Obsah (5)

§ 223§ 236§ 16§ 169§ 2

4-19-4345 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuaril 2020. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-19-4345 Kohtukoosseis Kohtunik Mart

§ 223

lg 1 ja

§ 236

lg 1 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) Tõnu Salamäe (isikukood: 36105180246) xxx kodanik aadress: xxx tel: xxx karistusregistri kohaselt kehtivad karistused puuduvad Kaitsja vandeadvokaat Olavi-J Luik advokaadibüroo LEXTAL Rävala 4, 10143, Tallinn e-post: olavi-juri.luik@lextal.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Aadress: Pärnu mnt 139, Tallinn, Harjumaa E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2019 ja 11.12.2019 Istungil osalenud isikud menetlusalune isik: Tõnu Salamäe kaitsja: Olavi-J Luik kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohus otsustas:

1. Jätta Tõnu Salamäe kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.07.
2. a otsus väärteoasjas nr 2302,19,008776 muutmata.
3. Rahatrahv 600 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 4-19-4345 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank. Kohustuslik on märkida viitenumber
5. Menetluskulud (valitud kaitsja tasu) jätta menetlusaluse isiku kanda EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 24.07.2019 otsusega karistati Tõnu Salamäed liiklusseaduse (edaspidi:

) § 223 lg 1 ja

§ 236lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ning määrati Kar

S § 63 lg 3 kohaselt talle karistuseks

§ 223

lg 2 alusel rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning

§ 236

lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot selle eest, et ta 10.06.2019 kell 08:35 Harjumaal xxx juures juhtis mootorsõidukit ning tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis vastu elupuid, millega põhjustas varalise kahju V K’ile, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju põhjustamise eest vastutav isik. 2. 15.08.2019 esitas Tõnu Salamäe kaitsja vandeadvokaat Olavi-J Luik Harju Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks või alternatiivselt väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (alternatiivsest taotlusest kaitsja ja menetlusalune isik kohtuistungil loobusid). Kaitsja leidis, et väärteoprotokollis ei ole menetlusalusele isikule tutvustatud tema õigusi ja kohustusi, samuti puudub protokollis tema allkiri ning tegemist on väärteomenetluse olulise rikkumisega, mis tingib väärteomenetluse lõpetamise. Samuti leidis kaitsja, et väärteoprotokollis ei ole

§ 223

lg 2 puhul kirjetatud objektiivse teokoosseisu elemendi- varalise kahju tekkimine- tagajärjena ning varalise kahju tekkimise fakt on tõendamata. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Arvestades asjaolu, et väärteoprotokollis ei ole kirjeldatud, milles seisnes varalise kahju tekkimine (elupuuhekile), ei ole menetlusalusel isikul võimalik teostada efektiivselt kaitseõigust, kuivõrd ei ole võimalik esitada vastuväiteid kahju tekkimisele, kui pole teada, milline kahju on tekkinud. Kuna väärteoprotokolli teokirjelduses kahju asjaolusid ei mainita, pole võimalik menetlusalusele isikule ette heita ka liiklusõnnetusest mitteteatamist

§ 236lg 1 järgi.

Samuti leidis kaitsja, et V K ei saa olla isik, kellele on tekitatud varalist kahju, sest kõnealune elupuuhekk, mille kahjustamist menetlusalusele isikule ette heidetakse, ei asunud mitte tema kinnistul, vaid xxx kinnistul. Toimunud kohtuistungitel jäid kaitsja ja menetlusalune isik kaebuse juurde. Täiendavalt leidsid nad, et tõendina ei saa kasutada V K’i poolt tehtud videosalvestist 10.06.2019 juhtumi kohta ja see tuleb tõendite hulgast eemaldada, kuna tegemist on GDPR-i järgi ebaseadusliku tõendiga. Samuti leidsid nad, et politsei poolt on 10.06.2019 toimunud sündmuskoha vaatlusprotokollis valesti fikseeritud sõidutee laius- nimelt on protokolli kohaselt tee laius 3,0 meetrit, kuid kaebaja seisukohalt on tee tegelikuks laiuseks 2,80 meetrit.

1. Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leidis, et väärtegu on tõendatud asjas kogutud tõenditega, väärteomenetluse raames ei ole vajalik tuvastada tekitatud kahju suurust ning samuti seda, kes on kahjustatud heki tegelik omanik. Varalise kahju tekkimine on tõendatud sündmuskoha 2 4-19-4345 vaatlusprotokolliga, sündmuskohal tehtud fotodega, videosalvestisega, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustega. Lisaks tõendavad kindlustuse paberid kahjustatud elupuu osa väljavahetamist. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID
2. 18.11.2019 kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik Tõnu Salamäe, kes andis järgmisi ütlusi. Elab xxx, vastasmajas aadressil xxx elab V. K. Peale seda, kui V. K istutas
3. aasta suvel oma maja ette elupuuheki, siis on oluliselt raskemaks muutnud väljatagurdamine koduhoovist avalikult kasutatavale teele. Peres on kolm autot ning maja ees kolm parkimiskohta, aga tekkinud probleemide pärast naabri hekiga saab maja ees parkida ainult kaks autot. Ki istutatud hekk on otse nende väljasõidutee vastas ja väljatagurdamiseks on vajalik 34 korda enne manööverdada kui tee peale saab. Enne V. K’i kolimist vastasmajja oli seal heki kohal vaba ruum ja siis sai ka probleemideta auto välja tagurdada. 10.06.2019 hommikul kasutas sõitmiseks tööautot, mis on tavapärasest pikem ja laiem sõiduk ning tagurdamisel ilmselt riivas sõidukiga neid puid, kuigi ise ei tundnud seda selgesti. V. K’i istutatud hekk asub mittetulundusühingu xxx kuuluval kinnistul, tema ise ei ole nimetatud xxx liige, tema abikaasa on selle xxx liige.
4. 18.11.2019 toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle V K. Tunnistaja kolis xxx aadressile
5. aasta novembris ja on sellest ajast ka mittetulundusühingu xxx liige. Elupuuheki (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli foto 1 ja 2) istutas
6. aasta suvel, et varjata oma majaesist tänaval liikujate eest ja saada koduhoovi rohkem privaatsust. Peale heki istutamist pöördus mittetulundusühingu juhatuse liige tema poole ja ütles, et heki istutamiseks on vaja ühingu liikmete luba, kuna see on ühingu maa. Tunnistaja nõustus sellega. Seejärel korraldas ühingu juhatus ca 2 kuud hiljem liikmete hulgas internetihääletuse ning enamus liikmeid olid heki istutamisega mittetulundusühingu maale tagantjärele nõus. Otsus vormistati juhatuse poolt kirjalikult. 10.06.2019 hommikul kuulis aias olles, et selle elupuu heki juures on mingi müra ja nägi, et naabri lahkuv auto oli ühe puu ära lõhkunud. Vaatas seejärel video pealt täpselt järgi, et naabri auto tagurdas kaks korda puudele otsa ja sõitis seejärel peatumata minema. Videovalve oli suunatud spetsiaalselt puude (heki) poole, kuna heki kahjustamist oli samade naabrite poolt korduvalt ka varasemalt tehtud. Kutsus politsei ja edastas videosalvestise neile. Kahjustanud puu olid lõhutud ja täiesti kõlbmatu, juured olid maa seest väljas ja neile oli peale sõidetud. Kutsus haljastusspetsialisti, kes vaatas puud üle, seejärel viis haljastusfirma kahjustatud puu ära ja kindlustus hüvitas selle kulu otse haljastusfirmale.
7. 18.11.2019 kuulati tunnistajana üle A S, kes on menetlusaluse isiku abikaasa. Tunnistaja suhtes on samadel asjaoludel alustatud samuti mitu väärteoasja ja hetkel menetlus kohtus pooleli. Tunnistaja on ka MTÜ xxx liige. Kui vastasmaja naaber V. K istutas
8. aasta suvel kõnealuse heki, siis pöördus tunnistaja koheselt nii V. K’i kui ka MTÜ juhatuse liikmete poole ning protesteeris heki istutamise vastu. Istutatud hekk asub mittetulundusühingu maal, see takistab oluliselt tunnistaja ning menetlusaluse isiku autode väljatagurdamist nende koduhoovist sõiduteele ning detailplaneering seda hekki üldse ette ei näe. MTÜ juhatus korraldas seepeale interneti teel ühingu liikmete hulgas hääletuse ning ühingu liikmed vaatamata tema vastuseistule andsid tagantjärele V. K’ile loa istutada hekk ühingu maale. Tunnistaja näitas fotol nr 2 (vaatlusprotokoll) V. K’i poolt istutatud hekki, samuti selgitas, et ülejäänud osa hekist oli istutatud xxx endise omaniku poolt ning samuti ühingu maale, aga selles osas temal pretensioone ei ole olnud. See heki osa, mille K
9. aasta suvel istutas, oli eelmise omaniku poolt juba mõned aastad tagasi justnimelt sellepärast eemaldatud, et tunnistaja ja menetlusalune isik saaksid oma autosid normaalselt enda hoovist välja tagurdada.
