← Eesti

1-16-8057/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. märts 2020 1-16-8057 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Nikolai Šagandini (isikukood 38708233713) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus Nikolai Šagandin ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru RESOLUTSIOON
  4. Jätta Nikolai Šagandini ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe määruskaebused Viru Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a määruse peale läbi vaatamata.
  7. Määrata Advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Nikolai Šagandinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot.
  8. Mõista Nikolai Šagandinilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot.
  9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
  10. Jätta rahuldamata Nikolai Šagandini taotlus menetluskulude ajatamiseks 12 kuu peale. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Nikolai Šagandin tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  12. aprilli 2017 otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ning teda karistati 3 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
  13. juuni
  14. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 5 kuu 27 päeva võrra. Liitkaristust 3 aastat 6 kuud ja 27 päeva kannab N. Šagandin alates
  15. juunist
  16. Tema karistusaeg lõpeb
  17. jaanuaril
  19. Vangla ja prokuratuur ei toeta N. Šagandini vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
  20. Viru Maakohtu
  21. jaanuari
  22. a määrusega jäeti N. Šagandin karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  23. Kohus märkis, et N. Šagandinil on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib teist korda vangistuses. Korduv kriminaalkaristus viitab sellele, et isik ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi. N. Šagandini teod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Praegu kannab ta karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine ja majandusliku kasu saamise soov. Viimase kuriteoga sai N. Šagandin suurt tulu.
  24. N. Šagandini käitumise vanglas luges kohus õiguspäraseks. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, N. Šagandin töötab, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning osalenud vestlustel. Vabanemisel on tal kindel elukoht ning toetavad vanemad. N. Šagandin on enamuse ajast töötanud ametlikult ja omab pikaajalist töökogemust. Vabanemisel on talle garanteeritud töökoht. Samas väitis N. Šagandin, et vaatamata töökoha olemasolule nappis alati raha, mistõttu ta suure majandusliku kasu saamiseks kuriteo toime panigi. Enamus sissetulekust kulus narkootikumidele. Kohus järeldas sellest, et isiku vabanemisjärgsed tingimused ei erine oluliselt varasemast, mistõttu ei saa need olla määravad uue kuriteo ärahoidmise seisukohalt.
  25. N. Šagadinil on narkosõltuvus ja ta pani kuriteo toime grupis. Tema tutvusringkonda kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad teda mõjutada. Ta teab, kust narkootikume hankida. Seetõttu võib narkootikumidest hoidumine olla raskendatud. Algselt ei tunnistanud N. Šagandin narkoprobleeme. Hiljem tunnistas ta probleemi ning muutuste vajadust. Enda sõnul tal enam sõltuvust ei ole, ent N. Šagandin viibib vanglas, mistõttu ei ole narkootikumid talle kättesaadavad. N. Šagandin ei ole olnud vanglas piisavalt kaua, et olla kindel, et ta vabanemise korral ei hakkaks narkootikume tarvitama.
  26. N. Šagandin on avaldanud sõnades soovi edaspidi elada seaduskuulekat ja sõltuvusvaba elu, ent tema käitumist mõjutavad suutlikkus säilitada kainet eluviisi ja majanduslik toimetulek. Kohtul puudus kindlus, et N. Šagandini poolt uute kuritegude toimepanemise hoiaks ära käitumiskontrollile allutamine, sest praeguse kuriteo pani ta toime just katseajal olles. Kohus arvestas sedagi, et prokuratuur ja vangla N. Šagandini ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MÄÄRUSKAEBUSED
  27. Määruskaebustes palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega N. Šagandin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Lisaks palub N. Šagandin lubada tal tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul. N. Šagandini määruskaebus
  28. Kohtu järeldus, mille kohaselt ei ole N. Šagandin vabanenud narkosõltuvusest, on vastuolus vangla spetsialistide arvamusega. Karistust kandma asudes koostas vangla N. Šagandinile tema riske arvestades programmi ja selle on ta edukalt täitnud. Kandmata jäänud vähem kui 2 1 aasta jooksul ei ole rohkem tegevusi planeeritud. Järelikult on vangistuse eesmärgid täidetud.
  29. Kohus põhjendades keeldumist vangla ja prokuratuuri mittetoetava seisukohaga. See aga rajaneb riskide hinnangul, mille metoodikat vangla ei avalda. Kohtud on määrustes korduvalt toonitanud, et selliseid hinnanguid ei saa pidada põhjendatud ja nendele otsuste tegemisel tuginemine on lubamatu.
