Obsah (8)

§ 4231§ 266§ 64§ 65§ 68§ 83§ 423§ 76

1-19-5850 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Sekretär Kriminaalasi Süüdistatav Kaitsja Tõkend Prokurör Harju Maakohus, Tallinna kohtu

§ 4231

järgi Artur Soom (isikukood: 50011240217; elukoht: xxx; viibimiskoht: Tallinna Vangla; xxx kodanik; xxx; emakeel: xxx; töökoht: X OÜ; 2 kehtivat väärteokaristust; 2 kehtivat kriminaalkaristust; viimati karistatud Harju Maakohtu 14. septembril 2018. a otsusega

§ 266

lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1 ja § 423¹ järgi

§ 64

lg 1 alusel 9 kuu pikkuse vangistusena, mis

§ 65lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 28.

veebruari

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 2 aastat 4 kuud 22 päeva vangistust alates
2. maist 2018; Viru Maakohtu
3. märtsi
4. a otsusega vabastatud mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käitumiskontrolliga, katseaeg kuni
5. septembrini 2020, vabanes karistuse kandmiselt
6. aprillil 2019 Vandeadvokaat Leelo Viil (määratud korras) Vahi all (kahtlustatavana kinni peetud
7. juunil 2019) Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Heleri Randma (ringkonnaprokuröri volitusel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, § 310 lg-st 1, §-dest 311-313 kohus otsustas:
8. Tunnistada Artur Soom süüdi

§ 4231järgi ja mõista talle karistusena vangistus 9 (üheksa) kuud.

2.

§ 65lg 2 alusel suurendada karistust Harju Maakohtu 14.

septembri 2018. aasta kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 18 (kaheksateist) päeva. Mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmist alates

1. juunist
3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 5.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina süüdistatavale Artur Soomile kuuluv sõiduk Peugeot Partnet registreerimismärgiga xxx, mis asub Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklas (arestitud Harju Maakohtu

1. juuni
2. a määrusega kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimise tagamiseks kolmanda isiku P. A. varana).
3. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Artur Soomilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 270 eurot ja kohtumenetluses 600 eurot, Peugeot Partnet registreerimismärgiga xxx teisalduskulu summas 126 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1806 eurot.
4. Kaitsja tasu summas 464,40 eurot jätta riigi kanda.
5. KrMS § 180 lg 3
6. lause alusel määrata, et süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150,50 eurot.
7. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700060549 ja selgitus „Artur Soom, kriminaalasi 1-19-5850, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Kohtuotsus anda kohtumenetluse pooltele ning edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
9. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
10. juulil 2019 süüdistusakti üldmenetluses, mille kohaselt Artur Soomi süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu
11. septembri
12. a kohtuotsusega

§ 423

¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (sõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta

1. augustil 2017,
2. novembril 2017,
3. novembril 2017,
4. jaanuaril 2018,
5. veebruaril 2018,
6. aprillil 2018), juhtis tahtlikult uuesti, s.o süstemaatiliselt,
7. juunil 2019 kell 10.04 Harju maakonnas xxx
8. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, rikkudes sellega liiklusseaduse § 94 lg 1, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või 2 keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Seega pani Artur Soom toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o

§ 423¹ järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Harju Maakohtu

1. juuli
2. a määrusega anti A. Soom talle esitatud süüdistuses kohtu alla.
4. augustil 2019 toimunud kohtuistungil taotles prokurör asja arutamist kokkuleppemenetluses, esitades kohtule süüdistatava ja kaitsjaga sõlmitud kokkulepe, kuid süüdistatav loobus kokkuleppemenetlusest. Seejärel kriminaalasja arutati üldmenetluses avalikul kohtuistungil
5. septembril ja
6. oktoobril
7. Süüdistatav end teo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Prokurör taotles A. Soomi süüditunnistamist

§ 4231

järgi ja tema karistamist ühe aasta pikkuse vangistusega.