10. 12.11.2019 kuulati tunnistajana üle J S. Tunnistaja selgitas, et tema on üks mittetulundusühingu xxx juhatuse liikmetest, teab seetõttu ka perekond Salamäe ja V K’i vahelist hekitüli, mõlemad osapooled on ühtlasi ka tunnistaja naabrid. Juhatuse tasemel on seda 3 4-19-4345 hekitüli arutatud ja otsustatud, et heki istutamine oli V. K’ile tagantjärele lubatud. Samuti on korraldatud juhatuse poolt ühingu liikmete hulgas internetihääletus, et kas V. K tohtis xxx maja ette istutada elupuuheki, mis asub ühistu maal. Internetihääletuse tulemusel otsustasid ühistu liikmed, et heki tohtis istutada, selle poolt hääletasid 19 liiget. Ühistu rohkem ei soovi naabrite vahelisse tülisse sekkuda, ühistu ei ole ühistu maale istutatud heki kahjustamisega mingit kahju saanud, kahju on saanud heki istutaja V. K.
11. 12.11.2019 kuulati kohtuistungil tunnistajana üle avariipolitseinik L L, kes andis selgitusi 10.06.2019 sündmuskoha vaatlusprotokolli koostamise ja samuti sõidutee mõõtmise asjaolude kohta mõõterattaga, millega saab mõõta vahemaid millimeetri täpsusega. Tunnistaja märkis, et sõidutee laius oli protokollis märgitud 3 meetrit, lisaks on 1 + 1 meeter mõlema sõidutee ääres uunikivist kõnnitee.
12. Lisaks uuriti kohtuistungitel järgmisi tõendeid. 9.
13. Liiklusõnnetuse akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll 10.06.2019 koos fotode ja lisaskeemiga, millelt nähtub sündmuse kirjeldus ja fotodelt nähtub elupuuhekk, millest viltuses asendis on üks elupuu (PPA toimik tl 1-6). 9.
14. MTÜ xxx juhatuse koosoleku protokoll 10.03.2019, mille p-st 1 nähtub, et ühe päevakorrapunktina on arutatud V Ki avaldust heki kohta, ning protokollist nähtuvalt on juhatus otsustanud, et ühistul puudub igasugune varaline või muu huvi heki suhtes ja juhatuse seisukohalt on tegemist kahe naabri vahelise tüliga. Kahju on tekitatud V. K’ile mitte ühistule, kelle kinnistule hekk on V. K’i poolt istutatud (PPA toimik tl 17). 9.
15. Maakatastri kaart, maakatastri täpsem kaart ja kinnistusraamatu kanne kinnistute piiride paiknemise kohta (kohtutoimik tl 11-13). 9.
16. Mittetulundusühing xxx põhikiri (kohtutoimik tl 76-77), millest nähtub, et ühingu eesmärgiks on omada ja majandada kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud kinnistut asukohaga xxx, katastritunnus xxx, pindalaga 5419 m2 (p 1.3). Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek (p 4.1). Ühingu liikmeteks saavad olla ainult 22 kinnistu igakordsed omanikud (p 2.1). 9.
17. Mittetulundusühingu xxx 22.10.2018 koosoleku protokoll (kohtutoimik tl 78-80), millest nähtub, et heki kohta tehtud küsitluse tulemustel oli enamus ühistu liikmetest heki olemasolu poolt (kokku 21 hääletanut). Protokolli p 1 nähtub, et „Kuigi hekk istutati ilma juhatuse nõusolekuta oli algselt arendaja poolt sinna aroonia hekk istutatud. Majade vaheline sõidutee on kõigil ühesugune ja enamjaolt piiratud hekkidega, seega on kõigil manööverdamiseks võrdsed võimalused“. 9.
18. Teade liiklusõnnetuse registreerimisest 11.06.2019 nr XXX (kohtutoimik tl 82-83), millest nähtub, et AS Seesam Insurance on registreerinud 10.06.2019 toimunud liiklusõnnetuse, mille toimumise kohaks on xxx. 9.
19. xxx OÜ 13.06.2019 hinnapakkumus 1833 V K’ile summas 55 eurot, mis sisaldab Brabant (elupuu) 120-140 cm istutamise ja lisamulla ning kohale toimetamisega (kohtutoimik tl 84). 9.
20. Seesam Insurance AS garantiikiri 19.06.2019 OÜ-le xxx summas 55 eurot (kohtutoimik tl 85). 9.
21. xxx OÜ arve nr 1053 Seesam Insurance AS-le summas 55 eurot viitega liikluskahjule nr XXX (kohtutoimik tl 86). 9.
22. Lisaks vaadati 18.11.2019 kohtuistungil ka videosalvestist (eraldi DVD-plaadil märkega „Video LÕ 1220“), mille V K esitas väärteomenetluse käigus väärteomenetlejale ja millelt nähtub, et 10.06.2019 kell 8:35 tagurdab kastiga maastur xxx reg.nr-ga xxx kahel korral otsa kaamera vaateväljas olevale elupuuhekile, misjärel vähemalt üks elupuu jääb silmnähtavalt 4 4-19-4345 viltusesse asendisse. Lisaks elupuuhekile nähtub kaamera vaateväljast ka piiratud ulatuses auto sõidutee ja mõlemal pool sõidutee ääres olev uunikivist kitsam tee. 9.10.
23. Kohtuistungil tõstatas kaitsja küsimuse selles osas, kas V K’i maja küljes asuva turvakaamera salvestis, millelt nähtub maja taga asuva elupuuheki kahjustamise sündmus, on lubatav tõend või mitte. Kaitsja leiab, et kuivõrd V K filmis ka muid hoove, siis kehtib Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) regulatsioon ning antud juhul on GDPR-is sätestatu jäetud järgimata. Seega on kaitsja hinnangul tegemist GDPR-i vastase salvestisega, s.o ebaseadusliku tõendiga. 9.10.