  30. Vastavalt riigikohtu lahenditele on üks tähtsamaid ennetähtaegse vabastamise kriteeriume isiku seaduskuulekas käitumine vangistuses ning ITK täitmine. Vähetähtis ei ole elamistingimuste hindamine. N. Šagandinil on elamine, perekond, lapsed ning garanteeritud töökoht, ent kohus on keeldunud neid positiivseid fakte hindamast. Kui kohus arvas, et vajalikud oleksid lisaprogrammid, oleks saanud need määrata ka kriminaalhoolduse kohustuslikeks tingimusteks. Kaitsja määruskaebus
  31. Kaitsja arvates suhtub N. Šagandin toimepandud kuritegudesse kriitiliselt ning ta on jäetud vabastamata oletuslikel põhjustel.
  32. N. Šagandin palub kohtul end ennetähtaegselt vabastada, sest leiab, et suudab elektroonilise valve all elada seaduskuulekalt. Ta on teadvustanud varasemat ebaõiget eluviisi. Kõige tähtsamad on talle pere ja sõbrad.
  33. N. Šagandinil puuduvad distsiplinaarkaristused. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine on andnud talle kinnitust, et narkootikumide tarvitamine on rikkunud ta elu. Edaspidi on ta huvitatud kainest eluviisist ema ja isa juurde elama asudes. Pärast vabanemist on tal töö- ning elukoht ja lähedaste toetus. Kohus on liialt kriitiliseks hinnanud N. Šagandini uue kuriteo toimepanemise võimalikkust, kuivõrd uue kuriteo tõenäosus on 2 aasta jooksul 31% ja vägivaldse kuriteo tõenäosus 32%.
  34. N. Šagandinil on osaline töövõime ja vanglas on ta hinnatud töövõimeliseks. Elektroonilise valve kohaldamine on võimalik. Isikul on soov elada seaduskuulekalt. Seega on kohtu oletused alkoholi või narkootikumide tarvitamise osas oletuslikud. Karistust kandes on N. Šagandin teinud järeldused ning suudab läbida katseaja edukalt. Vanglal ei ole N. Šagandinile midagi tõsist ette heita. Pikemaajaline vangistus ei ole vajalik, kuna kõik, mis vangistuses on võimalik läbida, on ta läbinud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  35. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  36. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebused tervikuna perspektiivitud ning nendes toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse 3 kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  37. aprilli
  38. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  39. Määruskaebuse esitajate arvates seisneb kaalutlusõiguse rikkumine selles, et kohus ei ole arvesse võtnud süüdlase käitumist karistuse kandmise ajal ning tema muutumist, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus N. Šagandini ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii N. Šagandini uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtub, miks kohus leidis, et korduvalt kriminaalkorras karistatud N. Šagandinil tuleb jätkata karistuse kandmist olenemata sellest, et ta on vangistuses õiguspäraselt käitunud ning läbinud sotsiaalprogramme. Ühtlasi aga nähtub määrusest seegi, miks kohus ei pea vabanemisjärgseid tingimusi määravateks N. Šagandini ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel. Samuti ei saa kohtukolleegium maakohtule ette heita N. Šagandini lubaduste, loobuda narkootikumidest, usaldusväärseks mittelugemises, sest süüdimõistetul on iseloomustust arvestades märkimisväärselt pikaajaline narkootikumide tarvitamise kogemus. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus N. Šagandini vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kuriteo riskiprotsentidele, millele N. Šagandin viitab oma määruskaebuses, ei ole kohus kaalutlusotsust rajanud. Kohtu kaalutlused tulenevad kõikide KarS § 76 lg-s 4 loetletud asjaolude hindamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et N. Šagandin suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebustel apellatsioonikohtus ei oleks.
  40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebused eelmenetluses läbi vaatamata.
  41. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus määruskaebuse esitamiseks pool tundi, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Küünemäe&Partnerid riigi õigusabi tasu suuruseks 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  42. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel N. Šagandini kanda.
  43. N. Šagandini taotluse lubada tal menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul, jätab ringkonnakohus rahuldamata. N. Šagandin ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust, miks ta ei suuda menetluskulusid ühe korraga tasuda. Selliseid põhjendusi ei ole esitatud ka maakohtu istungil. Ainuüksi viibimisest kinnipidamisasutuses ei saa järeldada, et isikul puudub vara, mille arvelt tema vastu suunatud nõudeid rahuldada. Iseloomustusest nähtuvalt on N. Šagandinil kogunenud vabanemisfondi peaaegu 1800 eurot. Seega on tal eeldatavalt sissetulekuid, mille arvelt menetluskulusid tasuda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.