Vanemate vahel on Mi elukoha ja sellega kaasneva koolivahetuse osas olulised erimeelsused, mida ei aidanud kõrvaldada ka laste ja vanemate osalemine programmis “Dialoog laste nimel”. Mi huvides on anda ainuhooldusõigus tema viibimiskoha ja haridusasutuse määramise osas M Tle. Lähtudes Mi huvidest, sh lapse arvamusest, soovib M T, et M hakkaks elama tema juures ja käima Xxxs koolis. M on alates menetluse alusest 2016.a kõikidel ärakuulamistel, mille kohus, lastekaitsetöötajad ja laste esindaja läbi on viinud, avaldanud soovi elada koos isaga. Ka 02.10.2019 toimunud ärakuulamisel kinnitas M kohtule, et ta soovib asuda elama isa juurde. Puudub mistahes alus kahelda Mi poolt avaldatu vastavuses lapse tegelikule tahtele. M on soovi elada koos isaga põhjendanud asjakohaste argumentidega. Isa juures elades oleks Mi vajadused ja huvid tagatud. M on korduvalt kinnitanud, et tal on isaga head ja lähedased suhted. M Tl on elukohad nii Xxxs kui Xxxl. Mõlemad kohad on Mile tuttavad ja talle on tagatud seal lapse vajadustele vastavad elamistingimused. Mil on võimalik hakata Xxxs koolis käima ning jätkata tennisetreeningutega. M T majanduslik olukord võimaldab tal lapse eest hoolitseda. M T möönab, et tema avalduse rahuldamise korral ei elaks M ja M igapäevaselt enam koos, kuid vendade omavahelise suhte säilimise tagab see, kui vennad veedavad nädalavahetused ja vaheajad koos. Vahepealsel ajal on lastel võimalik suhelda teineteisega sidevahendite teel. K K avalduse rahuldamine olukorras, kus M on avaldanud soovi elada koos isaga, ei oleks kooskõlas lapse huvidega. M saab 22.11.2019, so 14 päeva pärast 14-aastaseks ja lapse arvamusest saab järeldada, et ta ei soovi, et tema isal puuduks hooldusõigus tema viibimiskoha määramise osas. K K täiendavad seisukohad 12.09.2019 menetlusdokumendis on K K seisukohal, et arvestades, et vahepealsel ajal ei ole olulisi muudatusi lapse elukorralduses ega ka vanemate ühise hooldusõiguse teostamisel toimunud, st. lapse praegune elukorraldus on stabiilne, tema arengut ja huve toetav ning 7 2-16-12885 vanemate vahel puudub jätkuvalt mistahes suhtlus, jääb K K kõigi varasemas menetluses esitatud seisukohtade, väidete ja vastuväidete juurde. Praeguses menetluses taotleb M T hooldusõiguse muutmist üksnes ühe lapse, M T, viibimiskoha ja haridusasutuse määramise osas. Kohus on selgitanud, et käesolevas menetluses on puudutatud isikuks vaid üks laps, M T. Lapsevanemana soovib K K kohelda võrdselt kõiki oma lapsi, sh xxx aastast M Ti ning seetõttu käesoleva kohtuvaidluse raames ei tohi unustada ära teiste sama pere laste huvisid ning tuleb jälgida, et teise alaealise lapse huvid ei saaks kahjustatud seoses isa poolt ühe lapse eelistamisega. K K on jätkuvalt seisukohal, et M T huvides on tema elukorralduse jätkumine senisel viisil, st M elab ka edaspidi koos oma ema, venna ja õega senises elukohas ning jätkab õpinguid juba talle tuttavas koolis ning nädalavahetustel ja koolivaheaegadel saab laps aega veeta isaga. M ja M on mõlemad kinnitanud, et neile meeldib praegune elukorraldus, st laste elukoht on ema juures ning isaga toimub regulaarne suhtlemine. Laste ema ei ole isale lastega suhtlemisel mingeid takistusi teinud ning isa sai käesoleval suvel lastega aega veeta just niipalju ja nendel hetkedel kui isa seda soovis, so maal alates jaanipäevast seitse nädalat. Laste ema on olnud 3 lapsele sünnist saadik hooldajaks, kes on ainsana laste suhtes reaalselt ja järjepidevalt hooldusõigust faktiliselt teostanud. Lapsed on harjunud emaga koos elama ja sellega, et just ema tegeleb nende igapäevase kasvatamise ja hooldamisega. Laste isa tasub Mi ja Mi eest miinimumelatusraha, st alates 2019.a igakuiselt kokku 540 eurot kuigi ka isale teadaolevalt on laste igakuised ülalpidamiskulud oluliselt suuremad. Ainuüksi Mi erakooli kuutasu jagatuna aasta peale koos koolisöögiga ületab isa poolt lapse kohta makstavat 270 eurot. Mõlemad lapsed käivad regulaarselt tennise trennis, mille kuumakse on lapse kohta ca 100 eurot kuus, seega ei kata isa poolt tasutav miinimumelatusraha kaugeltki poolt laste kuludest. Enamus laste hooldamiseks ja ülalpidamiseks vajalikest kuludest olnud ema kanda, sh Mile isa poolt valitud tasuline kool. See tõendab isa huvi puudust tagada oma lastele võimalikult kvaliteetne ja kasvutingimusi toetav elukeskkond ning seab kahtluse alla tema majandusliku valmisoleku last igapäevaselt hooldada tagamaks lapse parimad huvid. Ema on siiani kogu oma aja ja majanduslikud võimalused suunanud lastele võimalikult hea elukeskkonna loomiseks, taganud neile huviringides käimise (kõik lapsed käivad tennise trennis), vaba aja veetmise võimalused ja eakohase meelelahutuse, tervisliku koduse toidu jne. Seega on laste emal majanduslik valmisolek ja võimekus laste (sh Mi) kasvatamiseks ja talle kvaliteetsete elutingimuste võimaldamiseks. Laste ema on usaldusväärne, vastutustundlik ning laste parimate huvidega arvestav lapsevanem. Emal on Miga tugev hingeline, emotsionaalne ja vaimne side, mille lõhkumine ei oleks kooskõlas lapse huvidega, mis paratamatult kaasneks, kui laps asuks elama isa juurde. Laps on kasvanud koos oma vanema õe ja noorema vennaga, kellega on lapsel samaväärselt lähedased suhted, mistõttu ei ole laste teineteisest eraldamine ühelgi juhul kooskõlas laste huvidega, kuna see kahjustaks psüühiliselt kõiki lapsi. Isa huvi tekkis peale vanemate lahkuminekut emale kättemaksuks. Isa on senini oma lastega suheldes näidanud üles hoolimatust. M Tl puudub tahe ja kogemus vastutada laste igapäevaelu eest ning tagada neile stabiilne igapäevane elukorraldus. M T on loobunud suhtlemast oma vanema tütrega. M T ei ole suutnud senise kohtumenetluse vältel usaldusväärselt tõendada, kuhu ja millisele aadressile ta M Tga elama asuks. Emale on isa tegelik elukoht tänaseni teadmata, kuna isa on kohtumenetluse raames avaldanud oma elukohana mitmeid erinevaid aadresse. Laste sõnade kohaselt veetsid nad suvel aega isaga maal Xxxl. See kinnitab M T ülimalt ebastabiilset eluviisi. Ema elab koos lastega kõikide mugavustega eramajas Xxxa kesklinnas, kus on lastele tagatud nende arengut ja kasvamist toetav ning turva- ja kindlustunnet pakkuv elukeskkond ning puudub mistahes lapse huvidest lähtuv vajadus senise elukoha muutmiseks. Lisaks ei ole lapse arengu seisukohalt tema arengut ja sotsiaalset suhtlust toetav kooli vahetamine xxx. klassis. K Kle ainuhooldusõiguse 8 2-16-12885 andmine on kooskõlas lapse senise elukorralduse ning lapse huvide ja vajadustega. Vanemate ühise hooldusõiguse teostamine on äärmiselt komplitseeritud ka põhjusel, et vanemate vahel igasugune suhtlus puudub. Kuigi M on nii enda esindajale, lastekaitse spetsialistidele kui kohtunikele ütelnud, et valiku korral elaks ta isaga, siis selline tahe ei ole M T tegelik soov, vaid lapsepoolne püüe säilitada senine lähedane suhe oma isaga. Mil on suur