§ 76

lg 8 ja

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 14.

septembri 2018. a otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 1 aasta 5 kuud 18 päeva ja mõista liitkaristusena 2 aastat 5 kuud 18 päeva.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja sellest tulenevalt arvata karistuse kandmise alguseks 3. juuni 2019, mil A. Soom kahtlustatavana kinni peeti. Kuna kohtumenetluses kogutud tõenditest nähtub, et kuriteo toimepanemise vahend Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx kuulub A. Soomile, siis see konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel.

Lisaks mõista isikult välja ka menetluskulud, milleks on kaitsjatasu, sõiduki teisalduskulud ja sundraha. Kaitsja taotles isiku õigeksmõistmist teo tõendamatuse tõttu või, alternatiivselt, süüdistatava karistamist rahalise karistusega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. A. Soomile heidetakse ette

§ 4231

järgi kvalifitseeritud tegu, s.o mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 4.

§ 4231

koosseisusubjekt on isik, kellel puudub nõutava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Süüdistuse kohaselt juhtis A. Soom mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx, mis on Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt sõiduauto (kategooria M1), s.o sõiduk, millel lisaks juhiistmele ei ole rohkem kui kaheksa istekohta – vt

1. juunil 2019 koostatud õiend (kd II, tl 4) ja koopia sõiduki registreerimistunnistusest (kd II, tl 22-23). Selle juhtimiseks olnuks kooskõlas liiklusseaduse (LS) § 93 lg 2 p-ga 3 ja § 94 lg-tega 1 ja 4 vajalik B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt ei ole A. Soomil mootorsõiduki juhtimisõigust – vt õiend (kd II, tl 4) ja seda kinnitas ka süüdistatav ise
2. septembril 2019 kohtuistungil antud ütlustes (kd I, tl 71), mida kohus peab selles osas usaldusväärseks.
3. Käesolevas kriminaalasjas on aga vaidlus selle üle, kas on tõendatud mootorsõiduki juhtimise fakt. Kohtu hinnangul tõendavad A. Soomile etteheidetud teo toimepanemist, s.o mootorsõiduki Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx juhtimist
4. juunil 2019 kell 10.04 Harju maakonnas xxx. kilomeetril järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid. 5.
6. juunil 2019 tehti sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt A. Soom juhtis
7. juunil 2019 sõidukit Peugeot registreerimismärgiga xxx Harjumaal, xxx Otsuse koostaja on patrullpolitseinik S. K.. Otsuse kohaselt kõrvaldatakse isik sõiduki juhtimiselt
8. juunil 2019 3 kell 10.04 kuni vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse soetamiseni. Otsuses on küll tõepoolest märgitud, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldatakse patrullpolitseinik S. K.. Tunnistaja S. K. selgitas kohtuistungil, et tegemist on eksitusega, ilmselt hajus tähelepanu ja seetõttu on kõrvaldatud isikuna märgitud tunnistaja nimi. Otsuse alumises osas ehk teatises on märgitud, et A. Soom on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud ja selle kohta on ka A. Soomi allkiri ning kuupäevana märgitud
9. juuni
