← Eesti

1-17-10529/145

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. märts 2020 1-17-10529 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Erkki Hirsnik Leonid Jegorovi (isikukood 38308040052) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Tartu Maakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus Advokaat Marko Paabumets, määruskaebus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jane Pajus Leonid Jegorov RESOLUTSIOON
  4. Jätta Tartu Maakohtu
  5. veebruari
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole In Jure makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Leonid Jegorovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot.
  8. Mõista Leonid Jegorovilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 64,80 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Leonid Jegorov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
  11. detsembri 2017 otsusega KarS § 255 lg 1, § 391 lg 2 p 2, § 209 lg 2 p-de 1,4 ja § 213 p-de 1,4 järgi. Talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu
  12. juuli
  13. a otsusega mõistetud karistuse ärakandamata osa (2 aastat 1 kuu 26 päeva vangistust) võrra. Liitkaristust, 5 aasta 1 kuu 26 päeva pikkust vangistust, kannab L. Jegorov alates
  14. maist
  15. Karistusaeg lõpeb
  16. veebruaril
  17. Vangla toetab, ent prokuratuur ei toeta L. Jegorovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
  18. Tartu Maakohtu
  19. veebruari
  20. a määrusega jäeti L. Jegorov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata.
  21. Kohus märkis, et ennetähtaegse vabastamise korral oleks L. Jegorovil elukoht rehabilitatsioonikeskuses Uus Põlvkond. Rehabilitatsioon kestaks 1 aasta, millele järgneks 6 kuud adapteerumise aeg. Tegemist on kinnise keskusega, kus viiakse läbi rehabiliteerivaid kursusi ja programme.
  22. L. Jegorovit on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Kuriteod on tahtlikud ja etteplaneeritud. Kohus leidis, et L. Jegorovi retsidiivsusoht on suur. Kinnipeetaval oli materjalide kohtusse saatmise ajal kaks kehtivat distsiplinaarkaristust (hetkel üks kustunud). L. Jegorovi ütlustest nähtub, et päev enne asja arutamist kohtus, määrati talle uus distsiplinaarkaristus, mistõttu ta ei osale enam tööhõives. Kuna L. Jegorov ei ole suutnud pidada kinni vangla reeglitest, on oht, et ta hakkab ka vabaduses reegleid täitma valikuliselt. Ka rehabiliteerivates tegevustes osalemine ei ole distsiplinaarrikkumisi ära hoidnud.
  23. Kohus nõustus prokuratuuri püstitatud ohuprognoosiga. Ka rehabiliteerimiskeskuses elamine nõuab korrast kinnipidamist, ent L. Jegorov ei ole vangistuses seda suutnud. L. Jegorovi side Eestiga on nõrk. Tema lähedased elavad Venemaal, kuhu ta sooviks elama asuda. Oma topeltkodakondsust ära kasutades on L. Jegorov laveerinud kahe riigi vahel, et vältida kohtuotsuse täitmist. Ka see viitab ohule, et L. Jegorov ei pruugi vabanedes alluda kriminaalhoolduse tingimustele. L. Jegorov vabastati varem karistuse kandmiselt vabastatud, ent ta pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus nõustus prokuröriga, et L. Jegorovil on vähene tõenäosus läbida kriminaalhooldus edukalt. Puudub veendumus, et käitumiskontroll ja lisanõuded oleksid piisavad uute kuritegude riskide maandamiseks. Isiku varasem elukäik ja vabanemisjärgsed tingimused viitavad kriminaalhoolduse taaskordsele ebaõnnestumisele. MÄÄRUSKAEBUS
  24. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega L. Jegorov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
  25. Määruses puuduvad põhjendused, miks ei ole ära kantud karistus avaldanud süüdlasele mõju. L. Jeogovi distsiplinaarkaristustele vaatamata toetab vangla tema vabastamist. Vangla puutub enim süüdimõistetuga kokku ja oskab kõige paremini hinnata tema ohtlikkuse taset, ära kantud karistuse mõju ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Maakohus on jätnud arvestamata L. Jegoroviga karistuse kandmise ajal toimunud positiivsed muutused. Ta on jõudnud tõdemusele, et soovib edaspidi olla õiguskuulekas. Kaitsja ei kahtle L. Jegorovi lubadustes uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Maakohus on määruses keskendunud distsiplinaarrikkumistele, jättes põhjendamata, mis ei peaks vangla seisukohaga L. Jegorovi vabastamiseks nõustuma. Puuduvad ka põhjendused, miks ei peaks uskuma L. Jegorovit, kes lubas uusi kuritegusid mitte toime panna. Maakohtu määruses esitatud põhjendused ei ole piisavad selleks, et olla veendunud, et L. Jegorov jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist. 2

(4)KIRJALIKUD SEISUKOHAD
  1. Prokuratuur palub jätta kaitsja kaebuse rahuldamata. Maakohus on küllaldaselt põhjendanud, miks võib uute kuritegude toimepanemise tõenäosust hinnata suureks ja kriminaalhoolduse eduka läbimise tõenäosust väikeseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu hinnatakse KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumite alusel.
  4. Kaitsja arvates on kohus jätnud piisavalt põhistamata järelduse uute kuritegude toimepanemise ohust. Peaasjalikult toetub kaitsja vangla L. Jegorovi vabastamist toetavale arvamusele ning leiab, et kinnipidamisasutuse arvamus koos ülejäänud positiivsete asjaoludega näitab, et süüdimõistetu karistuse eesmärgid on täidetud.
  5. Ringkonnakohus kaitsja etteheidetega maakohtu määrusele ei nõustu. Maakohtu määrus vastab igati põhjendamiskohustusele: selles on esitatud kohtu seisukoht nii tingimisi ennetähtaegse vabastamise poolt kui vastuargumentidele. Ringkonnakohtu jaoks on I astme kohtu põhjenduste kujunemine igati jälgitav ning veenev. Vangla on küll L. Jegorovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetanud, ent kohus ei pea sellega soostuma. Praegusel juhul ongi maakohus pidanud kaalukamateks L. Jegorovi vabastamise vastu rääkivaid argumente, millele muuhulgas on osutanud oma kirjalikus seisukohas ka prokuratuur. Kokkuvõtvalt nähtub I astme kohtu lahendist, et vaatamata kindlale elukohale rehabiliteerimiskeskuses, räägivad muud asjaolud (korduv kriminaalkorras karistatus, tahtlikud ja ettekavatsetud kuriteod, distsiplinaarrikkumised, varasem kriminaalhoolduse luhtumine), et oht uute kuritegude toimepanemiseks on L. Jegorovi puhul suur. Kohtukolleegium nõustub taolise ohuprognoosiga – korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, kes ei ole vanglas kehtestatud reeglitest kinni pidanud ning on ka varem kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, kujutab endast potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Lisaks osutas kohus ka sellele, et L. Jegorovil puudub toetav sotsiaalvõrgustik – tema tugevad seosed Vene Föderatsiooniga ning topeltkodakondsuse ärakasutamine kohtuotsuste mittetäitmiseks loob samuti ohu mitte järgida kriminaalhoolduse nõudeid. Kõik eeltoodud asjaolud on ka ringkonnakohtu jaoks piisavad ning lükkavad vangla vabastamist toetava arvamuse ümber ega süvenda usku L. Jegorovi enda lubadustesse hakata õiguskuulekalt käituma.
  6. Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja L. Jegorovi vabastamise praegusel ajal, jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
  7. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks üks tund, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lgst 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  8. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 3
(4)lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel L. Jegorovi kanda. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Erkki Hirsnik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.