Obsah (5)

§ 182§ 116§ 159§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-19-2388 3. aprill 2020 Maria Lõbus Oleksand

) § 184). 3-19-2388 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lõike 1 punkt 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lõige 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas
2. detsembril 2019 kehtetuks Oleksandr Lopachuki (kaebaja) viisa ning lõpetas ennetähtaegselt viisavaba viibimisaja.
3. PPA andis
4. detsembril 2019 haldusakti nr 1049757818, millega tegi kaebajale ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks seitsme päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui
5. detsembril 2019 ning kohaldas kaebaja suhtes sissesõidukeeldu üheks aastaks.
6. Kaebaja esitas
7. detsembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA
8. detsembri
9. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks.
10. Siseministeerium tunnistas
11. veebruari
12. a otsusega nr 2-2/90-3 kehtetuks PPA
13. detsembri
14. a otsused kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise kohta.
15. Kohus võttis
16. märtsi
17. a määrusega kaebuse menetlusse ja küsis PPA-lt sellele vastust.
18. PPA teatas
19. märtsil 2020 kohtule, et võtab kaebuse õigeks.
20. Kohus otsustas
21. märtsi
22. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtajad ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
23. Kaebaja esitas
24. märtsil 2020 kohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks.
25. PPA teatas
26. märtsil 2020 kohtule, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
27. Kaebaja on seisukohal, et PPA
28. detsembri
29. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeld on õigusvastased. Olukorras, kus Siseministeerium on otsustanud, et vastustaja tegevus viisa kehtetuks tunnistamisel ja viibimistähtaja ennetähtaegsel lõpetamisel ei olnud õiguspärane, ning on mõlemad otsused tühistanud, ei saa õiguspärased olla ka nimetatud otsuste alusel tehtud ettekirjutus Eestist 2 3-19-2388 lahkumiseks ja sissesõidukeelu kohaldamise otsus. Seda põhjusel, et kaebajal oli seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks.
30. Vastustaja võttis kaebuse õigeks. Kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. PPA ei selgitanud välja kaebaja viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise otsustamisel kõiki asjaolusid ega andnud neile õiglast hinnangut. Seetõttu tuleb tuvastada lahkumisettekirjutuse õigusvastasus ja sissesõidukeeld tühistada. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 12.

§ 159

lõige 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Kaebuse õigeksvõtt tähendab seda, et kohus rahuldab kaebuse ilma kaebuse nõude õiguslikku ja faktilist põhjendatust hindamata. Vastustaja võttis

1. märtsi
2. a menetlusdokumendis kaebuse õigeks. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada ning teha kindlaks PPA
3. detsembri
4. a haldusaktiga nr 1049757818 tehtud lahkumisettekirjutuse õigusvastasus ja tühistada PPA
5. detsembri
6. a haldusaktiga nr 1049757818 kohaldatud sissesõidukeeld. 13.

§ 108

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid (

§ 108lõige 5).

Otsus tehakse vastustaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud kanda temal. Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja õigusabikulud summas 720 eurot (

1. detsembri
2. a arve nr 20191037).
3. detsembri
4. a arvelt nr 20191037 on näha, et õigusabikulud seonduvad praeguse vaidlusega. Vastustaja teatas, et ei vaidle kaebaja menetluskuludele vastu. Ka kohtu hinnangul on kaebaja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud (

§ 109lõige 6).

Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista 735 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3