← Eesti

2-16-5147/42

Obsah (7)§ 162§ 163§ 165§ 66§ 65§ 651§ 130

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtu koosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-5147 Tsiviilasi osaühingu Varia

§ 162

lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. Haldur on koostanud pankrotimenetluse lõpparuande ja selle kohtule esitanud 01.11.

  1. Pankrotihaldur on esitanud taotluse osaühingu Variavent (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega ja pankrotihalduri vabastamiseks tema kohustuste täitmisest. Osaühingu Variavent (pankrotis) lõpparuande kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 01.11.
  2. 2

(7)2-16-5147 1. Lõpparuande andmed Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise ajal oli võlgniku pangakonto saldo 3.84 eurot. Võlgnikule kuulus nõudeõigused 44 573.18 eurot, millest laekus pankrotivarasse 35 053.52 eurot. Ülejäänud nõuded kanti maha, sh võlgnikust tulenevalt 7 407.16 eurot ja võlausaldajast tulenevalt 2112,50 eurot. Võlgniku kinnitusel oli tema esialgne väide nõude kohta xxx AS-i vastu ebaõige – tegelikult nõuet polnud. xxx AS tõendas, et kogunõue on tegelikult väiksem, samuti tasaarvestati osa nõudest vaegtöödega. Muud vara võlgnikule ei kuulunud. Haldur esitas N F´i vastu hagi rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmise nõudes. Menetlusosalised sõlmisid nimetatud tsiviilasjades kompromissi, mille kohaselt N F kohustus tasuma hagejale maksegraafiku alusel kokku 47 000 eurot. Kokkulepe täideti. Lisaks laekus pankrotivarasse pangaintress 34.48 eurot. Kokku laekus pankrotivarasse 82 088 eurot. Lisaks laekumistele tagastati pankrotivarasse N F´i vastu esitatud tsiviilasjas tagatis 1800 eurot ja pool riigilõivust, s.o. 550 eurot. Kokku pankrotivara 84 441.84 eurot. Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses tehti väljamakseid 2 904.82 eurot, millest 4.82 eurot moodustasid panga teenustasud ja 2 900 eurot riigilõivud ja tagatised. Seoses kompromissi sõlmimisega N F´i vastu esitatud hagis jäeti poolte kohtumenetlusekulud poolte kanda ning pankrotivarasse tagastati tagatis 1800 eurot ja pool riigilõivust 550 eurot. Raha hoiustati võlgniku kontol AS-is Swedbank. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja saamata jäänud nõuded Harju Maakohtu 26.03.2019 määrusega kinnitati jaotusettepanek pankrotimenetluses. Tähtajalisi tunnustatud nõudeid oli kokku 381 211.17 eurot. Võlgnik ühelegi tunnustatud nõudele nõuete kaitsmisel vastuväiteid ei esitanud. Jaotiste alusel maksti välja 71 040.45 eurot. Sellega on rahuldatud 18,64% iga võlausaldaja nõuetest ja 81,36 % nõuetest jääb rahuldamata. Võlausaldajate väljamakstud summad ja välja maksmata jäävad summad: Võlausaldaja Rahuldatud nõue eurodes 3
(7)Rahuldamata nõue eurodes 2-16-5147 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu xxx AS xxx AS xxx AS AS xxx AS xxx DG xxx AS OÜ xxx OÜ xxx AP A JM (end. Mikhaylenko) AP Kohtutäitur Elin Vilippus JP NT xxx AS xxx OÜ AS xxx xxx TÜ xxx OÜ 3984.16 171.30 9.21 164.81 509.37 876.42 26 435.09 170.86 302.08 1059.09 15.43 423.58 233.77 233.77 136.67 131.29 157.99 29 544.15 3145.03 745.63 223.63 2367.12 17 395.31 747.89 40.23 719.59 2223.99 3826.55 115 418.60 745.99 1318.93 4624.11 67.37 1849.42 1020.68 1020.68 596.73 573.21 689.79 128 993.11 13 731.57 3255.50 976.37 10 335.10 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur esitas pankrotimenetluses hagi N F´i vastu 61 513.51 euro nõudes (tsiviilasi nr 2-183047). 16.11.2018 sõlmisid pooled asjas kohtuliku kompromissi. Kompromissi kohaselt kohustus N F tasuma pankrotivarasse 60 päeva jooksul 47 000 eurot. N F täitis selle kohustuse. Haldur ei kavatse rohkem hagisid esitada. Võlgniku ega pankrotihalduri vastu pankrotimenetluses hagisid ei esitatud. Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada vigu ettevõtte tegevuse planeerimisel, s.t. muud asjaolu

§ 162lõike 3 mõttes.

Võlgnik püüdis alates 2014 aasta teisest poolest oma tegevust oluliselt laiendada, võttes mitmeid suuremahulisi objekte. Laienemine ebaõnnestus, kuna müügikäibe tõus jäi sellega kaasnenud kulude tõusule oluliselt alla. See tingis võlgniku maksejõuetuse. Seega võib maksejõuetuse põhjuseks pidada vigu ettevõtte tegevuse planeerimisel, s.t muud asjaolu

§ 162lõike 3 mõttes.