10. Seega leiab kohus, et kuigi otsuse koostamisel on rikutud nõudeid, sest lahtrisse, mis peab kirjeldama kõrvaldatavat isikut, on märgitud otsuse koostaja nimi, saab sellest dokumendist siiski järeldada, et A. Soom juhtis mootorsõidukit süüdistuses nimetatud ajal ja osaliselt kinnitab otsus ka teo toimepanemise kohta – otsuse kohaselt kõrvaldati isik xxx maja juures. Tunnistaja I. I. selgitas asjatundjana
11. oktoobril 2019 toimunud istungil, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tehakse isekopeeruval blanketil, misjärel otsuse originaal jääb isikule, keda kõrvaldatakse juhtimiselt ja menetlejale või liiklusjärelevalve teostajale jääb otsuse (isekopeeruv) koopia ja lisaks ka teatis, mida allkirjastab juhtimiselt kõrvaldatud isik. Ka praegusel juhul kinnitas A. Soom
12. oktoobril 2019 kohtuistungil, et tema käes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millelt puudub tema kui süüdistatava allkiri, leides, et kriminaaltoimikusse võib seetõttu olla lisatud võltsitud dokument. I. I. ütlustest nähtub aga, et just sel viisil liiklusjärelevalve dokumendid vormistatakse ehk juhtimiselt kõrvaldatud isiku kätte jääbki vaid otsuse originaal ilma teatiseta. 5.
13. Samuti kinnitab teo toimepanemist süüdistuses nimetatud ajal ja kohas isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (kd II, lk 1), mille kohaselt A. Soom peeti kahtlustatavana kinni
14. juunil 2019 kell 10.04 Harjumaal, xxx juures kahtlustatavana mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollis on A. Soomi allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi (
15. lehekülg), samuti selle kohta, et kinnipidamisest on teavitatud tema ema A. N. (
16. lehekülje alumises paremas nurgas) ja ka protokolli kohta tervikuna (
17. lehekülg). Protokolli koostas I. I., keda kuulati kohtuistungil tunnistajana üle menetluskäigu asjaolude kohta (KrMS § 66 lg 2) ja kes selgitas, et protokolli lahtri „Kinnipeetu avaldused ja taotlused“ täitis tema ise süüdistatava sõnade kohaselt; lahtrisse „Märkused“ kirjutas süüdistatav oma käega „puudub“. Samuti selgitas I. I., et kahtlustatavana kinnipidamise protokoll koostati jaoskonnas, mis asub aadressil xxx, mis on tavapärane praktika, sest protokolli vormistamine eeldab kriminaalasjale numbri määramist ja isiku taustakontrolli. Siiski märgitakse protokolli tegeliku (faktilise) kinnipidamise aeg ja koht. Samuti selgitas I. I., et süüdistatava ema nimi ja kontaktandmed on protokollis, sest süüdistatava ema A. N. teavitati sündmuskohal sellest, et A. Soom viiakse xxx. Kohus leiab, et koostoimes menetleja I. I. ütlustega kirjeldab A. Soomi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll usaldusväärselt tema kinnipidamise aega, kohta ja asjaolusid. Märkimisväärselt ei taotlenud kaitsja ega süüdistatav A. N. tunnistajana ülekuulamist, mis oleks võimaldanud vajadusel ümber lükata menetleja I. I. ütlusi isiku kinnipidamise asjaolude osas. Kohtu hinnangul ei ole seega menetlustoimingu käigus seega rikutud isiku õigusi ja A. Soomi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll on lubatav ja usaldusväärne tõend, mis kinnitab süüdistatava poolt teo toimepanemist
18. juunil 2019 süüdistuses nimetatud kohas. 5.
19. A. Soomi tegu ehk sõiduki juhtimist tõendavad ka tunnistaja S. K.