hirm, et isa hülgab ka Mi nii nagu isa on hüljanud oma vanema tütre. M tunneb, et kui ta peaks kohtunikule väljendama soovi tegelikult elada emaga, siis isa tema elust kaoks ja ei suhtleks enam ka Miga. Isa senine autoritaarne käitumine ning ühe lapse hülgamine on viinud olukorrani, kus M T ei julge isa tahtele vastu hakata ning on valmis väitma, et soovib elada isaga. Kohus on üle kuulanud pere mõlemad lapsed ning ülekuulamistest ilmnes, et Mile meeldib elada emaga ning ta on oma praeguse elukorraldusega rahul. Kõikidel ülekuulamistel on M kohtunikule väitnud, et tal on head suhted nii ema, venna kui ka õega ning talle meeldib ka nendega koos elada. Tulenevalt hirmust saada isa poolt hüljatud ei ole Mi poolt muud võimalust kui isa tahe enda soovina esitada. Mi õppeedukus koolis on väga hea, tagasiside õpetajatelt positiivne, M käitub hästi. Mure korral pöördub M alati ema poole ning ka õppimisel toetub M vajadusel emale. M on oma eluga rahul ning puudub mistahes lapsest lähtuv vajadus ja huvi tema senise elukorralduse kardinaalseks muutmiseks. M T on oma seisukohas täielikult jätnud kõrvale noorema poja M T huvid ega arvesta lapse arvamuse ja sooviga elada koos oma vennaga. See tõendab, et M T ei oma vaimset valmisolekut hoolitseda vastutustundlikult oma laste eest. Selline ühe lapse järjekordne kõrvale heitmine tõendab, et M T ei ole vaimselt, hingeliselt ega majanduslikult valmis laste eest igapäevaselt hoolitsema. Alates esialgse õiguskaitse määruse tegemisest on laste elukorraldus stabiliseerunud ning lapsed on oma tänase elukorraldusega rahul, mis kinnitab, et laste huvides on olemasoleva elukorralduse säilitamine ning isaga suhtlemise reguleerimine kohtu poolt. M Tl puudub valmisolek mistahes suhtluseks või koostööks teise lapsevanemaga, mis on ilmselgelt vastuolus laste huvidega ning välistab ühise hooldusõiguse teostamine. Ühise hooldusõiguse jätkumine vähemalt Mi viibimiskoha osas ei ole praktikas teostatav. Ka kohtu poolt suunatud perelepituses käimine lõpetati isa soovil. Ema hinnangul ei ole laste huvides vendi omavahel lahutada ning laste huvides on kui M jääb elama emaga tema harjumuspärasesse elukohta, jätkab käimist tuttavas koolis ja huviringides ning suhtleb isaga kohtu poolt määratud suhtluskorra alusel. Mil jätkuvalt puudub igasugune ülevaade ja ettekujutus, milline tema igapäevaelu koos isaga Xxxs oleks, eemal emast, vennast-õest, koolist, sõpradest ja kõigest muust tänaseks tuttavast ja harjumuspärasest keskkonnast. Isa on lapsele loonud ebarealistliku kuvandi elust isa juures ning kui laps on ka avaldanud soovi elada koos isaga, ei ole tegemist lapse rahulolematusega tema tänase elukorraldusega, vaid see on isa poolse ebakohase mõjutamise ja manipulatsiooni tulemus. Sellele tuginedes ei saa võtta vastu otsuseid, mis toovad kaasa lapse senise elukorralduse kardinaalse muutmise. M ei ole tänasel päeval piisavalt vana, elukogenud ega iseseisev, et teha ise tema elukorraldust kardinaalselt muutvaid olulisi otsuseid. Lapse huvides on elada ema juures, kus on lapsele tagatud tema arengut ja kasvamist toetav ning turva- ja kindlustunnet pakkuv elukeskkond. Üksnes ainuhooldusõiguse saamisega on laste emal võimalik tagada lapsele tema huvidest lähtuva, turvalise ja stabiilse elukorralduse jätkumine. Kuna vanematel säilib kõigis teistes küsimustes (tervis, haridus, huviringid jmt) lapse suhtes ühine hooldusõigus, siis ei piira vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine isa õigusi ebamõistlikult. 08.11.2019 menetlusdokumendis jääb K K varem esitatud seisukohtade juurde. M T on praeguse elukorraldusega rahul ja tema huvides on elukorralduse jätkumine senisel viisil. M T on menetluses läbivalt ja korduvalt teda küsitlenud isikutele vastanud, et talle meeldib 9 2-16-12885 praegune elukorraldus ning tal ei ole muresid. Samuti ei ole M T kordagi öelnud, et ta ema ja õe-vennaga koos elada ei taha või et senise elukorralduse jätkumine oleks tema tahte vastane. Kõikidel ülekuulamistel on M kohtunikule väitnud, et tal on head suhted nii ema, venna kui ka õega ning talle meeldib nendega koos elada. Sõnad, mille järgi hinnatakse lapse väidetavat tahet, on Mile isa poolt suhu pandud. Tulenevalt hirmust saada isa poolt hüljatud ei ole Mil muud võimalust kui isa tahe enda soovina esitada. M T taotleb hooldusõiguse muutmist üksnes ühe lapse (M T) viibimiskoha ja haridusasutuse määramise osas. Ühe lapse eelistamine teistele lastele näitab suutmatust oma lapsi tingimusteta armastada ning võimetust lapse heaolu enda huvidest esile seada. Lapse väidetav elukoht ega tulevane kool isa juures ei ole teada. M T on kohtumenetluse vältel oma elukoha osas esitanud valeandmeid. Xxx Linnavalitsuse 29.08.2019 kirja kohaselt ei ole isa Xxxs elanud. Isegi juhul, kui isal peaks Xxxs elukoht olema, on tõenäoline, et M peaks seal elama ilma isata koos võõra naisega, kuna siiani on M T olnud väga hõivatud tööga Xxxl. Ema kodus on Mile harjumuspärane ja turvaline keskkond ning puudub mistahes lapsest lähtuv vajadus elukoha muutmiseks. Ema pakutavad elamistingimused on stabiilsed ja oluliselt paremad kui M Tl. Kuigi nii lapse esindaja kui ka xxx vald väidavad, et isa elutingimused on sobilikud, ei ole mitte keegi tegelikkuses väidetavas Xxx korteris käinud ega sealseid elutingimusi hinnanud. Mil jätkuvalt puudub igasugune ülevaade ja ettekujutus, milline oleks tema igapäevaelu koos isaga (tõenäolisemalt hoopis võõrasemaga) Xxxs, eemal emast, vennast-õest, koolist, sõpradest ja kõigest muust tänaseks tuttavast ja harjumuspärasest keskkonnast. Isa on lapsele loonud ebarealistliku kuvandi elust isa juures ning kui laps on isegi avaldanud soovi elada koos isaga, ei ole tegemist lapse rahulolematusega tema tänase elukorraldusega, vaid see on isa ebakohase mõjutamise ja manipulatsiooni tulemus. Lapse tegelik tahe on välja selgitamata. K K seab kahtluse alla ja vaidlustab M T kohtunikule esitatud tahte, milles laps väidab, et soovib elada isa juures. Laps ei hooma oma sõnade võimalikke tegelikke tagajärgi ning ohtu, et võib-olla ta peaks ka reaalselt elukohta vahetama. Kuna laps on täitnud kohtunikega vesteldes kuulekalt isa käsku, siis on ta säilitanud ka head suhted isaga. M ei osanud enda sõnutsi kohtunikule selgitada oma soovi asuda isa juurde elama alles peale xxx-nda klassi lõppemist. Kuna Mit on kohtu poolt ka varem korduvalt üle kuulatud ning siiani ta ei ole tegelikult pidanud elukohta vahetama, siis ta arvas, et nii on ka seekord. M arvas, et ta ei astu isa tahtele vastu, kuid siiski saab edasi elada koos ema, venna ja õega. M ei ole tänasel päeval piisavalt vana, elukogenud ega iseseisev, et teha ise tema elukorraldust kardinaalselt muutvaid olulisi otsuseid. Laste ema on pöördunud koos Miga nõustamisele kliinilise psühholoogi juurde, kelle seisukoht kinnitab, et M on segaduses ega mõista võimalikust