Haldur uuris, kas kulude kasvu põhjuseks võisid olla ka ettevõtlusega mitteseotud kulud. Seejuures pälvisid halduri tähelepanu xxx OÜ arved, mille kohaselt osutati võlgnikule alltöövõttu. Peatöövõtjate dokumentidest ei selgunud, et võlgnik oleks kasutanud alltöövõtjaid. Samas, enamik võlgniku endiseid töötajaid, kellega haldur ühendust võttis, kinnitasid, et võlgnik kasutas oma objektidel alltöövõtjaid. Haldur, konsulteeris toimkonnaga, otsustas selles olukorras kohtuasja ja sellega kaasnevate kulude riski mitte võtta. 4

(7)2-16-5147 Haldur kontrollis ka ettevõtte ülemineku võimalust. Suur osa võlgniku töötajaid, kuid mitte kõik, asusid pärast töösuhte lõppemist võlgniku juurde tööle xxx OÜ-sse. Selle äriühingu osanikuks on D F ja J K. Muid seoseid kahe firma vahel pankrotimenetluses ei ilmnenud. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi.

§ 163

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 163

lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. 1. Lõpparuande kinnitamine Pankrotihaldur on

§ 162

ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud kokku 82 088 eurot. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab

§ 162lõigete 2 ja 3 nõuetele.

Sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et osaühingu Variavent (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetust põhjustanud raske juhtimisviga, vaid vead ettevõtte tegevuse planeerimisel, ettevõtte laienemise ebaõnnestumine. Võlgnik püüdis alates 2014. aasta teisest poolest oma tegevust oluliselt laiendada, võttes mitmeid suuremahulisi objekte. Laienemine ebaõnnestus, kuna müügikäibe tõus jäi sellega kaasnenud kulude tõusule oluliselt alla. See tingis võlgniku maksejõuetuse. Seega võib maksejõuetuse põhjuseks pidada vigu ettevõtte tegevuse planeerimisel, s.t muud asjaolu

§ 162lõike 3 mõttes.

Haldur püüdist pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas kulude kasvu põhjuseks võisid olla ka ettevõtlusega mitteseotud kulud. Seejuures pälvisid halduri tähelepanu xxx OÜ arved, mille kohaselt osutati võlgnikule alltöövõttu. Peatöövõtjate dokumentidest ei selgunud, et võlgnik oleks kasutanud alltöövõtjaid. Samas, enamik võlgniku endiseid töötajaid, kellega haldur ühendust võttis, kinnitasid, et võlgnik kasutas oma objektidel alltöövõtjaid. Haldur, konsulteeris toimkonnaga, otsustas selles olukorras kohtuasja ja sellega kaasnevate kulude riski mitte võtta. Haldur kontrollis ka ettevõtte ülemineku 5

(7)2-16-5147 võimalust. Suur osa võlgniku töötajaid, kuid mitte kõik, asusid pärast töösuhte lõppemist võlgniku juurde tööle xxx OÜ-sse. Selle äriühingu osanikuks on D F ja J K. Muid seoseid kahe firma vahel pankrotimenetluses ei ilmnenud. Kohus nõustub pankrotihalduriga selles, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on planeerimiskohustuse rikkumine, kuna ettevõtte laienemisplaanid ebaõnnestusid. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu tuleb käsitleda raske juhtimisveana, kuna võlgniku juhatuse liige ei olnud korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt, sest alltöövõtu kasutamine oli dokumenteerimata, kuigi võlgniku töötajad kinnitasid selle toimumist. Samuti tõusetus võlgniku ettevõtte ülemineku kahtlus, kuna suur osa võlgniku töötajaid asus tööle xxx OÜsse, mille osanikud on J K ja D F, kes on võlgniku juhatuse liikme N Fi poeg. 2. Pankrotihalduri vabastamine tema ülesannete täitmisest

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Katrin Prükk tuleb vabastada tema kohustustest osaühingu Variavent (pankrotis) pankrotimenetluses. 3. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Lõpparuandest nähtuvalt moodustavad pankrotimenetluse kulud kokku 4814.58 eurot. Nimetatud summa koosneb hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 1100 eurot, tsiviilasjas nr 2-18-3047 tasutud tagatisest 1800 eurot, tasutud panga teenustasudest 4.82 eurot, ajutise pankrotihalduri tasust 1700 eurot ja ajutise halduri poolt tehtud kulutustest pankrotimenetluses toimingute tegemisest 214.58 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused on kohus määranud 21.10.2016 määrusega. Kohus leiab, et seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 2904.82 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. 4. Pankrotihalduri tasu

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Katrin Prükk palub kinnitada kohtul tasu summas 9127.09 eurot, millele lisandub käibemaks. Käesoleval juhul on pankrotivaraks 82 088 eurot, millelt arvestatav halduri tasu alammäär on

§ 651lg 1 alusel 9127.09 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus, tutvunud Katrin Prükk´i poolt esitatud töötasu taotlusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab

§ 651lg 1 sätestatud halduri tasu alammäärale ning haldur on nõus alammäärale vastava tasu määramisega. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 9127.09 eurot. 6

(7)2-16-5147 Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroole Advocatus.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on osaühing Advokaadibüroo Advocatus (registrikood 11045359) käibemaksukohustuslane. Kuna tasu määratakse büroole ning osaühing Advokaadibüroo Advocatus on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). 5. Võlgniku dokumentide hoiule andmine

§ 130

lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Pankrotihaldur on taotlenud osaühingu Variavent (pankrotis) dokumentide hoidjaks määrata N F ehk võlgniku juhatuse liige. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb jätta rahuldamata ja tulenevalt

§ 130

lg 5 kohustab kohus pankrotihaldur Katrin Prükki andma kõik osaühingu Variavent (pankrotis) säilitamisele kuuluvad dokumendid üle säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.