) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid.
alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt
lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale Lepingu alusel tasumata põhivõlgnevuse 72,19 eurot.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 25 % aastas, kuid pooltevahelisele lepingule kohaldatakse intressimäära 23 % aastas. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale tasumata intressi 19,19 eurot.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib 3 võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et Lepingust tulenevalt on intressimääraks 25%-i aastas, kuid Svea Finance AS kohaldas kostja suhtes viivisemäärana 23% aastas. Hagiavalduse kohaselt kuni Lepingu ülesütlemiseni
² lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
² lg 2 p-le 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja on saatnud kostjale nõudekirju võla sissenõudmiseks (dtl 49-58). Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale võlgnevuse sissenõudmisekulusid 5 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 72,19 eurot, intress 19,19 eurot, võla sissenõudmiskulu 5 eurot, viivis 6,75 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 72,19 eurot 23 % aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 08.01.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 114,73 eurot. 4 Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt 3 tundi, et tutvuda asja materjalidega ja koostada hagiavaldus (dtl 86). Kohtu hinnangul arvestades hagihinda ei ole hageja poolt väljatoodud toimingud arvestades asja mahukust ja vähest keerukust põhjendatud rohkem kui 1,5 tund. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et analoogsetes asjades ei ole põhjendatud õigusteenus suurema tunnihinnaga, kui 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 70 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 105 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga 92 % käibemaksust, s.o. 19,32 (21 eurost 92%) . Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 54 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance AS-l on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33 (dtl 88). Kinnituse kohaselt on 2019. aastal Svea Finance AS-l õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 8% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 92% tasutud käibemaksust. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 199,32 eurot (75 + 105 + 19,32). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.