4-20-1176/8

(233020000086)Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik Viktoria Pratkunaite isikukood 47501053739; elukoht XXX; XXX; XXX, töökoht XXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Väärteoasi Viktoria Pratkunaite kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.02.2020 üldmenetluse otsusele nr 233020000086 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 1, § 135 lg 2 ja § 155-156 Ida prefektuuri Narva Jätta Viktoria Pratkunaite kaebus rahuldamata. Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.02.2020 üldmenetluse otsus nr 233020000086, millega karistati Viktoria Pratkunaitet liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi rahatrahviga 245 (kakssada nelikümmend viis) trahviühikut, ehk 980 (üheksasada kaheksakümmend) eurot. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 4-20-1176 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 27.02.2020 üldmenetluse otsuse nr 2330,20,000086 kohaselt juhtis Viktoria Pratkunaite 04.01.2020 kella 21.40 ajal XXX juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui juhi veres oli alkohisisaldus 1,54+/-0,06 mg/g. Otsuse kohaselt pani Viktoria Pratkunaite sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseadus § 224 lg 2 järgi, rikkudes liiklusseaduse § 69 lg 3. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud indikaatorivahendi kasutamise protokolliga, joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, tunnistaja E T ütlustega ja muude dokumentidega. Otsuse põhjendustest nähtuvalt ei ole karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohtuväline menetleja määras liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 245 trahviühiku ulatuses, so summas 980 eurot ning andis KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel õiguse tasuda rahatrahv ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 13.03.2020 esitas Viktoria Pratkunaite eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsus tühistada ning arutada kaebust kirjalikus menetluses. Kaebaja märkis, et Mina sõitsin autoga rahulikult, ei teinud mingit avarii, ega rikkunud muid liiklusreegleid. Mul ei olnud häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid. Vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt akoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Minu veres oli 1,48 miligrammi. Mul ei ole kehtivaid karistusi. Otsusega mulle määrati rahatrahvi 980 euro. Mina ei ole nõus otsusega ja vaidlen sellele vastu. 14.03.2020 esitas kaebaja kaebusele lisa, milles teavitas, et tema sissetulekuks on töövõimetoetus ning tema ülalpidamisel on alaealine laps. Eelnevast lähtuvalt ei vaidlusta kaebaja väärteomenetluse esemeks olevaid faktilisi asjaolusid. Kuigi kaebaja ei ole seda otsesõnu märkinud, võib kaebusest järeldada, et ta ei nõustu määratud karistusega. Kohtuväline menetleja esitas 31.03.2020 kohtule nõusoleku kirjaliku menetluse rakendamiseks ning seisukoha kaebuse suhtes. Vaidlustatud otsuses toodud motiividel jäi kohtuväline menetleja varasema seisukoha juurde ning leidis, et otsuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuotsuse põhjendused Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud Viktoria Pratkunaite kaebusega, väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise 2 4-20-1176 menetleja seisukohaga, leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 27.02.2020 üldmenetluse otsus nr 2330,20,000086 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokollis heidetakse Viktoria Pratkunaitele ette LS § 69 lg 3 ja § 224 lg 2 rikkumist, mis seisnes selles, et ta juhtis 04.01.2020 kella 21.40 ajal XXX juures mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui juhi veres oli alkohisisaldus 1,54+/-0,06 mg/g, seega mitte vähem kui 1,48mg/g. Liiklusseaduse § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Sealjuures näeb liiklusseaduse § 224 lg 2 ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi. Süüdistuses kirjeldatud tegu vastab formaalselt LS § 224 lg 2 koosseisulistele tunnustele. Kohtuvälise menetluse raames kaebaja keeldus ütluste andmisest. Kohtule esitatud kaebuses ei ole ta süüdistuses märgitud faktiliste asjaolude esinemist eitanud ega kahtluse alla seadnud. Fakti, et kaebaja sõitis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukiga olles ebakaines olekus, kinnitab tunnistaja T öeldes, et pidas politseiametnikuna teenistuses olles 04.01.2020 kell 21.38 kinni sõiduki, mida juhtis Viktoria Pratkunaite. Sõidukit kontrollides tundis ta alkoholi lõhna ning palus Pratkunaitel teha indikaatorvahendi test. Tulem oli 0,74mg/l. Viktoria Pratkunaite keeldus tõendusliku alkomeetri kasutamisest. Seejärel kõrvaldati ta sõiduki