20. septembril 2019 kohtuistungil antud ütlused, kes vaatamata sellele, et vajas kohtuistungil mälu värskendamist 4 teo osas, siiski kirjeldas sündmust, meenutades süüdistatava juhitud sõiduki peatamisega seotud detaile. Nimelt selgitas tunnistaja, et viibis
21. juunil 2019 politseitöötajana ehk patrullteenistujana tööl koos partneriga, kelleks võis kindlasti olla I. I.. Nende ülesannete hulka kuulus väljakutsetele reageerimine ja ka liiklusjärelevalve Harju maakonnas. Paarimees oli rooli taga, tunnistaja istus arvuti taga. Mootorsõiduk peeti kinni, sest sõidukil oli tegemata liikluskindlustus ja tehnoülevaatus; samuti oli mitteloetav ja väga halvasti nähtav numbrimärk. Tegemist oli n-ö pirukaga ehk kaubikuga. Kui tunnistaja läks sõiduki juurde, siis selgus, et juhil pole juhilube. Sõiduki peatamine toimus Turbas, külasse sissesõidul. Tunnistaja S. K. sõnul tundis tema paarimees I. I. rikkujat, sest kui sõiduk kinni peeti ja tunnistaja läks tagasi politseiautosse ja ütles, et isikul ei ole juhtimisõigust, siis paarimees vastas, et neile ammu tuntud inimene. See on iseenesest kooskõlas ka süüdistatava ütlustega, mille kohaselt ta on I. I.ga varasemate rikkumiste käigus kokku puutunud. Pärast sõiduki kinnipidamist vestlesid tunnistaja ja tema paarimees süüdistatavaga, kes väitis, et tal on halb olla, misjärel kutsuti kiirabi, kes kinnitas, et isiku tervis on korras. Auto teisaldati ära ja selle juht toimetati Rahumäe teele. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed. On mõistetav, et tunnistaja ei mäleta üksikasjalikult ja ette valmistamata mõne kuu tagust sündmust, mis on tema töös võrdlemisi rutiinne. Siiski kirjeldas tunnistaja piisavalt detailselt süüdistatava sõidukit ja selle peatamise asjaolusid. Tunnistaja ütlusi kinnitab vähemalt kaudselt ka sõiduki arestimise protokollile lisatud fototabel, milles nähtub, et mootorsõiduki numbrimärk on tõepoolest halvasti loetav (kd II, lk 19-21). 5.
22. Süüdistatava
23. septembril 2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei juhtinud ta
24. juunil 2019 kell 10.04 xxx mootorsõidukit, vaid politsei pidas teda kinni hoopis Tallinnas Kristiine bussipeatuse juures kella 12.50 – 13.10 vahel. Selleks ei olnud erilist põhjust, vaid tegemist on hoopis politsei vandenõu ja kättemaksuga. Kuna süüdistatava ütlused olid vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega, avaldati prokuratuuri taotlusel kahtlustatavana antud ütlused, milles süüdistatav tunnistas teo toimepanemist, selgitades, et asus sõidukit juhtima halva enesetunde tõttu, selleks, et käia perearsti juures. Süüdistatav selgitas vastuolu sellega, et kahtlustatavana ülekuulamisel ähvardas uurija teda, et kui ta ei räägi seda, mida uurija soovib, siis pannakse ta kolmeks aastaks vangi, millele lisandub varasem ärakandmata karistus. Kuna A. Soom ei soovinud minna pikaks ajaks vanglasse, nõustus ta rääkima seda, mida uurija soovis. Kohus leiab, et süüdistatava kohtumenetluses antud ütlused, milles ta eitab teo toimepanemist, ei ole usaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta. Nimelt on süüdistatava ütlused vastuolus eelnevalt kohtueelses menetluses antud ütlustega ja A. Soom ei ole toonud välja usutavaid selgitusi selle kohta, miks ta pidanuks kohtueelses menetluses süüd tunnistama. Kahtlustatavana ülekuulamisel heideti isikule ette