24. Esmalt tuleb märkida, et GDPR on eelkõige suunatud füüsilise isiku kaitseks juriidiliste isikute eest. Ka GDPR-i artikkel 2 p 2 p c sätestab, et määrust ei kohaldata, kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik eranditult isiklike või koduste tegevuste käigus. 11.12.2014 on Euroopa Kohus kohtuasjas C-212/13 analüüsinud videovalve kasutamist isiklikul otstarbel ning leidnud punktis 35, et füüsilise isiku poolt tema perekonna eluasemeks oleva maja külge omanike vara, tervise ja elu kaitseks paigaldatud ja isikutest videosalvestust tegeva kaamerasüsteemi kasutamine, kui selline süsteem jälgib ka avalikku ruumi, ei ole isikuandmete töötlemine üksnes isiklikel või kodustel eesmärkidel. 9.10.
25. Käesoleva väärteoasja materjalidele on lisatud salvestus V K’i hoovis asuvast videokaamerast, mis filmib ainult tema aia taga asuvat elupuuhekki, samuti piiratud ulatuses avalikult kasutatavat sõiduteed ning pisut ka üle sõidutee jäävat kõnniteed. Seega salvestab kaamera ka avalikku ruumi, mistõttu kohaldub antud juhul isikuandmete üldkaitse määrus. Kui eraisikule kuuluv kaamera filmib avalikku ruumi turvalisuse tagamiseks, siis tuleb filmimine vastava sildiga märgistada. Oluline on, et keelatud ei ole mitte salvestamine, vaid selle salvestise muul eesmärgil kasutamine. Mis puutub turvakaamera nõuetekohasesse märgistamisse, siis kohtu korraldatud sündmuskoha paikvaatluse käigus 11.12.2019 tuvastati, et xxx alevikus asuv väärteo toimepanemise kohaks olev xxx ja mitmed teised sellega sarnanevad elumajad asuvad tõkkepuuga eraldatud territooriumil ja tõkkepuu kõrval oli silt „Territooriumil on videovalve“. Seega on V K kohtu hinnangul sisuliselt täitnud vajalikud nõuded videosalvestamiseks mh selles osas, mis puudutab avalikult kasutatavat sõiduteed ja kõnniteed, mis kuulub mittetulundusühingu xxx. Samuti pole kohtul teada, et V K oleks kasutanud videosalvestist muul eesmärgil kui ainult heki kahjustamise tuvastamiseks ja tõendusmaterjali kogumiseks ja selle politseile edastamiseks. Seda kinnitas tunnistaja ka ise kohtuistungil, et kaamera suunas ta elupuuhekile alles seejärel kui mitmel erineval korral toimus regulaarne heki kahjustamine. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et esitatud videosalvestise näol ei ole tegemist ebaseadusliku tõendiga ja seda saab asjas tõendina kasutada. KOHTU SEISUKOHT
26. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
27. Esiteks leiab kaebuse esitaja, et Tõnu Salamäele ei ole väärteoprotokolli koostamisel tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning see tingib väärteomenetluse lõpetamise menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Nimelt vastavalt VTMS § 69 lg 1 p 8 märgitakse väärteoprotokolli teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud VTMS § 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks. Vaidlust ei ole, et 03.07.2019 väärteoprotokollis õiguste ja kohustuste lahtris Tõnu Salamäe allkiri puudub ning iseenesest on tegemist kindlasti rikkumisega, mis teatud juhtudel võib liigituda oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks. Antud juhtumi puhul aga mitte. Nimelt, nähtuvalt asja materjalidest on Tõnu Salamäe menetlusaluse 5 4-19-4345 isikuna 03.07.2019 üle kuulatud ning ülekuulamise juures on eraldi leht koos VTMS § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega, millel on Tõnu Salamäe allkiri olemas. Kuivõrd väärteoprotokoll on koostatud samal päeval (03.07.2019), siis lähtuvalt ajalisest lähedusest kahe toimingu vahel saab järeldada, et menetlusalune isik Tõnu Salamäe oli oma õigustest ja kohustustest teadlik ning vastava allkirja puudumine väärteoprotokollist ei saa olla selline rikkumine, mis antud juhul tingiks menetluse lõpetamise menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Samuti ei ole allkirja puudumine väärteoprotokolli vastavas lahtris ka edasise menetluse käigus kuidagi Tõnu Salamäe õigusi rikkunud, tal oli tagatud valitud kaitsja professionaalne õigusabi, kes vaidlustas tähtaegselt kohtuvälise menetleja otsuse, samuti tutvustati ja selgitati kohtuistungi rakendamise käigus menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi.
28. Samuti leidis kaebuse esitaja kohtuistungil, et vaatlusprotokollis on valesti mõõdetud sõidutee laius. Nimelt nähtuvalt vaatlusprotokollist (lk 2) on sõidutee laiuseks märgitud 3,0 meetrit, lisaks uunikivist kõnnitee mõlemal pool 1+1 meetrit, seega kokku 5 meetrit. Kohtuistungil väitis kaitsja, et tegelikult on sõidutee laius 2,80 meetrit ja selleks tuleb korraldada täiendav sündmuskoha vaatlus. Kohus korraldaski 11.12.2019 xxx ja xxx juures sündmuskoha paikvaatluse ja tuvastas kõigi menetlusosaliste juuresolekul, et sõidutee laius on 2,90 meetrit, lisaks 1+1 meeter uunikivist kõnnitee mõlemal pool sõiduteed, seega kokku 4,90 m. Kokkuvõttes leiab kohus, et selline tee laiuse erinevus väärteoprotokollis märgitud 5 meetri ja paikvaatlusel tuvastatud 4,90 meetri vahel (10 cm) ei muuda kuidagi lõpptulemust ning on seega väheoluline küsimus.

