lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud A Ki avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt lubas avaldaja kauplemisplatvormi investingcapital.com maakleritel siseneda programmi Anydesk abil avaldaja töö- ja koduarvutisse ning nende tegevuse tulemusel vormistati avaldaja isikuandmeid kasutades erinevaid kiirlaene ja tarbimislaene ning kanti need avaldaja pangakontolt praktiliselt kohe edasi krüptovaluutadega kauplevasse keskkonda cryptopay.me. Avaldajale on kahju tekitatud summas 48 000 eurot, avaldaja on selle kohta esitanud ka kuriteoteate politseile, algatatud on kriminaalmenetlus. Avaldajal ei ole kinnisvara ega märkimisväärset vallasvara, ainus sissetulek on töötasu suuruses 870 eurot. Seoses sellega ei näe avaldaja mingit võimalust, et suudaks teenindada neid võetud laene, neid tagasi maksta ega neid ka ümberkujundada ega refinantseerida. Avaldaja palub kohtul välja kuulutada tema pankrot ning, kuna ta ei näe mingit võimalust tema nimel võetud laene reaalselt tagastada, vabastada teda neist võetud kohustustest. 27.01.2020. a nimetas kohus A Ki ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A Ki pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub, võlgniku igakuine sissetulek on töötasu 870 (bruto) eurot, teadaolevate kohustuste maht on 47 514,93 eurot. Arvestades TSM § 132 sätestatut, ei ole võlgnik suuteline rahuldama kohustusi nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu
Võlgniku sattus 2019. a investeerimispetturite kätte, kelle poolt on võlgniku teadmatust ning viimase isikuandmeid ära kasutades vormistatud 2 erinevaid laenulepinguid, millistest lepingutest tulenevad laenusummad on jõudnud investeerimispetturite kontrolli alla ning milliseid vahendeid võlgnik kunagi oma isiklikuks tarbeks kasutanud ei ole.. Pankrotivara moodustamise aluseks saab
Tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 9 töötunni eest kokku summas 720 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot ja tehtud kulutuste eest 15 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad
alusel väljamõistmisele pankrotivara arvelt.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt
lg-le 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb
Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta ajutise pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.
lg 6 järgi kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.