§-s 4231 kirjeldatud kuritegu, mille eest on maksimumkaristusena ette nähtud kuni 1-aastane vangistus, mis varem sama teo eest karistatud isikule ei saanud olla teadmata. Seega pidi A. Soom mõistma, et teda ei ähvarda kolmeaastane vangistus. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollil on süüdistatava allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, samuti protokollis sisalduvate ütluste tõele vastavuse kohta. Süüdistatava versioon, et uurija ja patrullpolitseinikud tegutsevad ühiselt eesmärgil lavastada teda liikluskuriteo toimepanemises, on ümber lükatud tunnistajate S. K. ja I. I., samuti ülekuulamise asjaolude üle kuulatud uurija N. V. ütlustega, kes kinnitas, et toimetas A. Soomi ülekuulamist

1. juunil 2019 algusega kell 11.09, s.o pärast tema kinnipidamist. 5 Tunnistaja N. V. sõnul oli tema jaoks tegemist täiesti tavapärase kahtlustatavaga, midagi erilist ta A. Soomi ülekuulamise kohta ei mäleta. N. V. ütluste kohaselt ei olnudki tema jaoks väga oluline, kas A. Soom annab ütlusi või mitte, sest isiku kinnipidamise kohta oli piisavalt tõendeid. A. Soom ise soovis anda ütlusi ega soovinud ülekuulamise juurde kaitsjat. Käsikirjalist teksti protokollis kirjutas A. Soom ise, sh märkust „Ütlused on kirjutatud minu sõnade järgi, läbi loetud ja vastavad tõele 04.06.2019“. Ka süüdistatav ei kinnitanud, et oleks N. V. varem kokku puutunud või et uurijal pidanuks olema tema vastu vihavaen, mis tingiks niivõrd tõsise ametialase süüteo toimepanemist nagu seda on isiku sundimine valeütluste andmiseks enda vastu. Süüdistatav küll esitas erinevaid versioone selle kohta, et patrullpolitseinikel võis olla vihavaen tema vastu seoses samas külas elava abipolitseinikuga, kellega A. Soomil on tüli või, alternatiivselt, et I. I. on süüdistatava peale vihane, kuna varasemate õigusrikkumiste käigus pidi I. I. A. Soomi taga ajama, kuid kohtu hinnangul on kõik need väited otsitud ega selgita jällegi, miks pidanuks politseiametnikud olema valmis isiku lavastamiseks liikluskuriteo toimepanemises. Kohtuvaidluses tõi kaitsja välja, et kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt räägib kahtlustatav hoopis
2. aprillil 2019 juhtunust. Kohus möönab, et protokollis nimetatakse mootorsõiduki juhtimise kuupäevana tõepoolest 3.04.
3. Siiski on ilmne, et tegemist on kas trükivea või kahtlustatava teadliku katsega menetlejat eksitada. Kinnipeetavate isikute registri kohaselt (kd II, tl 12) vabanes süüdistatav karistuse kandmiselt
4. aprillil 2019, mistõttu
5. aprillil 2019 ei saanud ta mootorsõidukit juhtida. Isikule esitatud kahtlustuses on teo toimepanemise kuupäevana märgitud
6. juuni 2019 ja olles üle kuulamise ajaks juba kahtlustatavana kinni peetud, ei saanud A. Soomile olla arusaamatu, mis teo osas teda üle kuulatakse. 5.
7. Süüdistatav esitas oma versiooni kinnituseks tööandja e-meili, mille kohaselt pidi kuller
8. juunil 2019 tooma ära tooteesitlusega seotud esemed ajavahemikus 9.00-10.30 süüdistatava õe juurest aadressil xxx. Kohtu hinnangul ei tõenda see meil kuidagi süüdistatava alibit ehk siis viibimist
9. juunil 2019 kusagil mujal, kui süüdistuses kirjeldatud kohas. Süüdistatav taotles täiendavate tõendite voorus tööandja esindaja, kulleri ja oma õe ülekuulamist, mis pidid väidetavasti kinnitama süüdistatava viibimist süüdistatava nimetatud ajal ja kohas oma õe juures, selgitamata seejuures, miks ei olnud need tõendid välja toodud kaitseaktis. Kohus võimaldas isikul kutsuda kohtuistungile kulleri kui eelduslikult erapooletu isiku, kuid süüdistatava ja tema kaitsja väitel ei osutunud kulleri kättesaamine võimalikuks. Pärast seda ei taotlenud süüdistatava kaitsja uuesti A. Soomi õe ülekuulamist. Igal juhul leiab aga kohus, et niivõrd olulise alibit kinnitava tunnistaja väljajätmine kaitseaktist ja süüdistatava võimetus selgitama, miks ta ei nimetanud seda tõendit juba eelneva menetluse käigus viitab sellele, et täiendavate tõendite uurimise taotlus oli suunatud eeskätt menetluse venitamise soovile. 5.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud ka see, et
11. juunil 2019 kell 10.04 juhtis A. Soom xxx. kilomeetril mootorsõidukit Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx. 6.