§ 223lg 1 13.

Väärteoprotokollis heidetakse Tõnu Salamäele ette

§ 16

lg 1 rikkumist ja väärtegu

§ 223lg 1 järgi ehk seda, et tema 10.06.2019.

a kella 08:35 ajal Harjumaal xxx juures juhtis mootorsõidukit ning tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis vastu elupuid, millega põhjustas varalise kahju V K’ile, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga. 14.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine.

1. Iseenesest puudub vaidlus selles, et 10.06.2019 kella 08:35 ajal tagurdas Tõnu Salamäe sõidukiga xxx (reg nr xxx) xxx juures vastu elupuuhekki. Seda tõendavad nii samal päeval koostatud LÕ akt ja sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, samuti tunnistaja V K’i ütlused ning tema poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud turvakaamera salvestis, samuti menetlusaluse isiku enda ütlused. Menetlusalune isik oma ütlustes põhimõtteliselt ei eita võimalust, et tagurdamisel võis ta oma tavapärasest suurema sõidukiga naabri elupuuhekki riivata. Kohus leiab, et liiklusõnnetuse akti, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fotode, tunnistaja V K’i ütluste ja tema poolt esitatud videosalvestisega ning ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendatud, et menetlusaluse isiku poolt elupuuhekile otsasõitmise tulemusena sai kahjustada elupuuheki koosseisus olev üksik elupuu. LÕ akti kirjelduse järgi oli puu deformeerunud (tl 1), sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjelduse kohaselt on üks elupuu pikali (tl 2 pöördel). V K’i ütluste kohaselt oli ühe puu juured otsasõidu tulemusena maa seest väljas ja neile oli ka peale sõidetud. Samuti on dokumentaalselt tõendatud, et kahjustatud elupuu vahetati haljastusfirma poolt välja ning selle maksumuse (kokku 55 eurot) hüvitas kindlustusfirma. Videosalvestise järgi ei saa kinnitada autoratastega puujuurtele peale sõitmist, samas seda välistada ei saa, igatahes on videost nähtav, et Tõnu Salamäe juhitud auto sõidab kahel korral kastiauto tagumise osaga väga konkreetselt hekki sisse ja selle tulemusena jääb vähemalt üks puu silmnähtavalt külili asendisse. 6 4-19-4345
2. Kaitsja leiab, et tõendamata on varalise kahju kui sellise tekkimine, sest puu on elusorganism ja pole tõendatud, et otsasõidu tulemusena oleks tekkinud selle puu fataalne hävimine, mille tõttu tekkinuks materiaalne kahju. Kaitsja hinnangul pole välistatud, et puu oleks ka peale otsasõitmist siiski edasi kasvanud. Kaitsja leiab, et ainult erialaspetsialistist arborist saaks oma ütluste või ekspertiisiga kinnitada, et otsasõit põhjustas puu hävimise ja seega materiaalse kahju. Kuna seda aga tehtud ei ole, siis ei ole võimalik ka varalise kahju tekkimist jaatada. Kohus sellega ei nõustu ja leiab, et senine kohtupraktika on väga selgelt

