) § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 3 kohaselt, otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.
lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
lg 2 p 1 kohaselt asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.
lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
lg 1 alusel kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga.
lg 4 ja 5 kohaselt müüja kannab asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus on kutsunud hageja 5.märtsil 2020 eelistungile, hoiatades, et kohtusse seadusliku takistuseta mitteilmumise võimalikuks tagajärjeks on muuhulgas jätta hagi läbi vaatamata. Hageja eelistungile ei ilmunud. Kostja esindaja esitas istungil taotluse asjas sisulise otsuse tegemist olukorras, kus hageja on istungist teadlik ja ei ole eelistungile ilmunud, samuti taotles asja arutada eelistungi jätkuna kohtuistungil. 3 Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust. Hageja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt väidetavalt oli mootorsõiduki mootor mittekorras, ei leidnud kinnitust olukorras, kus kostjal puudus hageja tegevuse ja tegevusetuse tulemusena võimalus varakult ja koheselt kontrollida temale tehtud etteheiteid. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada nõude suuruse summalist põhjendatust. Paljasõnaline viide remondiks kuluvale summale ei võimalda hinnata esitatud kahju suurust. Hagejal on esitamata asjaolud, mis puudutavad mootori väidetava purunemise põhjuseid, mida saab kostjale ette heita. Samuti on hageja poolt esitamata asjaolud, millest saaks järeldada põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse või tegevusetuse ja mootori väidetava purunemise vahel. Puuduste loetelu lepingul (tl 3) ei välista muude nähtamatute puuduste olemasolu olukorras, kus mootorsõidukit on varem aastaid kasutatud. Ka tõendid on hageja poolt esitatud puudulikult, sest neist ei nähtu ka esitatud asjaolude olemasolu. Fotolt tl 27 nähtub mootorsõiduki esiosa avatud kapotikaanega, sellel fotol ei nähtu mingisuguseid kahjustusi, samas fotodelt 22-25 ja 28-29 ei nähtu seost fotol tl 27 nähtuva mootorsõidukiga, samuti ei nähtu seost väidetava mootori purunemise ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus loeb kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja õigusabikulu 260 eurot põhjendatuks ja vajalikuks. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista kostja õigusabikulu 260 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.