
  12. a kohtumäärusega nr KM4603/2017
  13. novembrist 2017 kuni
  14. jaanuarini 2018 R. Kodari kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine.
  15. novembri
  16. a kohtumäärusega nr KM4749/2017 lubati
  17. novembrist
  18. a kuni
  19. jaanuarini
  20. a M.P. i kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine, samuti M.P. i ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil.
  21. Ringkonnakohus leiab, et nii
  22. novembri
  23. a jälitusloa kui ka
  24. novembri
  25. a jälitusloa põhjendused ei ole piisavad selleks, et vastata küsimusele, kas täidetud olid

§ 1261lg-s 2 nimetatud jälitustoimingu lubatavuse eeldused. Kr

MS § 1261 lg 2 näeb ette, et jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud (nn ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõte) või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. 171. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab kohus jälitustoiminguks luba andes esitama selge ja arusaadava argumentatsiooni muuhulgas selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. Seejuures ei tohi kohus jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Järeldamaks, et tõendite õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud, võib tugineda mh kriminoloogilistele teadmistele, kuid ka selliste argumentide puhul ei saa piirduda üldsõnaliste lausungitega. Jälitustoimingu vajalikkuse tuvastamisel kehtib lihtsustatud põhjendamisstandard, samuti ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud. See ei tähenda aga seda, et jälitustoimingu lubade põhistus võiks rajaneda standardsetel ja deklaratiivsetel formuleeringutel. Kohtumäärusest peavad nähtuma konkreetsed – kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad – põhjendused selle kohta, millised asjaolud välistavad tõendite kogumise muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Teisisõnu peavad kohtumääruse põhjendused kõnealuses küsimuses olema seotud faktiliste asjaoludega ja kohtumäärusest peab nähtuma, miks just selles kriminaalasjas pole tõendite õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata võimalik või on oluliselt raskendatud. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.