elukorralduslikust muudatusest tingitud tagajärg ning et laste huvides ei ole nende lahutamine. M T ei ole sobiv vanem lapse eest igapäevaseks hoolitsemiseks. M T on väga hõivatud oma äritegevuse, sõprade ja hobidega. Lisaks on M Tle omane pidev riskikäitumine, ta on järjepidev liiklushuligaan, kellel on vaatamata varasemalt kohaldatud arestile liiklusrikkumiste eest hetkel 4 kehtivat liiklusrikkumist. Selline käitumine on lapsele ohtlik, kuna isa kannab oma riskikäitumise üle ka lapsele. Isa möönis ise 02.10.2019 toimunud kohtuistungil, et laps töötab traktoril. See kinnitab, et M T tegelikkuses ei saa aru, et seab sellise tegevusega ohtu nii lapse kui ümbritsevate inimeste elu. Isa, kes on aastate jooksul hoidnud kogu peret vaimse vägivalla all ei ole sobiv last igapäevaselt hooldama. M T ei kohtle oma lapsi võrdselt ning seega ei toeta laste arenguks vajaliku perekeskse õhkkonna loomist. M T õppeedukus koolis on väga hea, kuid ta vajab õppetöös pidevat ema toetust. M T ei ole võimeline lapsele piisavat hariduslikku tuge pakkuma, kuna M T haridustee on jäänud pooleli. Ema võimekust last piisavalt toetada tõestab M T väga hea õppeedukus koolis. M T ei ole võimeline tagama Mile tema kasvu ja arengut toetavat tervislikku toitumist, kuna tal puudub aeg ja oskus planeerida igapäevast sööki. 10 2-16-12885 Nädalavahetustel lastega koos aega veetes eelistab M T enamasti väljas söömist, mis on küll mugav ja aega kokku hoidev, kuid ei ole tervislik. M on allergiline, mistõttu tuleb tema toidumenüüd hoolikalt planeerida, milleks isal puuduvad teadmised ja oskused. Mi tennisetrennis osalemist isa ka täna ei toeta, mistõttu on alust eeldada, et isaga elades ei oleks Mile tagatud piisav tema arengut toetav füüsiline tegevus. M T on oma seisukohas täielikult jätnud kõrvale noorema poja M T huvid ega arvesta lapse arvamuse ja sooviga elada koos oma vennaga. M T eelistab tuntavalt oma kolme lapse seast just Mit, mõjutades teda vaimselt ning majanduslikult. M T teeb Mile kalleid kingitusi, mida ta teistele lastele mitte kunagi ei tee, et saavutada emale kättemaks perekonna purunemise pärast. M T ei ole kunagi vastutanud laste igapäevase hoolduse, hoolitsuse ega kasvatamise eest. K Kle ainuhooldusõiguse andmine on kooskõlas lapse senise elukorralduse ning lapse huvide ja vajadustega. K K hinnangul lapse esindaja ei kaitse lapse huve. xx Vallavalitsuse arvamus on kallutatud. xx Vallavalitsus ei ole oma varasema arvamuse muutmist millegagi põhjendanud. Emal on tõsine mure Mi elu ja tervise pärast, kui piirkonna lastekaitsetöötajad on teadlikud, et laps on pandud töötama traktorijuhina, peavad seda lapsele eakohaseks tegevuseks ning ei sekku. Enne arvamuse esitamist helistas xx Vallavalitsuse esindaja ilma emaga kooskõlastamata M Tle ning esitas lapsele suunatud küsimusi. Vahetult peale telefoni teel vastuste andmist kinkis isa Mile kalli Iphone telefoni viimase mudeli. Mil puudub tegelik ettekujutus elust isa juures, kuna senine elu isa juures tähendab lapse jaoks meelelahutust. Sellises olukorras tuleks lastekaitsetöötajal olukorda adekvaatselt hinnata ning mõista, et lapse „tahe“ ei määra lapse huvi. M T on kohtumenetluse ajal üritanud mõjutada xx Vallavalitsust (endine Xxx Vallavalitsus) antud kohtuasjas oma seisukohta muutma M T kasuks. K K taotleb alternatiivselt, juhul kui kohus peaks rahuldama M T avalduse, piirata M T poolt Mi elukoha ja kooli valik Xxx linnaga ning elukoha ja kooli muutuseks määrata aeg peale xxx.klassi lõpetamist. Xxxs elamist on M T kohtumenetluse käigus kinnitanud. M on väitnud, et ta ei saanud kohtunikuga vesteldes aru, et ta peaks elukohta juba enne xx.klassi lõppemist vahetama. M on väitnud emale, et võiks isa juurde elama asuda mitte enne kui alles peale xx. klassi lõppemist. Samasugust soovi on M avaldanud ka isale. Seega palub lapse ema kohtul võtta arvesse Mi soov praeguse elukorralduse jätkumiseks ning kui kohus peaks rahuldama isa avalduse, siis piirata seda xxx.klassi lõpetamisega. K K esitab avalduse emale M Tga suhtlemiskorra määramiseks vastavalt ema ettepanekule. Lapsele määratud esindaja täiendavad seisukohad 12.10.2019 teabe kohaselt, M T on kohtus 07.09.2016 ärakuulamisel vastanud kohtuniku küsimusele, et ta tahab elada isa juures. 21.03.2017 kohtus ärakuulamisel on M T teatanud, et ta tahab minna isa juurde elama, sest isa juures meeldib talle rohkem. 28.11.2018 kohtus ärakuulamisel on M T öelnud, et ta soovib minna isa juurde elama, sest talle meeldib isaga koos rohkem asju teha. 02.10.2019 ärakuulamisel on M T kohtule avaldanud, et ta soovib minna isa juurde elama. M T on oma esindajale avaldanud, et ta soovib minna isa juurde elama. Puudub alus arvata, et M T, peatselt xxx-a saanuna, oma senistest tõekspidamistest loobuks. M T vaidleb vastu hooldusõiguse osalisele üleandmisele oma emale. Seetõttu on alust eeldada, et K Kle osalise hooldusõiguse üleandmine ei ole kooskõlas M T huvidega. Olukorras, kus vanemad elavad lahus ja ei soovi enam ühist hooldusõigust täies mahus teostada, on M T huvides vanemate vahelise vaidluse lõpetamine. M T huvides on ühise 11 2-16-12885 hooldusõiguse lõpetamine viibimiskoha ja haridusasutuste määramise õiguse osas, ning hooldusõiguse lõpetatud osas üleandmine M Tle, sest sellisel juhul täitub M T soov minna isa juurde elama ja käia Xxxs koolis. Isa juures on lapse elamistingimused sobivad. Lapse isa on vaimselt ja majanduslikult valmis M T kasvatamiseks. M T ja M T vahel on tugev hingeline side ja isa on olnud seni pühendunud M T eest hoolitsemisele. Esindaja arvates on M T arusaamisvõime eakohane ja kindel. Varasemalt on Harju Maakohus neljal korral ja ka teised kohtumenetlusse kaasatud isikud M Tga vahetult kohtunud ja teda ärakuulanud, kuid arvestanud sealjuures ka teiste menetlusosaliste huvidega. Arvestades M T praegust arengutaset on vajalik pidada M T tegelikuks huviks tema elamist oma isa juures ja sel juhul ei ole alust enam määrata kindlaks M T ja M T vahel suhtlemise korda. 07.11.2019 menetlusdokumendis jääb esindaja oma 12.10.2019 seisukoha juurde ja leiab, et arvestades M T praegust arengutaset on vajalik pidada M T tegelikuks huviks tema elamist oma isa juures. Kohus võib tuginedes