juhtimiselt ning toimetati vereproovi võtmiseks Narva haiglasse. Tunnistaja ütlustega haakub indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtuvalt teostati 04.01.2020 kell 21.40 Viktoria Pratkunaite suhtes menetlustoiming ning selle raames tuvastati Pratkunaite väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,74 mg/l. Uuringuakt nr 44 kohaselt tuvastati 04.01.2020 kell 22.05 Viktoria Pratkunaitelt võetud vereproovis alkoholisisaldus 1,54+/-0,06 mg/g. Fakti, et Pratkunaite juhtis süüdistuses nimetatud ajal mootorsõidukit, kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise protokoll, milles on fikseeritud aeg ja koht, kus isik sõiduki juhtimiselt kõrvaldati. Eelnevat kokkuvõttes on tõendatud, et Viktoria Pratkunaite juhtis vaidlustatud otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Samuti on tuvastatud, et mootorsõiduki juhtimise ajal oli tema veres alkoholisisaldus vähemalt 1,48mg/g. Taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on LS § 69 lg 3 kohaselt keelatud ning Viktoria Pratkunaite tegevuses esinevad LS § 224 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivsed tunnused. Kuigi kaebaja ise ei andnud ütluseid ega selgitanud, mis asjaoludel ta alkoholi tarvitas ning mootorsõidukit juhtima asus, järeldub teo objektiivsest pildist, et tegemist oli tahtliku tegevusega. Alkoholisisalduse määr kaebaja veres oli niivõrd kõrge, et välistatud on rikkumise sooritamine ettevaatamatusest. Veres olnud alkoholi määr oli LS § 224 lg 2 3 4-20-1176 koosseisu tähenduses maksimaalne ning ligilähedane kriminaalsele joobele. Taolise seisundi saavutamiseks pidi kaebaja tarvitama olulises koguses alkoholi ning tegema seda üsna vahetult enne rooli taha istumist. Seega on välistatud juhuslik ja teadmatusest väikeses koguses alkoholi tarvitamine ning oma seisundi ebaõige hindamine. Tuvastatud alkoholisisaldusest järelduvalt pidi Viktoria Pratkunaite vähemalt möönma, et tema organismis võib olla alkoholi koguses, mis toob kaasa mootorsõiduki juhtimise keelu. Kuid vaatamata sellele läks ta autoga sõitma. Sealjuures ei ole teada, et tal olnuks selleks mingit mõjuvat põhjust. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi, ette karistuse rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg-ga 2 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse, sh lisakaristuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada põhikaristusena nii rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut), aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (kuni 12 kuuni). Samuti saab sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldada kolmest kuust kuni üheksa kuuni esmakordse rikkumise puhul või kuni 12 kuuni korduva teo puhul. Viimasest on kohtuväline menetleja antud juhul loobunud. Käesoleval juhul võib ühes grammis veres olnud alkoholisisalduse määra (vähemalt 1,48mg) arvestades öelda, et kaebaja süü liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes on lähedane maksimaalsele, kuivõrd lubatud piirmäära ületati liiklusseaduse § 224 lg 2 kontekstis maksimaalses määras. Alates 1,50mg/g on tegemist kogusega, mida käsitletakse kuriteona KarS § 424 mõttes. Nimetatu tingib ka karistuse ranguse, s.o karistuse ettenähtud sanktsiooni maksimaalsele lähedases määras. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel on kohtuväline menetleja asjakohaselt märkinud, et antud juhul need puuduvad. Kuigi siinkohal tuleb tõdeda, et otsuses on järgmises lõigus lisatud ekslikult viide süü tunnistamisele kui kergendavale asjaolule. Kuivõrd kaebaja ei ole ütluseid andnud ega ka muul viisil otsesõnu oma süüd tunnistanud ja kahetsenud, on vastav märge ekslik ega ole kooskõlas toimikus olevate materjalidega. Ainus, mis annab alust määrata karistust alla maksimaalse määra (so alla 300 trahviühiku), on tõik, et kaebajal ei ole kehtivaid karistusi. Rakendades kergemaliigilise karistusena rahatrahvi ning seda määras 245 trahviühikut, on kohtuväline menetleja määranud karistuse, mis on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega ning üldise karistuspraktikaga. Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid alust määratud karistuse tühistamiseks. Ka kaebuses märgitud kaebaja sissetulekute suurus ning kohustused ei anna alust karistuse vähendamiseks. Nimetatu on asjakohane karistuse täitmise ajatamise otsustamisel. Antud 4 4-20-1176 juhul on kohtuväline menetleja andnud kaebajale rahatrahvi tasumiseks KarS § 66 lg-s 2 ja 3 sätestatud maksimaalse võimaliku, so 12-kuulise tähtaja. Eelöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik. Mõistetud karistus on proportsionaalne ning selle muutmiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5