Obsah (6)

§ 442§ 367§ 162§ 177§ 173§ 175

2-19-120241 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2020. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja num

§ 442lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 22.10.

1. a Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse 376,60 euro väljamõistmiseks. AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 09.03.
2. a telekommunikatsiooniteenuste lepingu nr 6021801 ning osamaksetega vara müügilepingu nr
3. 18.06.2017, 18.07.
4. ja 18.08.
5. a esitas hageja kostjale arved 2018643352, 2018876842, 2019108152 kokku summas 376,60 eurot. AS Elisa eesti ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu ühepoolselt üles 26.07.
6. a. Vastavalt lepingule on selle lepingu lahutamatuks osaks Elisa Eesti AS mobiiltelefoniteenuse kasutamise tingimused. Viivise määraks on vastavalt nimetatud tingimuste 7 ptk-le 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 63,89 eurot. Kostja vastus Kostja 25.02.
7. a esitatud vastuses tunnistab hageja nõuet osaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse vastuväite kohaselt on hageja nõuded ebaselged. Kohtu põhjendused 27.02.
8. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS Elisa Eesti ja kostja sõlmisid 09.03.
9. a telekommunikatsiooniteenuste ja järelmaksuga vara müügilepingu nr
10. Lepingu kohaselt sai kostja telefoni Samsung Galaxy ning telefoninumbri xxxx kasutusõiguse. Kostja tunnistab osaliselt hageja nõudeid. Kostja hinnangul on hageja nõuded ebaselged. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on oma nõuet tõendanud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, mis sätestab kohustuse täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja AS Elisa Eesti poolt pakutud teenust, jättes selle eest tasumata. Kostja ei ole kohtumenetluses põhivõlgnevusele vastuväidet esitanud. Võlgnevus summas 376,60 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. Poolte vahelise lepingu üldtingimuste p 7.8 kohaselt on viivis 0,15% päevas kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kokku moodustab 2 viivisvõlgnevus seisuga 22.10.
11. a 63,89 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul on viivisenõue põhjendatud.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub välja mõista viivis alates hagi esitamisest 23.10.2019. a. Eeltoodu alusel rahuldab kohus lisanduva viivise nõude. Menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulu täies ulatuses.

Hageja on tasunud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 240 eurot.

§ 177

lg 2 järgi on hageja esitanud ka taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 340 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga kuni 470,79 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 100 eurot. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja kasutas esindaja teenust dokumentide komplekteerimiseks, analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ning selle kohtule edastamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 240 euro ( käibemaksuta). Kohtu hinnangul vastab tasutaotlus tsiviilasja keerukusele, ajakulu peab kohus põhjendatuks.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3