§ 223

lg 1 koosseisulise tunnuse – varaline kahju- tuvastamisel aktsepteerinud tõendeid, mis oma olemuselt ei ole ekspertiisi või eriteadmistega isiku poolt tuvastatud. Nii on aktsepteeritud ka sõidukite puhul nende vigastuse, s.o materiaalse kahju tuvastamisel lähtuda nii sündmuskoha vaatlusprotokolli, LÕ akti koos fotode jms tõendiga. Seda lubab ka kriminaalmenetluse üldine põhimõte, et ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu ja menetlusseadustikest ei tulene õiguslikku alust siduda teo tõendatust mingi kindla tõendite koguse või nende liigiga. Hoolimata asjaolust, et elupuu n-ö uuesti kasvama turgutamine oleks võib-olla olnud võimalik ja vähemkulukas, tuleb karistusõiguslikult relevantse kahju tekkimise tuvastamisel võtta aluseks vahetult teole järgnenud kahju ulatus, mis on põhjuslikus seoses toimepandud teoga. Karistusõiguslikult ei ole oluline, kas tekkinud kahju saab hiljem heastada ja see ei muuda ka tekitatud kahju olematuks (näiteks RK 3-1-1-109-05 p 15). Kohtu hinnangul on elupuu kahjustamine leidnud tõendamist, kuna puu oli otsasõidu tagajärjel külili asendis ja haljastusfirma pidas vajalikuks selle väljavahetamist. Järelikult selle väärtus ka otsasõidu tagajärjel vähenes ning seega tekitas menetlusalune isik oma teoga vahetult varalist kahju.