lg 1 ja 3, rahuldada M T avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise õiguse osas M Tle üle andmiseks. Pärast hooldusõiguslike nõuete lahendamist, ülalpool esitatud viisil, ei ole alust enam määrata kindlaks M T ja M T vahel suhtlemise korda. Xxxa xxx Valitsuse täiendavad seisukohad 18.10.2019 teabe kohaselt, vestlesusest 17.10.2019 selgus, et M T on oma praeguse elukorraldusega rahul, tal läheb koolis hästi, hinded on head ja läbisaamine klassikaaslastega samuti hea. Lisaks koolile käib M T tennisetrennis, kus talle samuti meeldib. M T sõnul veetis ta enamuse suvevaheajast koos vennaga isa juures. M T sõnul ei tee ema takistusi poistel isaga suhtlemiseks, kuigi vanematel omavaheline suhtlus täielikult puudub. M T ei väljendanud lastekaitsespetsialistile kindlat soovi asuda isa juurde elama, pigem näis M T olevat nõus katsetama uusi elumuutusi. Küll aga oli M T kindlal seisukohal, et isa juurde elama kolimine peab tähendama Xxxsse kolimist ja Xxxs koolis käimist. M T ei näinud võimalust asuda püsivalt elama isa juurde Xxx külla ja õppimist xxx koolis. K K tunnistas vestluses, et M Tl on isaga lähedane suhe ja neil on ühised huvid, mis isa ja poega veelgi lähendavad. K K on selle poolt, et M T võiks asuda isa juurde elama peale xxx lõpetamist. Praegu on M T tundlikus puberteedieas, kus vajab enam vanema tähelepanu ja suunamist. M T jagab oma elu väidetavalt Xxx ja Xxx vahel, mis ei taga peagi xxx-a noorukile järjepidevat järelevalvet ja hoolt. K K seadis kahtluse alla, kas M T ka reaalselt on üürinud Xxxs elamispinna. Lastekaitsespetsialist vestles 18.10.2019 telefoni teel M Tga. M T sõnul on ta valmis asuma koos pojaga püsivalt Xxxsse elama ning leidma pojale Xxxs sobiva kooli. M T möönis vestluses lastekaitsespetsialistiga, et parem on elukoha ja koolivahetust teha õppeaasta lõpus. Seega on isa nõus, et M T lõpetab xxx. klassi ning asub isa juurde püsivalt elama kõige varem 2020.a suvest. Peale käesoleva õppeaasta lõppu saab M T koostöös M Tga hakata valima pojale sobivat kooli ning tegeleda uude kooli lapse vastuvõtu vormistamisega. Vestlusest vanemate ja lastega selgus, et suhtluskorra küsimustes vaidlusi ei ole ja kehtiv suhtluskord toimib. Sotsiaalhoolekande osakonna hinnangul ei ole M Tl kindlat veendumust ega seisukohta, kus ta Xxxs elama hakkab ning millises koolis käima hakkab. M Tl puudub konkreetne nägemus, milline oleks tema elukorraldus isa juurde Xxxsse kolides. M T kolimine Xxxsse tähendab ka M Tle olulist elumuutust, kus ka tema vanemana peaks püsivalt kolima Xxxsse elama. Samas nähtub 02.10.2019 kohtuprotokollist, et M T on väljendanud väga selget soovi asuda püsivalt elama isa juurde. On mõistlik ja lapse huve arvestav, kui M T 12 2-16-12885 lõpetab käesoleva õppeaasta Xxxas. Jätkuva soovi korral saab sel ajal juba xxx.a M T asuda kõige varem 2020.a suvevaheajast püsivalt elama isa juurde, mis võimaldaks isal pikemalt ette valmistada poja tulekut, so elukoha ja kooli valik, kuna see vastab kõige enam M T huvidele ja vajadustele. Sotsiaalhoolekande osakond toetab K K avalduse rahuldamist ja leiab, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna käesoleval hetkel ei ole M Tl tehtud vajalikke ettevalmistusi M T elama ja õppima asumiseks Xxxsse. Samas, kui käesoleva õppeaasta lõpuks on M Tl konkreetsed ettevalmistused elukoha ja kooli osas tehtud ning M T on kindlalt veendunud isa juurde elama asumises, võiks kaaluda M T hooldusõiguse osalist üleandmist M Tle avalduses esitatud ulatuses, siis vastaks see ilmselt kõige enam alaealise M T huvidele ja vajadustele. Suhtluskorra küsimustes vanemate vahel vaidlus puudub ja seetõttu puudub otsene vajadus selle täiendavaks reguleerimiseks kohtumäärusega. Mustvee Vallavalitsuse täiendavad seisukohad 21.10.2019 menetlusdokumendis on Mustvee Vallavalitsus seisukohal, et M T on piisavalt vana, et kaasa rääkida teda puudutavate otsuste langetamisel. M T huvides on vanematevahelise vaidluse lõpetamine ning Mi arvamusega arvestamine. M T on majanduslikult toimetulev ja valmis last kasvatama ja igapäevaselt tema eest hoolitsema. M Tl on pojaga hea läbisaamine ja ühised huvid. Suurema osa selle aasta suvest viibis M isa juures, tegi jõukohast tööd ja kohalikul omavalitsusel ei ole alust arvata, et M T ei tuleks toime oma lapse hooldamise ja kasvatamisega. Mustvee Vallavalitsus toetab pigem M T avaldust, kuna see on rohkem kooskõlas lapse huvidega. K Kle osalise hooldusõiguse üleandmine ei ole kooskõlas M T huvidega, kuna läheb vastuollu M T sooviga elada isa juures. Kui M T avaldus rahuldatakse ja ta saab määrata M T viibimiskoha, siis langeb ära vajadus määrata M T suhtlemise kord Miga. 07.11.2019 teabe kohaselt on Mustvee Vallavalitsus jätkuvalt seisukohal, et M T avalduse rahuldamine on rohkem kooskõlas M T huvidega. Kohtumenetlus on kestnud kolm aastat ja M T on saanud juba xxx aastaseks ning on võimeline hindama iseseisvalt olukorda. M T on kinnitanud oma soovi isa juures elada. Elukohaga seonduvalt on Mile selge, kus ta elama hakkab ning kuidas muutub tema elukorraldus kui ainuhooldusõigus, viibimiskoha ja haridusasutuse määramise osas läheks üle tema isale, M Tle. Isal on kaks elukohta, Xxxs xxx korteris ja Xxx külas xxx vallas xxx. Elukoha- ja kooli vahetus, suhtlemine lähedastega, trennikaaslased ja sõbrad, ei pea M takistuseks elukoha vahetusega seonduvalt. M kinnitab, et ta on isaga lähedane ning neil on ühised huvid. Talle meeldib kui ta saab isa juures olles teha jõukohast tööd ning endale taskuraha teenida. Mit huvitab motosport ning tema unistuseks on tulevikus tegeleda ka motospordiga. Xxxl isa juures viibides käib Mil külas tema hea sõber, kellaga talle meeldib koos aega veeta ning M ütleb, et linnas olevatest sõpradest ta puudust ei tunneks. M kinnitas, et soovib lõpetada selle õppeaasta xxx ning seejärel leida sobiv kool Xxxs, kus õpinguid jätkata. Xxxs olles soovib M edasi tegeleda ka tennisemänguga. Mil on Xxxs xxx tn korteris olemas oma tuba kus on hetkel vaid voodi. Kuid kui ta sinna elama läheb, ostetakse sinna muu vajalik sisustus. Mil on head suhted isa elukaaslase xxx, kes elab samuti seal korteris ja viibib sageli koos nendega Xxxl. Isa elukaaslasel on poeg, aga M temaga eriti ei suhtle, kuna neil puuduvad ühised huvid. Mil on head suhted oma ema, õe ning vennaga. Emaga ei ole M saanud nendel teemadel rääkida, et ta tahab isa juurde elama minna, kuna see on olnud veidi ebamugav. M jääks ka edaspidi oma lähedastega suhtlema ja ei näe 13 2-16-12885 selles probleemi kui ta igapäevaselt Xxxas ei elaks. Mustvee Vallavalitsuse arvamus on, et M T on majanduslikult valmis last kasvatama ja saab aru vastutusest, mis sellega kaasneb. M T on piisavalt vana otsustama, mida ta soovib ja seda ka põhjendanud. Lapsevanemate kohus on lapse iseseisvumise toetamine ja kui selleks on lapse soov asuda elama isa juurde, siis sellega tuleb arvestada. Mustvee Vallavalitsus jääb seisukoha juurde, et toetab pigem M T avaldust, lapse M T vanemate K K ja M T ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse M T viibimiskoha ja hariduseasutuse määramise osas täielikult M Tle üle andmiseks, kuna see on rohkem kooskõlas lapse huvidega. Ärakuulamine 02.10.2019 K K lepinguline esindaja vastas kohtule, et kogu menetluse jooksul on kaasatud isikud toetanud ema avaldust. Asjaolud ei ole muutunud. Lapsed on elanud kogu aeg emaga. Ema on valmis pakkuma ulatuslikumat suhtlemisõigust isale, kui see oli paika pandud kohtumääruses. Suvel olid lapsed 7 nädalat isaga. Isa tahab ühte