Obsah (4)

§ 185§ 238§ 326§ 337

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-84 Kohtukoosseis Sten Lind, Meelika Aava, Orvi Koik Krimin

§ 185

lg 2 alusel mõista Konstantin Lahesoolt riigieelarvesse välja apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 103,20 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Konstantin Lahesoole eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 6. veebruaril 2020 otsuse, millega tunnistas Konstantin Lahesoo süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõistis talle karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendas kohus K.

Lahesoo vangistust 6 kuuni. Kohus mõistis K. Lahesoo süüdi selles, et ta, varem vargusi süstemaatiliselt toime pannud isikuna, varastas

1. detsembril 2019 kella 21.56 paiku Tallinnas XXX asuvast X kauplusest ühe 0,5liitrise pudeli Saaremaa viina maksumusega 9,99 eurot ja 8 šokolaadi Snikers maksumusega 0,69 eurot/tk ning
2. detsembril 2019 kella 05.04 paiku püüdis samast poest varastada 0,7-liitrist glögi maksumusega 5,39 eurot, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni. Kohus leidis, et K. Lahesood tuleb karistada vangistusega. K. Lahesood on varem analoogsete varavastaste süütegude eest karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteomenetluses. Teda on korduvalt karistatud ainuüksi
3. aastal ning praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod pani toime juba umbkaudu nädal pärast vanglast vabanemist. Kohus leidis, et K. Lahesood on võimalik karistada tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra jääva vangistusega. Oma seisukohta põhjendas kohus sellega, et kuriteoepisoode oli kaks, tekitatud kahju ei olnud suur, karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine ja kahetsemine. Kohus leidis, et K. Lahesoo vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole mõttekas K. Lahesoo sõltuvusprobleemide ja vähese tööharjumuse tõttu.
4. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid K. Lahesoo ja tema kaitsja L. Viil. 2.1 K. Lahesoo esitas kaks apellatsiooni, milles taotleb maakohtu mõistetud karistuse muutmist. Ta leiab, et kohtunik oli ebaõiglane ja mõistetud karistus on liiga karm. Veel taotleb K. Lahesoo tema kaitsja välja vahetamist, märkides, et ei usalda oma kaitsjat. Lisaks on K. Lahesoo esitanud eraldiseisvalt taotluse, et talle määrataks uus kaitsja, kuna tema väitel kaitsja jooksis kohtuistungilt ära, nii et ta jäi üksi ega saanud edasikaebamiseks nõu. 2.2 K. Lahesoo kaitsja L. Viil taotleb samuti maakohtu otsuse tühistamist K. Lahesoole mõistetud karistuse osas ja K. Lahesoole kergema karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohtu otsusest ei nähtu, milliseid tegu, selle tagajärgi, motiive või eesmärke arvestades on põhjendatud K. Lahesoo karistamine 9-kuulise reaalse vangistusega. Kaitsja peab K. Lahesoo süüd väikseks ja talle mõistetud 9-kuulist vangistust põhjendamatult karmiks. Ta märgib, et varguste puhul on oluline, millise vara osas ning millistel asjaoludel on varavastane kuritegu toime pandud. K. Lahesoo tunnistati süüdi kahes kauplusevarguses, millest üks jäi katsestaadiumisse. Varguse objektide väärtus oli väike – 15,51 ja 5,39 eurot. Kaitsja toonitab, et varastatu alla 200eurose väärtuse korral ei oleks vargus kuritegu, kui tegemist ei oleks süstemaatilise vargusega. Kaitsja hinnangul on K. Lahesoo süüd põhjust pidada väikseks ka põhjusel, et tegemist oli kauplusevargusega, s.o vähem ühiskonnaohtliku vargusega. Kaitsja leiab, et kuna karistust raskendavad asjaolud puuduvad ning karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, oleks põhjendatud K. Lahesoo karistamine minimaalmäärale vastava karistusega. Ka eripreventiivsed kaalutlused ei anna põhjust karistada teda 9-kuulise vangistusega. Oma süü tunnistamine ning kahetsuse väljendamine annab alust järeldada, et ta on valmis oma eluviise ja väärtushinnanguid muutma. K. Lahesoo kinnitas, et on aru saanud alkoholi liigtarvitamise ohtlikkusest, ta on selle probleemiga tõsiselt tegelenud ning soovib läbida alkoholismivastase ravi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. K. Lahesoo taotleb uue kaitsja määramist. Selle taotluse rahuldamiseks ei ole alust. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 20 lg-le 31 on kohtul õigus määrata uus kaitsja, kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna. K. Lahesoo väited selliseks järelduseks alust ei anna.
6. veebruari 2020 kuupäeva kandvas taotluses väidab K. Lahesoo, et kaitsja jooksis
7. veebruaril toimunud kohtuistungilt ära. Maakohtu istungi protokollist ei nähtu, et kaitsja oleks lahkunud enne istungi lõppu. See, kui kaitsja kiirustas minema pärast istungi lõppu, ei tähenda, et kaitsja oleks kohustusi rikkunud. Enesestmõistetavalt peab süüdistataval olema võimalus kaitsjaga edasikaebamise küsimuses nõu pidada, kuid see ei pea toimuma tingimata viivitamatult pärast istungit. Seda, et tal poleks saanud hoolimata katsetest kaitsjaga ühendust kogu kaebetähtaja jooksul, K. Lahesoo väitnud ei ole. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjust määrata K. Lahesoole RÕS § 20 lg 31 alusel uut kaitsjat.
8. Apellatsioonide seisukohta, et maakohus pole mõistetud karistust piisavalt põhjendanud ning mõistetud karistus on ülemäära karm, peab kohtukolleegium üksmeelselt ilmselgelt põhjendamatuteks ja perspektiivituteks. Maakohus on põhjendanud seda, miks ta peab vajalikuks karistada K. Lahesood 9-kuulise vangistusega hoolimata sellest, et asja väärtus, mida ta varastas või varastada püüdis, oli väike. Kohus on viidanud sellele, et on pannud vargusi toime sageli ja pani praeguse menetluse esemeks olevad kuriteod toime vähe aega pärast eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist. Kuigi õige on kaitsja väide, et varguse või selle katse puhul on süü suuruse hindamisel oluline kuriteo objekti väärtus, ei ole see ainus süü seisukohalt tähtsust omav asjaolu. Kohtupraktikas üldtunnustatud arusaama kohaselt on süstemaatilise varguse puhul olulised ka teo süstemaatilisust iseloomustavad asjaolud, millele on viidanud maakohus. Maakohtu mõistetud 9-kuuline vangistus jääb pigem sanktsiooni alammäära kui keskmise määra lähedale ega ole kohtukolleegiumi hinnangul oluliselt erinev karistustest, mida tavapäraselt süstemaatiliste poevarguste eest mõistetakse. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioonid tuleb

§ 326lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.

5. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus süüdistatavaga apellatsiooni seisukohtade kooskõlastamiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku 95 minutit. Kaitsja taotleb, et kohus määraks nende toimingute eest makstava tasu suuruseks 86 eurot, millele lisandub käibemaks 17,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus peab toimingute ajalist mahtu põhjendatuks ning tasumäär vastab advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras sätestatule.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. See, et ringkonnakohus jätab esitatud apellatsiooni läbi vaatamata, tähendab, et maakohtu otsus jääb muutmata. Seega jääb määratud kaitsja tasu süüdistatava kanda. Allkirjastatud digitaalselt