1. Samuti märgib kohus, et väärteomenetluses ei ole obligatoorselt vajalik tuvastada tekkinud varalise kahju täpset suurust. Alustades väärteomenetlust, on kohtuväline menetleja jõudnud tõendeid hinnates seisukohale, et süüteoga ei tekitatud olulist kahju, mille olemasolul tulnuks tegu teoreetiliselt kvalifitseerida kuriteona KarS § 203 järgi (kahju jäi KarS § 121 järgi ilmselgelt alla 4000 euro). Tulenevalt VTMS §-s 7 sätestatud põhimõttest ei lahendata väärteomenetluses väärteo toimepanemise tõttu tekkinud kahju hüvitamise küsimust, mis omakorda eeldaks eelnevalt ka tekitatud varalise kahju täpset tuvastamist. Nimetatud põhimõtte kehtestamisel on seadusandja menetlusökonoomika seisukohalt otsustanud, et kuna kahju hüvitamise küsimuse lahendamine võib olla tihti keerulisem ja ressurssi nõudvam kui väärteo enda lahendamine, siis peab kannatanu iseseisvalt pöörduma hagiga tsiviilkohtusse. Seetõttu ei saa menetlusökonoomika seisukohalt nõuda ka kohtuväliselt menetlejalt, et ta peab tuvastama tekkinud kahju täpse suuruse ja määrama selleks ekspertiisi. Oluline on see, et kohtuväline menetleja on tuvastanud ainult varalise kahju kui sellise tekkimise fakti.
2. Samuti jääb tagajärjetuks kaitsja väide selle kohta, et kuivõrd väärteoprotokollis ei ole välja toodud elupuule tekitatud varalise kahju täpset iseloomu ja ulatust, siis on sellega takistatud ka kaitseõiguse teostamine. Vastavalt VTMS § 69 lg 2 p 5 tuleb väärteoprotokollis kajastada teave väärteoga põhjustatud kahju kohta. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse kohaselt menetlusalune isik „juhtis mootorsõidukit ning tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis vastu elupuid, millega põhjustas varalise kahju V K’ile, mis on fikseeritud liiklusõnnetuse akti ja fototabeliga“. Kohus leiab, et väärteoprotokollis on seega tekitatud varalise kahju kohta teave kajastatud. Kaitsja viidatud riigikohtu lahendis 3-11-32-13 puudus seevastu igasugune teave varalise kahju tekitamise kohta ja seega ei ole see antud juhul asjakohane lahend. Kuna varalise kahju tekitamise täpsem laad ja viis ei ole antud juhul objektiivne koosseisuline tunnus, siis ei pidanud seda ka väärteoprotokollis üksikasjalikumalt kajastama.
3. Samuti leiab kohus, et väärteomenetluses ei tule hakata lahendama muid spetsiifilisi ning väärteomenetluse põhifookusest irduvaid tsiviilõiguslikke küsimusi, sh kõnealuse elupuuheki omandiõiguse küsimust. Kaitsja väidab, et kuna hekk asub MTÜ kinnistul, siis ei saa ka kahju tekitada V Kile, vaid teoreetiliselt MTÜ-le, kes samas ei ole aga kahju tekitamist endale kuidagi kinnitanud (vt tunnistaja J. Si ütlused). Kohus nõustub kaitsjaga selles, et igasugused puud on 7 4-19-4345 oma olemuselt kinnistu olulised osad ning vaidlus puudub ka selles, et V K’i poolt istutatud elupuuhekk asub MTÜ xxx kinnistul. Seega asjaõiguslikult kuuluvad need MTÜ-le, kuna mingit vastupidist asjaõiguslikku kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole. Samas märgib kohus, et see asjaolu ei õigusta kuidagi menetlusaluse isiku poolt hekile varalise kahju tekitamist ning ei muuda väärtegu olematuks. Esiteks nähtuvalt väärteoprotokollist ei väidagi kohtuväline menetleja, et hekk kuuluks V Kile vaid seda, et heki kahjustamisega põhjustati varalist kahju V Kile. Puudub vaidlus, et V K on elupuuheki ostnud ja seda hooldanud. Samuti MTÜ xxx liikmed on peale heki istutamist korraldanud interneti teel toimunud hääletuse ja andnud V K’ile tagantjärele nõusoleku MTÜ kinnistule heki istutamiseks. Kohus leiab, et sellega on tõendatud kahju tekitamine just V K’ile, kes on teinud kulutusi puude ostmiseks ja hooldamiseks. Igasugused muud tsiviilõiguslikud vaidlused, sh menetlusaluse isiku poolt heki omandiõiguse vaidlustamine, jäävad antud menetluse raames tagajärjetuks. Kui isik leiab, et naabri istutatud hekk takistab tal enda õiguste teostamist, siis on seda võimalik vastava hagi esitamise korral lahendada tsiviilkohtus. Väärteokoosseisu esinemist või puudumist see vaidlus ei mõjuta. 20.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamise või teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud

§ 16

lg 1 sätestatud nõude rikkumist.

§ 16

lg 1 sätestab mh, et liikleja peab oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seega oleks menetlusalune isik pidanud koduhoovist väljatagurdamisel tavapärasest suurema sõidukiga (kastiga maastur xxx) olema hoolas ning enne (korduvalt) tagurdamist veenduma valitud liikumistrajektoori sobilikkuses või siis selles, et tema sõiduki taha ei jää objekte, millele ta võiks otsa tagurdada ning mis võiks seeläbi kahjustada saada. Just menetlusalune isik oleks saanud õiget trajektoori valides vältida otsatagurdamist elupuuhekile. Seega näitab tagurdamisel V. K’i elupuuheki kahjustamine, et Tõnu Salamäe sellist hoolsuskohustust siiski ei täitnud ja järelikult rikkus ettevaatamatusest

§ 16lg 1 nõudeid.

Juhul, kui Tõnu Salamäe oleks eelviidatud nõuet järginud, oleks olnud ka välistatud elupuuhekile otsasõit. 21. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et Tõnu Salamäe pani temale etteheidetava väärteo (

§ 223lg 1) toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Kar

S § 18 lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohtu hinnangul pani Tõnu Salamäe väärteo toime kergemeelsusest, kuna ta ei veendunud tavapärasest suurema sõidukiga tagurdades selle manöövri ohutuses teiste isikute varale, samuti ei saanud kitsas väljasõidutee ei saanud olla talle üllatuslik. Menetlusalune isik ei olnud piisavalt hoolas ning kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema, et tema tegevus võib kaasa tuua teise isiku vara kahjustamise. 22. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, Tõnu Salamäe on täitnud

§ 223lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on tema tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.

§ 236lg 1 23.