last perest eraldada, on valinud ühe lapse ja tahab ainult teda enda juurde. Isa ei suhtle ühe lapsega üldse, sest ta julges väljendada, et ta on ema poolel ja kolmandat ta ei soovi. Emal on paremad tingimused lastele igas mõttes. Isa tugineb oma avalduses ainult tahtele. Väga lihtne on xxx.a poissi mõjutada. Isa on pojale auto ostnud ja on pannud xxx lapse rooli, kuna ta ise oli joonud. Ta ostis lapsele õhupüssi. Isal on korduvaid kiiruseületamisi ja joobes sõitmiseid. Erinevatest seisukohtadest menetluse käigus on näha, et M ei oska oma tahet väljendada. Isa elab tegelikult xxx, Xxxl. M on isaga olnud vabal ajal, puhke ajal; ei ole varast ärkamist, igapäeva rutiini. Lapsel on ettekujutus, et isa juures olemine on puhkus ja lõbus. Ema on valmis kokku leppima isaga, et laps saab isaga veeta rohkem aega vaheaegadel, vabadel päevadel. Emaga on laps elanud rutiinset elu, isaga on olnud vaba aja tegevused. Lapsel puudub reaalne arusaam, tal puudub võime teha tulevikku suunatud otsuseid ja kujutelm rutiinsest elust isa juures. Lapse ema on veendunud, et lapse soov on välja kujunenud isapoolse mõjutamise tulemusena. K K vastas kohtule, et isa vaidlustus puudutab ainult Mit. M ei ole emale iialgi avaldanud, et ta tahab elada isaga. Poeg ei julge isa tahtele vastu hakata. See mõjutab ka väiksema poisi elu. Kui vaidlus hakkas, siis pere elu oli elamisvõimatu. Suhtluskord tagas normaalse elukorralduse, kõik sujub. M käib xxx. Kui M kooli pandi, siis isa lubas erakooli eest tasuda, kuid praegu maksab seda ema. Pojal on täna murdeiga ja ta on väga õrn. Selles vanuses vahetada kooli ja sõpru on keeruline, mõjutab õppeedukust. Poja vastused on isa poolt suhu pandud. Vaba aja tegevusi teeb isa lapsega väga toredaid ja seetõttu on ema nõus andma ulatuslikumat suhtlemisõigust isale. Lapsel on hirm, et ta jääb oma isast ilma. Isa kinkis väikesele lapsele jõuludeks õhupüssi. K K on M Ti elu aeg kartnud, ta on 20 aastat hirmu all olnud, nad on lahus 5 aastat. Mustvee valla arvamust püüdis M T mõjutada, selle kohta on olemas ka tõendid. Avaldaja palub arvestada kõikide laste olukorraga. M T lepinguline esindaja vastas kohtule, et see seisukoht, et lapse ema ja tema esindaja loevad lapse arvamust mitte millekski, on vastuolus rahvusvaheliste konventsioonidega. Eesti seadused hindavad lapse arvamust ja oluline on, et last kaasatakse teda puudutavate otsuste tegemisse. Lapse arvamusega arvestamine on oluline väärtus. Isa ei ole nõus, et lapse arvamusega ei saa arvestada. M on kogu selle menetluse jooksul kogu aeg olnud ühesugusel seisukohal, et ta soovib isa juures elada. Lapse tahe väljendub ärakuulamiste protokollides ja ta on väljendanud põhjuseid väga adekvaatsel viisil. Lapse ema ütles, et kui M tahaks isaga 14 2-16-12885 elada, siis ta oleks seda ka väljendanud. Lapsed tavaliselt ei räägi vanematele sellistest asjadest, mille kohta nad teavad, et vanem ei soovi seda kuulda. M tänagi soovib isaga elada ja ta ei saa aru, miks sellega ei arvestata. Kuna lapsed on praegu nii kaua koos elanud ja nende vahel on kujunenud hea suhe, siis olukorras, kui lapsed elavad eraldi, aga kohtuvad kõigil nädalavahetustel ja veedavad ka oma koolivaheajad koos, siis vendade suhe seetõttu ei kannata. Nädala sees kulub niikuinii aeg koolile ja hobidele. M T nõue on lõpetada vanemate ühine hooldusõigus M T suhtes ja Mi viibimiskoha ja haridusasutuse määramise osas. Viibimiskoha nõue on esitatud, sest vanemate vahel on vaidlus Mi elukoha osas. Suhtluskorra kindlaksmääramise nõuet ei ole isa esitanud. Isa võiks pakkuda kompromissina, et lapse kooli vahetus toimub järgmisest kooliaastast. Arvestades Mi vanust, siis ema alahindab xxx.a lapse võimet oma seisukohti kujundada. M võiks käia selle õppeaasta lõpuni koolis ära. Isa on nõus, et laps ei pea poole kooliaasta pealt kooli vahetama. M T vastas kohtule, et ta elab Xxxs, xxx. Isa esitas avalduse pärast seda, kui laps jooksis Xxxast isa juurde salaja Xxxsse. Isa ei ole oma pojale ema väidetud asju ostnud. Poiss teeb ja näeb vaeva ja kogub ise raha. Püstolitest ja kuulidest rääkimine on täielik jama. M on suur poiss ja teab mida ta räägib. Nädala keskel elab isa Xxxs ja nädalavahetusel Xxxl. Poeg on avaldanud, et ta tahab tulla Xxxsse kooli, on räägitud Xxx xxx, xxx koolist. Poiss helistab isale iga päev. 3,5 a tagasi, kui isa oli veel kodus, tegeles ta lastega ja teab mida tähendavad kodused tegemised. Suhtlus tütrega on jäänud ära, sest ema saatis lapse konkreetselt isa järele nuhkima. Ta tunnistas, et ema käskis seda teha. M T on ettevõtja, xxx, saab juba 4-5 aastat palka sealt. Tal on xxx haridust. Xxxs on poisil oma tuba olemas. See on 4-toaline korter. M Tl on Xxxs ka elukaaslane, tal on samuti xxx last, 1 elab tema juures. Poeg tegi maal põllutööd ja sõitis traktoriga, ta tegi tõsist tööd. Lapse käest saab küsida, millise püssiga on tegemist. Isa annab aru, mida ta teeb, poeg on olnud eluaeg tehnikapoiss. Lapsele määratud esindaja vastas kohtule, et M saab xxx xxx.a. Lapse tegelik huvi on senise elukorralduse jätkumine koos pere ja vennaga. Kui xxx saabub, siis on tähtis see, mida laps avaldab. Kui ta ütleb, et ta ei soovi hooldusõigust lõpetada, siis seda ei saagi lõpetada. Esindaja on lapsega rääkinud, kui vend oli kõrval. M ütles ema juuresolekul, et tahab isaga elada. Kui ühine hooldusõigus on lõpetatud ja tahetakse seda taastada, siis on see võimalik, kui uued asjaolud ilmnevad ja need toovad kaasa varasema kohtulahendi muutmise. Õed-vennad võiksid koos kasvada. Samas kui lapsel saab xxx-aastat täis, siis tuleb lähtuda lapse arvamusest, seda võiks arvestada. Xxxs eesootavas keskkonnas pole lapse huvid ja heaolu sugugi ohus. Esindaja toetab lapse isa avalduse rahuldamist. M T vastas kohtule, et ema ja isa elavad eraldi, ta ei oska öelda, kui kaua. Vennaga saab hästi läbi. Isa elab Xxxl ja Xxxs, xxx tänaval. Tal on seal korter, seal on palju ruumi. Isal on naine xxx, M saab temaga hästi läbi. Isal seal rohkem lapsi ei ole. xxx ääres on maja, seal on ahi ja maaküte. Mi meelest on Xxxs huvitavam. Xxx on maakoht. M tahab elada isa juures ja on selles kindel. Seda ei ole talle keegi öelnud, mida ta kohtus ütlema peab. Neil on isaga head suhted. Õde elab nende juures Xxxas, saavad okeilt läbi. Kui M peaks jääma ema juurde, siis ta ei oleks pettunud, vaid see oleks tema jaoks nii ja naa. Isa pole Miga kuri olnud. Mil ei ole suuri muresid millest rääkida. Ta käib isa juures üle nädalavahetuse, tugevam suhe on tal vist isaga. Kohtu seisukoht 15 2-16-12885 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra määramise vaidlusi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 558 lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. TsMS § 552¹ lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Perekonnaseaduse (
) § 82 järgi tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud.