§ 4231

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud süstemaatiliselt, mis tähendab, et isik on toime pannud vähemalt kolm juhtimisõiguseta juhtimist, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 4231(kuritegu) või LS § 201 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole süstemaatilisuse jaoks oluline, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-82-15, p 8). 6 A. Soomi karistati Harju Maakohtu 14. septembri 2018. a otsusega muu hulgas

§ 4231järgi selle eest, et isikuna, keda varem karistati Harju Maakohtu 28.

veebruari 2018. a otsusega mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta

§ 4231

järgi (olles väärteokorras karistatud sõiduki juhtimise eest 15.04.2017 ja 18.04.2017 juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta uuesti 17.08.2017, 28.11.2017, 29.11.2017, ajavahemikus 8-10.01.2018), pani ta

1. aprillil 2018 uuesti toime mootorsõiduki juhtimise ilma juhtimisõiguseta. Kohus märgib, et süüdistuses on ekslikult märgitud, et varasema kohtuotsuse kohaselt on A. Soom juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ka
2. veebruaril 2018, kui tegelikkuses on see varasema kohtuotsuse tegemise kuupäev. See aga ei muuda tõsiasja, et A. Soom on varem toime pannud analoogset tegu, sh jaanuaris 2018 ja
3. aprillil
4. A. Soom pani uue teo toime
5. juunil 2019, olles varem korduvalt karistatud süstemaatiliselt mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta. Alates
6. maist 2018 kuni
7. aprillini 2019 viibis süüdistatav vanglas, mistõttu uute tegude toimepanemine ei olnud võimalik, kuid juba vähem kui kahe kuu möödudes teo toimepanemisest juhtis A. Soom uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Seega on kohtu hinnangul kahtlusteta tuvastatud teo toimepanemine süstemaatiliselt.
8. Kohus leiab, et A. Soom pani teo toime kavatsetult, sest olles teadlik juhtimisõiguse puudumisest asus ta siiski mootorsõidukit juhtima. Seega täidab A. Soomi tegu

§ 4231süüteokoosseisu ja puuduvad ka õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

1. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse isiku süü suurust. Kuigi A. Soom ei põhjustanud oma teoga kahjulikke tagajärgi, kasutas ta teo toimepanemiseks sõidukit, mis tema enda ütluste kohaselt ei vastanud tehnilise korrasoleku nõuetele ja võinuks seetõttu olla liikluses ohtlik nii süüdistatava enda kui ka kaasliiklejate jaoks. Seda kinnitavad ka Maanteeameti andmed, mille kohaselt sõiduk ei olnud liiklusesse lubatud. Tunnistaja A. H.
2. septembril 2019 kohtuistungil antud ütluste kohaselt vajas sõiduauto remonti. Tegu on toime pandud tööpäeva hommikul kell 10.04 ehk ajal, mil liikluses osalevad tavapäraselt ka teised liiklejad. Süüdistatav pani teo toime kavatsetult. Teoväliseid süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, mh isik ei tunnistanud kohtus teo toimepanemist, mistõttu ei ole võimalik kõnelda teo kahetsemisest. Arvestades teo asjaolusid on isiku süü sanktsiooni keskmisest määrast mõnevõrra suurem. Samuti võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse eripreventiivseid kaalutlusi. A. Soom on varem korduvalt toime pannud analoogset tegu ja uus tegu on toime pandud katseajal, vähem kui kaks kuud pärast vanglast vabanemist. Eelmise kohtuotsusega karistati süüdistatavat üheksa kuu pikkuse vangistusega, kuid karistus ei ole A. Soomile mõju avaldanud ega takistanud uue teo toimepanemist. Süüdistatav ei tunnista teo toimepanemist, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et ta on teinud enda jaoks toimunust järeldusi ja on tulevikus õiguskuulekas. Seejuures võtab kohus arvesse, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei olnud süüdistataval aastal 2018 sissetulekut. Kuigi kaitsja esitas kohtule tööandja iseloomustuse süüdistatava kohta, mille kohaselt ollakse töökohal A. Soomiga väga rahul ja kaasatakse teda ka edaspidi presentatsioonide tegemisse, ei ole ka süüdistatava edaspidine sissetulek kindel. Süüdistatava enda selgituste kohaselt elab ta oma emaga ega ole majanduslikult iseseisev. Eeltoodut arvestades ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavale rahalist karistust, sest kohtu hinnangul ei avalda see süüdistatavale vajalikku hoiatavat mõju, et motiveerida teda edaspidi hoiduma õigusrikkumistest. Võttes arvesse, et uus karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat 7 lõpetama kuritegude toimepanemist, kuid võttes arvesse ka isiku vanust ja seda, et praeguses asjas heidetakse isikule vaid ühe teo toimepanemist ning isik on pärast vanglast vabanemist vähemalt mingil määral asunud oma elu parandama ehk leidnud töökoha, peab kohus võimalikuks karistada A. Soomi üheksa kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Harju Maakohtu 14.