Samuti heidetakse Tõnu Salamäele väärteoprotokollis ette

§ 169

lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumist ja

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist, mis seisneb selles, et menetlusalune isik lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. 8 4-19-4345 24. Nagu juba eelpool on tõendamist leidnud, oli tegemist liiklusõnnetusega, mille tagajärjel on tekitatud varaline kahju. Liiklusseaduse § 236 lg 1 sätestab vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

§ 2

p 32 sätte kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus on eelpool tuvastanud, et liiklusõnnetus toimus ja selle tagajärjel tekkis varaline kahju. Seega on vajalik lahendada küsimus, kas menetlusalune isik rikkus liiklusõnnetusest teatamise kohustust või mitte. 25.

§ 169

lg 4 on sätestatud, millistel tingimustel ei pea liiklusõnnetusest politseile teatama. Varalise kahju puhul on olulisteks tingimuseks

§ 169

lg 4 p 4 ja 5 milliste kohaselt peavad liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses olema ühel meelel, kõikide liiklusõnnetuses osalenud isikute andmed on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud, on nimetatud varalise kahju tekitamise eest vastutav isik ja kõik punktides 2 kuni 4 loetletud asjaolud on liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad kirjalikult vormistatud ja sellele alla kirjutanud. Väärteoasja materjalides ei leidu sellist dokumenti, mille liiklusõnnetuse põhjustanud menetlusalune isik ja kahju saaja oleks vormistanud

§ 169lg 4 p 5 sätteid järgides.

Sellise dokumendi koostamist ei kinnita ka ükski tunnistaja. Seega on tõendatud, et Tõnu Salamäe lahkus peale elupuuhekile otsasõitmist koheselt sündmuskohalt. Seda tunnistab ta ise, samuti kinnitavad seda tunnistaja V K ning videosalvestis, millest nähtub, et Tõnu Salamäe sõiduk lahkub ilma peatumata sündmuskohalt. Kuivõrd Tõnu Salamäe lahkus liiklusõnnetuse järgselt sündmuskohalt, siis ei olnud võimalik täita ka

§ 169

lg 4 märgitud tingimusi, mis annaks õiguse jätta politseile liiklusõnnetusest teatamata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liiklusõnnetuses osalenud menetlusaluse isiku käitumises esineb

§ 169

lg 4 p 4, 5 nõuete rikkumine ning Tõnu Salamäe poolt toime pandud tegu vastab

§ 236lg 1 sätestatud objektiivsetele tunnustele.

26. Kohtu hinnangul pani Tõnu Salamäe sündmuskohalt lahkumise (

§ 236lg 1) toime kavatsetult.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisulise vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Tõnu Salamäe pidi aru saama, et tema poolt põhjustatud liiklusõnnetuses tagajärjel oli tekkinud teisele isikule varalist kahju, kuid sellest hoolimata, otsustas ta sündmuskohalt lahkuda. 27. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Tõnu Salamäe on täitnud

§ 236lg 1 sätestatud väärteo objektiivse ja subjektiivse koosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on tema tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. KARISTUS 28. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. 29.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. 30. Kohus märgib, et konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tuleb hinnata isiku süüd temale etteheidetavates väärtegudes. Tõnu Salamäe süü suurust mõjutab esmalt asjaolu, et tekitatud kahju näol on tegemist

§ 223

lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega - väikses ulatuses. Samuti mõjutab menetlusaluse isiku süü suurust 9 4-19-4345 see, et ta pani väärteo toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, mis viitab keskmisest väiksemale süü suurusele. Kohtu hinnangul tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata seega keskmisest väiksemaks. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on Tõnu Salamäed

§ 223

lg 1 väärteo toimepanemise eest karistanud 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot. Kohtu hinnangul on sanktsiooni alla keskmise määra karistuse kohaldamine, s.o 300 euro suurune karistus, arvestades eeltoodut ning samuti seda, et Tõnu Salamäe on varem väärteokorras karistamata isik, piisav ja proportsionaalne süü suurusega ning vastab karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Puutuvalt

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistusse, on see määratud samas suurusjärgus nagu

§ 223

lg 1 järgi toime pandud väärteo eest määratud karistus, s.t oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd menetlusaluse isiku karistusandmed ei näita, et ta oleks varem samalaadset väärtegu toime pannud, võib ka

§ 236

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistust lugeda proportsionaalseks süü suurusega ning see vastab karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Kohtu hinnangul on seega mõlemad kohtuvälise menetleja määratud karistused, mis jäävad oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, proportsionaalsed süü suurusega ning vastavad karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. 31. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud jäävad menetlusaluse isiku kanda. Martin Tuulik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10