Vanema ja lapse õigustest olulisima osa moodustab hooldusõigus, samuti on hooldusõiguslik vanem
Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ka ühine esindusõigus.
lg 1 kohaselt, isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muuhulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks.
Lapse M T vanematel on ühine hooldusõigus. K K esitas kohtule avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas avaldajale täielikult üle andmiseks ning isale lapsega suhtlemiskorra määramiseks. M T esitas kohtule avalduse lapse vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha ja haridusasutuse määramise õiguse osas täielikult M Tle üle andmiseks. Neid nõudeid kohus tsiviilasja nr 2-16-12885 raames ka menetles, selgitades välja kõik nõudega seonduvad asjaolud. Kohus suunas mõlemad vanemad koolitusele „Dialoog laste nimel“, et vanemad mõistaksid paremini oma laste vajadusi ning saavutaksid laste huvidest lähtudes vanemlikul tasandil kompromisskokkuleppe laste hooldusõiguse küsimustes. Läbitud koolitus ei muutnud vanemate seisukohti ega nende koostööoskusi. Kohus märgib, et käesolevas menetluses ei ole menetlusosaliseks laps M T, kuna tema osas Xxxa Ringkonnakohus maakohtu 05.02.2019 määrust ei tühistanud.
lg 1 näeb ette, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.
lg 2 kohaselt, avaldust ei rahuldata, kui: 1) vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või 2) on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. 16 2-16-12885
Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.
lg 2 kohaselt, vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist.
lg 21 kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-113-14 (p 28) asunud seisukohale, et
lg 1 teise lause järgi on vanemal lisaks õigusele ka kohustus lapsega suhelda ning sellest tulenevalt on suhtlemise korraldamine vajalik ka selleks, et lapsest lahus elav vanem osaleks lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel. Seega tuleb lapsega suhtlemist reguleerides pidada silmas ka seda, et ühest küljest õigustatud vanem on samas ka kohustatud suhtlemise korda täitma ja osalema lapse arendamisel. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Kohus menetleb asja
lg 1 järgi eelkõige lapse huvidest, vajadustest ja heaolust lähtuvalt, kuid seejuures arvesse võttes ka vanemate õigusi. Kohus asub seisukohale, et käesoleva asja menetlemisel on kogutud küllaldasel määral asjas tähtsust omavaid tõendeid. Kohus on selgitanud asja lahendamiseks välja kõik vajalikud asjaolud ning kuulanud isiklikult ära lapse vanemad ja lapse. Kohus on välja selgitanud lapsele menetluses määratud esindaja ja kohaliku omavalitsuse seisukoha. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võimalik teha lahend tuginedes tsiviilasja materjalidele. Kohus asub seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse M T vanemad elavad lahus; 2) laps on elanud koos oma ema ja isaga ühise perena alates sünnist xxx kuni 2015 oktoobrini; 3) laps elab alates 2015 oktoobrist koos emaga; 4) lapsel on väga head suhted mõlema vanemaga; 5) laps kohtub isaga vastavalt vanemate kokkuleppele ning Harju Maakohtu 13.09.2016 määrusega esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorrale; 6) lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma teise vanemaga ja vanemate vahel ei ole käesoleval ajal vaidlust isa ja lapse suhtlemise üle; 7) mõlemad vanemad on võimelised lapse eest hoolitsema ja soovivad last kasvatada ja lapse eest hoolitseda; 8) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud nendevahelistes suhetes kogetud tunnetest; 9) lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; 10) lapse vanemad ei saavutanud käesolevas menetluses kokkulepet; 11) laps on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et ta soovib asuda elama isa juurde, kuid ta ei oleks pettunud ka siis, kui peaks jääma elama ema juurde. 17 2-16-12885 Kohus, andes hinnangut kõigile asjas kogutud tõenditele, leiab, et avalduse esitamine on põhjendatud.
