Obsah (9)

§ 199§ 184§ 73§ 44§ 68§ 66§ 65§ 121§ 218

1-20-1979 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1979 (19231502694) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekr

§ 199

lg 2 p 9 järgi Lühimenetluses Kadi Ruus Prokurör Süüdistatav Aleksandr Konev Ik: 38802030237; kodakondsus: xxx; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; elukoht: xxx. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 08.11.2019 kuni 09.11.2019 ja 19.12.2019 kuni 20.12.

1. Elukohast lahkumise keeld alates 11.11.2019 ja alates 20.12.
2. Varasem karistatus: 1 kehtiv kriminaalkaristus, viimati: - Harju Maakohtu 05.09.2017 otsusega 1-17-7480 karistati

§ 184

lg 1 järgi vangistusega 2 aastat, mida

§ 73

alusel ei pööratud täielikult täitmisele 3-aastase katseajaga (katseaeg 05.09.2017-04.09.2020). Kaitsja Advokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON 1. Aleksandr Konev süüdi tunnistada

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus

§ 44lg 2 sätteid kohaldades 120 (sada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 1200 (tuhat kakssada) eurot. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksandr Konevile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks

§ 44

lg 2 sätteid kohaldades 80 (kaheksakümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 800 (kaheksasada) eurot. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 08.11.2019 kuni 09.11.2019, s.o 2 (kaks) päeva ja 19.12.2019 kuni 20.12.2019, s.o 2 (kaks) päeva, kokku 4 (neli) päeva karistusaja hulka arvestusega, et

§ 68

lg 1 kohaselt vastab ühele eelvangistuspäevale rahalise karistuse 3 (kolm) päevamäära, arvestades karistusest kantuks rahalise karistuse 12 (kaksteist) miinimumpäevamäära 1 ulatuses, s.o 120 (sada kakskümmend) eurot, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 68 (kuuskümmend kaheksa) miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot. 4.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades, millised on märgitud kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos ning tasumisele kuuluv rahaline karistus tuleb tasuda makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksandr Konev, 1-20-1979, rahaline karistus, ositi tasumine“. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 05.09.2017 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistusega, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 05.09.2017 otsusega nr 1-17-7480 mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o vangistuse 2 (kaks) aastat ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat ja rahaline karistus 68 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot. 6.

§ 68

lg 2 kohaselt viia liitkaristuse osaks olev rahaline karistus täide iseseisvalt, jättes Harju Maakohtu 05.09.2017 otsusega nr 1-17-7480 mõistetud vangistuse käesoleva otsusega täitmisele pööramata, jättes selle täitmisele pööramiseks Harju Maakohtu 05.09.2017 otsuses nr 1-17-7480 määratud tingimustel.

1. Aleksandr Konevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Aleksandr Konevilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4 ja 9; § 180 lgte 1 ja 3 alusel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 86 (kaheksakümmend kuus) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ja kohtumenetluses makstud tasu 157 (sada viiskümmend seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti; s.o kokku menetluskulu 1119 (tuhat ükssada üheksateist) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Aleksandr Konev, 1-20-1979, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Aleksandr Konevile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi
3. AS xxx esitatud tsiviilhagi 3 (kolm) euro ja 88 (kaheksakümmend kaheksa) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Konevilt AS xxx kasuks 3,88 eurot, mis tuleb kanda kannatanu AS xxx arveldusarvele nr xxx (Swedbank), märkides selgitusena: „Aleksandr Konev, 1-20-1979, tsiviilhagi“.
4. AS xxx esitatud tsiviilhagi 907 (üheksasada seitse) euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Aleksandr Konevilt AS xxx kasuks 907 eurot, mis tuleb kanda kannatanu AS xxx arveldusarvele nr xxx (Swedbank), märkides selgitusena: „Aleksandr Konev, 1-20-1979, tsiviilhagi“. Asitõendid
5. 1 CD-R plaat xxx turvakaamerata videosalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures tagakaanel kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 2
6. 1 CD-R plaat xxx turvakaamerate videosalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures tagakaanel kinnises ümbrikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
7. 1 mängukonsool Playstation 4 PRO 1TB (kood xxx), 1 mängukonsool Playstation 4 PRO 1TB + 2 psp (kood 711719757610) ja 1 JBL bluetooth kõlar XTREME (EAN 6925281904578), mis asuvad asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt nr 19ATH00241) ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik ja kaubanduslik väärtus, hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja, tsiviilkostja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
8. SÜÜDISTUSE SISU Aleksandr Konevit süüdistatakse selles, et tema 08.11.2019 kella 12.13 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx AS-ile kuuluvas kaupluses xxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse müügisaalis karbist välja ühe JBL bluetooth kõlari XTREME väärtusega 169 eurot ning asetas selle oma kaasasolnud seljakotti, tühja karbi asetas tagasi riiulile. Seejärel võttis ta mängukonsooli Playstation 4 PRO 1 TB väärtusega 369 eurot, eemaldas sellelt turvaelemendi ning võttis mängukonsooli kaasa. Aleksandr Konev möödus kassarivist, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi Aleksandr Konevi tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata kuivõrd pärast kassarivi möödumist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on rikutud. Samuti tema 11.12.2019 kella 14.51 paiku xxx asuvas AS xxx kuuluvas xxx kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe Raffaello Ferrero kommikarbi väärtusega 3,88 eurot, millega möödus kassast, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Samuti tema 19.12.2019 kella 14.00 paiku xxx asuvas ja AS xxx kuuluvas xxx kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe paki (4 purki) energiajooki RedBull väärtusega (sh taara hind) 5,30 eurot, millega möödus kassast, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata Aleksandr Konevi tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliinist möödumist peeti ta müüja poolt kinni. Kaup oli rikkumata ja tagastati kauplusele. Seega pani Aleksandr Konev toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o.