septembri

1. aasta kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 18 (kaheksateist) päeva. Mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Kohus leiab, et mootorsõiduk Peugeot Partner registreerimismärgiga xxx tuleb A. Soomilt konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina.

Liiklusregistri ja sõiduki registreerimistunnistuse andmete kohaselt . müüs sõiduki B.P., see omakorda I. H. (nendel kahel lepingul on müüja ja ostja andmed ning nende allkirjad). Kohtule on esitatud ka kaks müügilepingut, millel on ainult müüja (I. H.) või ainult ostja (P. A.) andmed, kuid kohtu hinnangul sel viisil vormistatud dokumendid ei tõenda omandi üleminekut. Siiski kinnitas A. S.

1. septembril 2019 kohtuistungil antud ütlustes, et ostis sõiduki samal tööobjektil töötavalt inimeselt, kelleks võis olla I. H.. Seejärel A. S. loal võõrandas A.H. sõiduki P. A.le. P. A. kolmanda isikuna ülekuulamisel omakorda kinnitas, et müüs sõiduki
2. juunil 2019 A. Soomile, mille kohta esitas P. A. tema ja süüdistatava vahelise müügilepingu. A. Soom omakorda kinnitas kohtuistungil, et ostis sõiduki P. A.lt, algselt küll väites, et see toimus juba
3. märtsil 2019, kuid seejärel täpsustades, et tehing toimus
4. juunil
5. Kohus leiab, et selles osas võib lugeda süüdistatava ja kolmanda isiku ütlusi usaldusväärseks. Kuna sõiduk oli A. Soomi valduses, võib omandit eeldada, kuni ei ole tõendatud vastupidist (asjaõigusseaduse § 90 lg 1). Igal juhul kinnitas P. A.
6. oktoobril 2019 toimunud kohtuistungil, et praegusel ajal peab ta A. Soomi sõiduki omanikuks. Kuna A. Soom on korduvalt pannud toime mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist ja ilmselgelt soodustab seda tegu sõiduki valdamine, s.o vahendi kättesaadavus, leiab kohus, et ära hoidmaks uute tegude toimepanemist tuleb sõiduk konfiskeerida süüdistatavalt kuriteo toimepanemise vahendina.
7. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel tuleb välja mõista Artur Soomilt riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 270 eurot ja kohtumenetluses 600 eurot, Peugeot Partnet registreerimismärgiga xxx teisalduskulu summas 126 eurot ning teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 810 eurot, kokku 1806 eurot. Kohtul ei ole kahtlust selles, et sõidukit on ka tõepoolest teisaldatud Rahumäe tee 6 parklasse, mida kinnitab ka sõiduki hoiukohta teisaldamise akt (kd II, lk 47). Võttes arvesse isiku vanust ja tema resotsialiseerumise perspektiive ja lähtudes KrMS § 180 lg-st 3, jätab kohus kaitsja tasu summas 464,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3
8. lause alusel määrata, et süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 150,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 8