lõikes 1 sätestatud õigusnormi kohaldamise eeldused on olemas: vanemad elavad lahus ja mõlemad vanemad on avaldanud, et ei soovi hooldusõigust lapse viibimiskoha määramise õiguse osas edaspidi ühiselt teostada. Kohtumenetluses esitatud väidetest nähtuvalt soovib ema K K lapse suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamist eelkõige lapse isa käitumise tõttu lapse ema vastu ja selle tõttu, et isa on seni tegelenud lastega endale sobival ajal, valdavalt nädalavahetustel ja koolivaheaegadel, kuid mitte kunagi ei ole ta vastutanud laste igapäevase hoolduse, hoolitsuse ega kasvatamise eest. Lapse ema on kogu oma aja ja majandusliku ressurssi suunanud laste kasvatamisele ning tõestanud senise pühendumisega lastega tegelemisel, et on lapsevanemana vastutustundlikum kui laste isa. Lapse isa M T soovib lapse suhtes ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist eelkõige selle tõttu, et laps M T on ise soovinud asuda elama isa juurde ja vanemad ei ole lapse elukoha ja seega ka kooli vahetuses kokkuleppele jõudnud. Kohtu hinnangul on käesolevas menetluses esitatud asjaoludest nähtuvalt põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise õiguse osas. Kuni käesoleva ajani teostasid vanemad viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõigust ühiselt ning eriarvamused olid isa ja lapse suhtlemise korraldamisel. Käesolevas menetluses on mõlemad vanemad väljendanud valmisolekut last kasvatada ja lapsega koos elada ning mõlemal vanemal on olemas kodu, kus on lapsele sobivad elamistingimused. Asjaolu, et ema elab eramajas ja et isa elab üüritud korteris ja maakodus, ei saa olla takistuseks lapse kasvatamisel. Lapse elamistingimusi vanemate kodudes on kinnitanud kohaliku omavalitsuse esindaja ja kohtul puudub alus arvata, et lapsel ei ole oma emaga või isaga koos elades turvaline, arengut soosiv ja rahulik elukeskkond. Menetluses esitatud teabega on tõendatud, et lapsel on ema juures igati sobivad elutingimused ja vastupidist väidet ei ole esitatud. Samuti ei ole vaidlustatud ema sobivust ja vaimset valmisolekut last kasvatada ja lapse hooldusõigust teostada. M T on kohtule avaldanud, et ta elab nädala keskel Xxxs, xxx ja nädalavahetusel Xxxl. Isa teabe kohaselt on lapsel Xxxs korteris oma tuba, samas korteris elab ka isa elukaaslane oma xxx.a pojaga. Xxx Linnavalitsus ei ole isa elukohta aadressile Xxxs, xxx, kodukülastust teinud. Mustvee Vallavalitsuse teabe kohaselt on isal on kaks elukohta, Xxxs xxx korteris ja Xxx külas Mustvee vallas xxx. M T on kohtus ärakuulamisel kinnitanud, et ta elab praegu ema juures eramajas, et isa elab Xxxs xxx tänaval ja Xxxl, kus on maja, ahi ja maaküte. Kohus ei näe vastuolu isa ja lapse väidetes selle kohta, kas koos M Tga elab veel lapsi. M T on väitnud kohtus ärakuulamisel, et isal Xxxs rohkem lapsi ei ole, mis ongi tõene, kuna isaga koos elab isa elukaaslase laps. Mustvee Vallavalitsuse 21.10.2019 teabe kohaselt viibis M T suurema osa 2019 suvest isa juures ja tegi jõukohast tööd. Laps ei ole kohtule avaldanud vastumeelsust töötamise osas. Kuna laps viibis isa juures vanemate kokkuleppel ja ema on nõus last edaspidi rohkem isa juurde lubama, siis on isa poolt lapsele pakutud elamistingimused ka ema poolt heaks kiidetud. Ka 02.10.2019 ärakuulamisel väitis ema, et ta on valmis isaga kokku leppima, et laps saab isaga veeta rohkem aega vaheaegadel ja vabadel päevadel. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et lapsel võimaldatakse teha tööd, kuidagi taunitav. Samuti ei ole väidetav töötamine traktoriga lapse tervist kahjustanud. Kohtule ei ole esitatud põhistatud teavet selle kohta, et M T ei tulnud ja ei tule toime oma lapse hooldamise ja kasvatamisega ning ei suuda tagada lapse ohutust sel ajal, kui laps viibis ja viibib isa juures. Arvestades lapse vanust on põhjendatud eeldada ka lapse järjest suuremat iseseisvumist. Kuna laps on elanud alates sünnist koos emaga ja ema on siiani olnud lapse igapäevaseks hooldajaks, siis lapsel on emaga vaieldamatult lähedane ja usalduslik suhe, kuid see ei tähenda, et isa suhe lapsega oleks vähem tähtis või et isa ei sobiks last igapäevaselt hooldama. Samas on kohtu hinnangul isal põhjendatud edaspidi järele mõelda oma käitumise üle 18 2-16-12885 liikluses ja koos sellega lapsele näidatava eeskuju üle. Kohtule on esitatud väljavõte karistusregistrist, millest nähtub, et M Ti on ajavahemikul 18.03.2019-19.09.2019 neljal korral karistatud rahatrahviga, millest kolm korda Liiklusseaduse (LS) § 227 alusel (lg 2,3 lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest). Kohus eeldab, et isa on seni arvestanud ja arvestab ka edaspidi M T toidumenüü võimaliku erivajadusega ja et lapsele sobiva menüü kavandamisel saab ema jagada isaga oma teadmisi ja kogemusi. Kohus lahendab käesolevat asja alates 2016.a augustist ja kohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal, so 2019.a, enam tähendust sellel, millised olid lapse vanemate suhted ja isa väidetav käitumine enne lahkuminekut 2015.a. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt ei ole isa ja poja suhted vahepealsetel aastatel katkenud ja M T on alates 2016.a. järjekindlalt ärakuulamistel ja vestlustes kohaliku omavalitsus esindajatele ja riigi õigusabi korras määratud esindajale öelnud, et ta soovib elada koos isaga, kuigi laps on rahul ka elamisega ema juures. Seega laps ei karda oma isa ja ei ole tajunud väidetavat vaimset vägivalda (ähvardamist, süüdistamist, ignoreerimist, alandamist, alavääristamist, majanduslikku vägivalda) sarnaselt oma emaga. K K teabe kohaselt maksab isa lapsele elatist miinimumsummas, seega osaleb isa lapse ülalpidamises
Menetluses ei ole seatud kahtluse alla lapse ema majanduslikku võimekust lapse kasvatamiseks ja kvaliteetsete elutingimuste võimaldamiseks. M T on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et ta on ettevõtja põllumajandusalal ja saab oma sissetuleku sealt. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas menetluses põhjendatud hakata kindlaks tegema
sätestatud lapse ülalpidamise ulatusega ja isa majandusliku seisundiga seonduvat, kuna kohus lahendab nõuet lapse vanemate vanemaõiguste määramiseks, mille keskseks küsimuseks on otsustamine lapse isa juurde elama asumise võimalikkuse üle. Ka
lg 3 võimaldab määrata kindlaks iga osavõlgniku kohustuse suuruse võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega ei tähendaks olukord, mil vanematel on erinev sissetulek või majanduslik valmisolek automaatselt suurema sissetulekuga vanema eelistamist vanemaõiguste määramisel. Menetluses ei ole esitatud väidet, et isa ei suuda lapsele piisavalt ülalpidamist anda või et laps oleks isa juures viibides eluks esmavajalikust ilma jäetud. Kohus nõustub lapse emaga selles, et emal on lapsega tugev hingeline, emotsionaalne ja vaimne side. Samas ei tähenda võimalik teise vanema juurde elama asumine selle sideme lõhkumist, kuna lapse ja vanema lähedus püsib ka siis, kui vahetult iga hetk koos ei olda ning mida näitab M T hea suhe oma isaga. Kohus ei kahtle selles, et lapsel on lähedane suhe ka oma venna ja õega, kellega ta on koos kasvanud, kuid ei nõustu sellega, et laste erinev elukorraldus kahjustaks psüühiliselt kõiki lapsi. Isale on määratud suhtlemiskord oma teise pojaga, samuti saavad vanemad suhtlemiskorras täiendavalt kokku leppida. Menetluses esitatud teabe kohaselt on M T õde täisealine ja seega on tal õigus iga hetk ise otsustada oma elukorralduse üle ja ei ole põhjendatud eeldada, et ta jääb edaspidi pikkadeks aastateks elama ühises peres oma ema ja vendadega. Samuti ei ole asjakohased ema väited isa halva läbisaamise kohta oma täisealise tütrega, kuna see puudutab ainult isa ja tütart ja omavahelisi suhteid saavad parandada ainult nemad ise. Menetluses esitatud teabe kohaselt viibib M T käesoleval ajal sageli isa juures, sh suure osa suvest, samuti on temaealisel noormehel ka muud omad tegemised ja huvid, mistõttu ei saa ta paratamatult kogu aeg oma ema ja vennaga koos olla. Kohtu hinnangul on võimalik, et M Tl on vastava kogemuse puudumisel kahetised tunded isa juurde elama asumisega, mistõttu on lapsel raskendatud objektiivse hinnangu andmine viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmisele. Samas on laps õigesti aru saanud, et hooldusõiguse viibimiskoha määramise õiguse osas isale üle andmisel on isal kavas korraldada lapsele elukoht isa juures ja selle tõttu tuleb vahetada ka kooli ning laps on sellega nõustunud. Samuti ei ole isa juures elamise kogemuse tekkimine muul viisil 19 2-16-12885 võimalik kui