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3 Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, jäi lühimenetluse juurde ja enda ülekuulamist ei taotlenud. Tunnistas esitatud tsiviilhagisid. Kaitsja asus seisukohale, et tal ei ole vastuväiteid süü tõendatusse ega kvalifikatsiooni osas, oluliseks küsimuseks on karistus, kuivõrd teod on toime pandud katseajal.

1. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 08.11.2019 (xxx AS) Kohus leiab, et 08.11.2019 kella 12:13 paiku Tallinnas xxx asuvas xxx AS kuuluvas kaupluses xxx kauba maksumusega 538 eurot varguse katse toime panemine Aleksandr Konevi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksandr Konevi 09.11.2019 antud ütluste (kd tl 58-63) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. Kuna ta vajas raha elamiseks, siis otsustas varastada mängukonsooli edasise müügi eesmärgil. Varem ei ole ta mängukonsoole varastanud. Otsustas varastada mängukonsooli spontaanselt, võttis esimese ettejuhtuva asja. Viibides kaupluses xxx müügisaalis, võttis ta karbist välja juhtmeta kõlari ja pani endale seljakotti. Seejärel võttis karbi mängukonsooliga ja üritas karbi küljest ära võtta turvalinti. See tal ei õnnestunud ja ta pani karbi tagasi riiulile. Seejärel võttis teise karbi samasuguse mängukonsooliga. Võttis selle küljest ära turvalindi ja pani riiulile. Karp mängukonsooliga oli tal käes ning ta väljus kaupluse müügisaalist kassade kaudu kauba eest tasumata ning praktiliselt kohe peeti ta turvatöötaja poolt kinni. Karbi mängukonsooliga võttis tema käest ära turvatöötaja. Seljakotist võttis ta välja kõlari ja andis selle turvatöötajale. Tunnistaja J J ütluste (kd tl 45 ja pöördel) kohaselt olles 08.11.2019 tööl xxx, Tallinn märkas ta kaamerast, kuidas oranži jope, hallide dressipükste ja musta seljakotiga meesterahvas võttis tehnika osakonnast kell 12:12 ühe Playstationi ja lõhkus teist Playstationi karpi. Samuti võttis veel ühe bluetooth JBL kõlari ja pani kotti. Meesterahvas väljus kuuenda kassa turvaväravatest kell 12:
2. Noormees peeti kinni kell 12:13 ja ta toimetati turvaruumi. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd tl 81-90), milles on vaadeldud 08.11.2019 aadressil xxx kaupluses salvestatud videofaile. Videosalvestuselt nähtub, kuidas 08.11.2019 kell 11:48 kaupluse müügisaalis elektroonika osakonnas seisab meesterahvas (keskmise kasvu, keskmise kehaehitusega, seljas tumedat värvi punaste varrukatega jope, jalas hallid püksid ja tumedad jalanõud, seljas tumedat värvi seljakott), kes vaatab kaupa ning kell 11:50 võtab alumiselt riiulilt karbi, avab selle ning teeb kätega liigutusi seljakotis. Seejärel asetab karbi tagasi riiulisse. Kell 11:56 sama meesterahvas üritab eemaldada turvaelementi mängukonsooliga karbilt, lõhkudes sealjuures karpi. Meesterahvas võtab seljakotist võtme ning üritab edasi eemaldada turvaelementi. Kell 12:05 sama meesterahvas võtab teise mängukonsooli ning samuti lõhkudes karpi üritab eemaldada turvaelementi, mis tal õnnestus teha. Maha võetud turvaelemendi jätab ta samasse riiulisse ning konsooli võtab kaasa. Kell 12:13 meesterahvas välju kassa kaudu müügisaalist, kus teda peab kinni turvatöötaja. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud isik kui Aleksandr Konev. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd tl 44), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 08.11.2019 kaupluses xxx Tallinn pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xxx AS-le kuuluvat kaupa 4 maksumusega 538 eurot ning Aleksandr Konevi poolt rikutud Playstationi mängukonsool maksumusega 369 eurot, mida ta samuti üritas varastada, eemaldades karbilt turvalindi. Seega on sedastatav, et need esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist ja nende rikkumist nägi kaamerast xxx töötaja ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Episood 11.12.2019 (AS xxx) Kohus leiab, et 11.12.2019 kella 14:51 ajal xxx asuvas AS xxx kuuluvas xxx kaupluses kauba maksumusega 3,88 eurot varguse toime panemine Aleksandr Konevi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksandr Konevi 20.12.2019 antud ütluste (kd tl 26-28) kohaselt läks ta 11.12.2019 kauplusesse xxx, kus võttis enda tarbeks ühe kommikarbi Raffaello, pani selle seljakotti ning väljus kauplusest selle eest tasumata. Kahetseb toimepandut. Tunnistaja N M ütluste (kd tl 2-3) kohaselt nägi ta 11.12.2019 kaamerast, kuidas mees tumerohelises jopes pani seljakotti kell 14:51 Raffaello Ferrero kommikarbi ja läks kassast mööda kauba eest maksmata. Kaup on tagastamata. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd tl 5-11), milles on vaadeldud 11.12.2019 aadressil Harju maakond, xxx asuvas kaupluses xxx salvestatud videofaile. Videosalvestuselt nähtub, kuidas 11.12.2019 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, kes liigub kaupluses ringi. Mingil hetkel läheb meesterahvas kommide osakonda, kus võtab riiulilt ühe karbi ning asetab selle endale seljakotti. Kell 14:51 (kellaaeg tuleneb tunnistaja ütlustest ja avaldusest) meesterahvas möödub kassast. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui Aleksandr Konev. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd tl 1), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 11.12.2019 Harju maakond, xx kauplusest varastas kommikarbi Raffaello Ferrero 3,88 euro ulatuses. Seega oli kommikarp Raffaello Ferrero süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus süüdistuses märgitud eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle 5 ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pandi tegu toime teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Episood 19.12.2019 (AS xxx) Kohus leiab, et 19.12.2019 kella 14:00 ajal xxx kuuluvas xxx kaupluses kauba maksumusega 5,30 eurot varguse katse toime panemine Aleksandr Konevi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamise, tunnistaja ütluste, videosalvestuse ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Süüdistatav Aleksandr Konevi 20.12.2019 antud ütluste (kd tl 26-28) kohaselt läks ta 19.12.2019 kauplusesse xxx. Raha tal kaasas ei olnud. Võttis ühe nelja purgiga paki energiajooki RedBull, kuna tahtis juua ning pani selle seljakotti. Seejärel läks läbi kassa ning suundus väljapääsu poole, kuid keegi blokeeris uksed ning ta ei saanud väljuda. Müüja pidas ta kinni ning hiljem anti ta politseile üle. RedBulli andis ta müüjale tagasi. Kahetseb toimepandut. Tunnistaja N M ütluste (kd tl 13-14) kohaselt 19.12.2019 olles tööl xxx nägi ta kell 13:57 saalis meest tumerohelises jopes, kelle käes oli seljakott ja 4-pakk RedBull. Mees läks kassast mööda kauba eest maksmata. Kell 14:00 peeti meesterahvas kinni ja suunati juhataja kabinetti. Kaup oli korras ja tagastati kauplusele. Süüteo toimepanemist süüdistatava poolt tõendab lisaks eeltoodule ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (kd tl 15-19), milles on vaadeldud 19.12.2019 aadressil Harju maakond, xxx asuvas kaupluses xxx salvestatud videofaile. Videosalvestuselt nähtub, kuidas 19.12.2019 kell 13:53 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, kes liigub kaupluses ringi. Kell 13:59 läheb meesterahvas jookide osakonda, kust väljub hoides käes pakendit. Kell 14:00-14:01 seisab meesterahvas järjekorras, võtab seljast ära seljakoti, teeb mingid liigutused seljakoti suunas, paneb selle kinni ja tagasi selga. Seejärel seistes veel mõned hetked järjekorras hakkab ta liikuma väljapääsu poole, liikudes rahvamassist mööda. Kohtueelse menetluse käigus on isik tuvastatud kui Aleksandr Konev. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt

§ 199järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest.

Nagu xxx AS poolt politseijaoskonnale tehtud avaldusest nähtub (kd tl 12), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 19.12.2019 Harju maakond, xxx asuvas xxx kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati xxx AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 5,30 eurot. Seega on sedastatav, et need esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Kohus leiab, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist nägi xxx töötaja ja peale kassadest möödumist peeti süüdistatav kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma kestvalt ning kui süüdistatavat ei oleks turvatöötaja poolt kinni peetud, siis ei oleks ta ise vabatahtlikult kaupa poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Süüdistatava enda sõnade kohaselt soovis ta juua, s.t varguse õnnestumisel oleks ta varastatu ära tarvitanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Süüdistusaktis järgi on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, s.o isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, pani uuesti toime võõra vallasasja 6 äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab

§ 199lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Aleksandr Konev pani toime 3 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 08.11.2019 kuni 19.12.2019. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Kuivõrd süüdistatavale kolmest inkrimineeritud vargusest jäi kaks katse staadiumi ja kolmas viidi lõpule, tuleb süütegude kogumis hinnata kuritegu lõpuleviidud kuriteona. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Aleksandr Konev pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu AS xxx esitanud tsiviilhagi 08.11.2019 vargusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 907 eurot. Kannatanu AS xxx on esitanud tsiviilhagi 11.12.2019 vargustega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3,88 eurot. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud varavastaste kuritegudega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista Aleksandr Konevilt kannatanute kasuks. AS xxx esitanud tsiviilhagi summas 907 eurot (kd tl 98), AS xxx on esitanud tsiviilhagi summas 3,88 eurot (kd tl 34). Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, s.h 7 Aleksandr Konevi kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütlustega on tõendatud, et kannatanutele kahju tekitas varguste toimepanemisega Aleksandr Konev, mistõttu peab varalise kahju hüvitama Aleksandr Konev. Kogutud tõenditest nähtuvalt omastas süüdistatav AS xxx vara, öörates selle enda kasuks ning AS xxx vara varastades rikkus vara viisil, mis muutis varastada püütud esemed müügikõlbmatuks ja nende realiseerimise võimatuks, kuivõrd vara oli sedavõrd rikutud. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagid ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga seotud. Seetõttu kuuluvad esitatud hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele.
2. KARISTUSE MÕISTMINE Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on

§ 199

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Aleksandr Konev ei tööta, kuid kohtuistungil ilmnes, et süüdistatav on asunud tööle ja töötab alates 17.02.2020 xxx. Seejuures ilmnes ka asjaolu, et süüdistatav on võtnud kiirlaenu 1000 euro ulatuses ning tal on senini tasumata eelmise kriminaalasja menetlemisega kaasnenud kulu 1200 euro ulatuses. Lisaks sellele on käesolevas kriminaalasjas kannatanu AS xxx esitanud rahalise nõude, kuigi kriminaalasjas kohtulahendit tehtud ei ole. Seega oleks kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude ja tsiviilhagide tõttu. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastaste kuritegude toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitaks aga üheselt piisavate rahaliste vahendite puudumisele ja mis kohtu arvates välistaks ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Samas ilmnes kohtuliku arutamise käigus, et varguste toimepanemise ajal süüdistataval sissetulek puudus, kuid käesoleval ajal on ta tööle asunud ja on töötanud kaks kuud, mis eeldab legaalse ja alalise sissetuleku olemasolu. Kuna süüdistatav on temale inkrimineeritud kuriteod toime pannud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal, tuleb karistused liita ning vangistuse mõistmisel tuleks liitkaristuseks eelmise ärakandmata karistuse pikkuse tõttu ilmselgelt üle kahe aasta. Seevastu nähtub kriminaalasjas leiduvast Harju Maakohtu 05.09.2017 kohtuotsusest nr 1-177480, et süüdistatavale eelmises kriminaalmenetluses süüks arvatud tegu on toime pandud 16.08.2012, s.o enam kui 7 ja pool aastat tagasi. Kohus leiab, et käesoleva otsusega vangistust mõistes ja eelmise otsusega mõistetud karistusega liitkaristust kohaldades ei saavutataks enam karistuse mõistmise eesmärki, s.o et süüdlast sunnitaks hoiduma uute kuritegude toimepanemisest, kuivõrd ajavahemik eelmise kuriteo ja käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevate kuritegude vahel on liiga pikk. Süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt on eelviidatud kohtuotsus ainukeseks kehtivaks karistuseks ning arhiveeritud karistuseks on karistused väärtegude eest aastatest 2009 ja 2010. Seega ka arhiveeritud karistused ei viita sellele, et süüdistatav paneks toime erinevaliigilisi süütegusid ja sellele peaks reageerima vangistuse kohaldamise ja liitkaristuse mõistmisega, millega kaasneks 8 pikemaajaline isiku vabadust piirav karistus. Seetõttu, arvestades pikka ajavahemikku eelmise kuriteo toimepanemisest ja süüdistataval alalise sissetuleku olemasolu, leiab kohus, et vaatamata suhteliselt suurtele süüdistataval lasuvatele rahalistele kohustustele ei ole süüdistatavale isiku vabadust piirava karistuse kohaldamine otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib siiski kohaldada rahalist karistust. Kuivõrd süüdistataval on suured rahalised kohustused ja sissetulek alla keskmise, leiab kohus, et rahalise karistuse täitmiseks tuleb kohaldada

§ 66

lg 1 ja 3 sätteid ja määrata rahalise karistuse tasumine ositi maksimaalse tähtaja jooksul. Hinnates Aleksandr Konevi süü suurust

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et Aleksandr Konev pani kuriteod teo toime ettekavatsetult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegu toime või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult. Samas, vaadeldes kuritegude asjaolusid, inkrimineeritakse süüdistatavale ühe lõpule viidud varguse ja kahe varguse katse toimepanemist, milliste süütegudega tekitati kannatanutele varalist kahju. Seejuures ei olnud varastatud esemete väärtused kuigi suured, kuivõrd ei ületanud

§ 121

p-s 1 sätestatud olulise kahju määra ning ühel juhul oli varastatu väärtus ebaoluline, kuivõrd ei ületanud ka väheväärtusliku asja väärtust

§ 218lg 4 mõttes.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Aleksandr Konevi süü on alla keskmise. Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse võtta. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale rahalise karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

1. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Aleksandr Konev on aga varem kriminaalkorras karistatud isikuks, kes pani uued kuriteod toime temale kohtu poolt määratud katseajal, olles teadlik sellest, et iga uue kriminaalmenetlusega kaasnevad ka uued menetluskulud. Seega ei ole tegemist juhusliku episoodiga tema elus ja süüdistatav võttis uute kuritegude toimepanemisega endale uue riski, mis võib tingida tema rahaliste kohustuste suurenemise järgmise kriminaalmenetluse tõttu. Samuti ei tuvastanud kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava suhtelisest väikesest sissetulekust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. ASITÕENDID 9 KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on tõenditeks kaupluste turvakaamerate salvestised. Nii asuvad toimikus CD-R plaat xxx turvakaamerate videosalvestistega ja CD-R plaat xxx turvakaamerate videosalvestistega, millel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. PPA Põhja prefektuuri asitõendite lattu aadressile Rahumäe tee 6/1, Tallinn on antud hoiule aktiga nr 19ATH002411 mängukonsool Playstation 4 PRO 1TB (kood xxx), 1 mängukonsool Playstation 4 PRO 1TB + 2 psp (kood xxx) ja 1 JBL bluetooth kõlar XTREME (EAN xxx). Kuivõrd kõikide nimetatud esemete karbid on Aleksandr Konevi poolt rikutud ja xxx AS ei soovinud esemete tagastamist, kuivõrd vargusega muudeti kaup müügikõlbmatuks, on tegemist väärtusetute asjadega ning need asjad tuleb hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10