vahetult ning elukeskkonna ja kooli vahetusest tingitud psüholoogiliste probleemide ilmnemist ei ole tõsikindlalt võimalik ette näha. Kohus nõustub ka sellega, et vanemate lahkuminek on olnud lapse jaoks psühholoogiliselt kurnav ja koormav, mistõttu on seda enam vanemad kohustatud tegema koostööd ja säästma lapsi vanemate vahelistes lahkhelides osalemisest. Kohus leiab, et asjaolu, et lapsel on kujunenud soov asuda elama isa juurde, ei tähenda seda, et laps vajab tingimata psühholoogi abi või seda, et lapsel oma mõtted üldse puuduvad ja et ta räägib ainult seda, mida isa tema arvates kuulda soovib. Lastele erineva väärtusega asjade ostmine ei ole kohtu hinnangul piisav selleks, et kallutada last soovima muuta oma elukorraldust nii põhjalikult. Laps on Mustvee Vallavalitsuse esindajale öelnud, et elukoha- ja kooli vahetus, suhtlemine lähedastega, trennikaaslased ja sõbrad ei ole takistuseks elukoha vahetusega seonduvalt ja linnas olevatest sõpradest ta puudust ei tunneks, millest nähtub, et lapsel on selge teadmine sellest, milline elukorraldus kaasneb isa juurde elama asumisega. Isa elukoht on Eestis ja tänapäevase sidetehnika korral on võimalik säilitada aktiivne suhtlemine oma lähedastega ja sõpradega, samuti ei ole siiani olnud isa ja laste suhtlemisel takistuseks riigisisene vahemaa. Kohtu hinnangul on praegu M T tegelik tahe asuda elama oma isa juurde ja selle teostamiseks on M T nõus sellega, et tema vanemate ühine hooldusõigus viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetatakse ja antakse üle isale. M T on korduvalt ära kuulatud ja kohtus viimati 1,5 kuud enne lapse xxx.a saamist. Kohtule ei ole teatatud, et M T oleks käesolevaks ajaks oma seisukohta muutnud. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse (KOVVS) § 5 lg 1 kohaselt on hääletamisõigus muuhulgas Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks. Arvestades, et isikut usaldatakse valimistel hääletama 16.a, siis on põhjendatud arvestada ka 14.a isiku seisukohta selles, kumma vanemaga ta tekkinud valikut võimaldavas olukorras koos elada tahab. Kohus ei määra lapse elukohta konkreetse vanema juurde, vaid annab ühele vanemale üle
alusel hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas või
Mõlemad vanemad on esitanud avalduse vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et arvestades lapse vanust ja kohtuniku vahetut, ärakuulamisel tekkinud veendumust, on laps pädev otsustama selle üle, kas ta soovib asuda elama isa juurde ja kuna vanemad ei ole jõudnud selles osas üksmeelele, siis on põhjendatud vanemate ühine hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetada. Menetluses esitatud seisukohtadest nähtub, et vanemate vahel on omavahelised, käesoleval ajal kiiresti lepitamatud vastuolud, mis raskendavad neil ühise hooldusõiguse teostamist. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt ja anda hooldusõigus lapse viibimiskoha määramise õiguse osas lapse isale, sealjuures lapse viibimiskoha määramise õigus on lapse isal Eesti piires. Kuna kohus rahuldab M T avalduse, jätab kohus rahuldamata K K avalduse ühise hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas temale üle andmiseks ja isale lapsega suhtlemiskorra määramiseks. K K on taotlenud piirata M T poolt lapse elukoha ja kooli valiku Xxx linnaga, kuid arvestades, et isal on maakodu ka xxx vallas xxx, siis ei ole viibimiskoha määramise õiguse osas valiku piiramine Xxx linnaga põhjendatud. Harju Maakohus on 05.02.2019 määrusega määranud M Tle suhtlemiskorra tema teise pojaga ja täpsustanud vanemate õigusi lapsega reisimisel. Kohus peab põhjendatuks määrata vanemate õigused lapsega reisimisel ka M T suhtes sarnaselt teise lapsega. Kohus reguleerib täiendavalt, et vanematel on õigus M Tga reisida puhkuse veetmiseks välisriiki kuni kaheks nädalaks, teavitades sellest ette teist vanemat vähemalt kaks nädalat. Kui vanema poolt kavandatav reis nõuab teise vanema kirjalikku nõusolekut, on vanemal kohustus see teisele vanemale anda. 20 2-16-12885 Vanemate vahel ei ole vaidlust selles, et kui laps asub isa juurde elama, tuleb lapsel hakata õppima uues koolis. Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei ole leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks lõpetama ühise hooldusõiguse lapse suhtes haridusküsimustes. Kohtus ärakuulamisel avaldas M T, et ta on lapsega arutanud kooli vahetust kahe Xxx kooli osas ja et ta on nõus sellega, et laps lõpetab õppeaasta praguses koolis ja asub uude kooli õppima järgmisest õppeaastast. Menetluses esitatud asjaoludest ei tulene, et vanemad oleksid omavahel arutanud seda, millises koolis laps Xxxs õppima hakkaks, seega ei ole vanematel selles küsimuses saanud olla ka erimeelsusi. 08.11.2019 menetlusdokumendis taotleb K K määrata isa avalduse rahuldamise korral lapse kooli muutuseks aeg pärast lapse xx lõpetamist, seega ei ole vanemate vahel vaidlust ka kooli vahetuse aja osas. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata M T avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse haridusküsimustes. Kohtu hinnangul on tõendatud, et lapsel on lähedane suhe mõlema vanemaga ja et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema.
lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
lg 2 kohaselt, hooldusõigusega vanemal, kelle juures laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel alaliselt elab, on õigus otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju ainuisikuliselt. Igapäevaelu asjade otsustamisena tuleb üldjuhul mõista sellise tavaotsustuse tegemist, mis esineb sageli ja mis lapse arengut püsivalt ei mõjuta.
lg 3 kohaselt, kui laps viibib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel teise vanema juures, otsustab lapse tavahooldamise asju see vanem.
lg 1, 2, 3 alusel on kindlustatud mõlemal vanemal hooldusõiguse teostamise võimalus vastavalt sellele, kumma vanemaga koos laps suhtlemiskorra järgi viibib. Kohus jätab rahuldamata K K avalduse lapse M T vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise õiguse osas täielikult K Kle üle andmiseks ning M Tle tema lapsega M Tga suhtlemiskorra määramiseks. Kohus rahuldab osaliselt M T avalduse lapse M T vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Kohus rahuldab avalduse hooldusõiguse lapse M T viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires täielikult M Tle üle andmiseks ja jätab rahuldamata avalduse hooldusõiguse lapse M T haridusasutuse määramise õiguse osas täielikult M Tle üle andmiseks. Kohus lähtub menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt lapse vanemate poolt avaldatud seisukohtadest. Kohus usub, et M T vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapse suhtes hooldusõiguse teostamine ja lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapse elukorraldust puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Kohus on käesoleva asja lahendamisel arvestanud mõlema vanema seisukohti osaliselt. Kohus on seisukohal, et lapse vanematel tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. Kohus leiab, et on igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Lapse vanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Seega on olukorras, kus laps edaspidi ei soovi pärast xxx.klassi lõpetamist isa juurde elama asuda või kui laps soovib pärast seda siiski taas elukohta vahetada, vanematel võimalik selles kokku leppida. Kohtu hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad oma lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud 21 2-16-12885 menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapsevanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid kohus leiab, et oma otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb vanematel saavutada üksmeel ja eelistada lapse huve. K K avaldus temale M Tga suhtlemiskorra määramiseks 08.11.2019 menetlusdokumendis on K K esitanud alternatiivse avalduse määrata temale suhtlemiskord M Tga juhul, kui kohus rahuldab M T avalduse. K K põhistab taotlust sellega, et enne esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra kehtimist takistas isa Mil emaga suhtlemist, tegutses laste viibimiskoha määramisel omavoliliselt ja pahatahtlikult ema suhtes, jättis pidevalt tähelepanuta noorema venna, tekitades sellise käitumisega lastele suurt segadust ja vaimset kahju. Arvestades asjaolu, et suhtluskord toimib vaid tänu jõustunud kohtumäärusele, siis juhul kui kohus peaks rahuldama lapse isa avalduse, on ema hinnangul oluline ja äärmiselt vajalik samaaegselt kehtestada suhtluskord ema ja M T vahelise suhtluse tagamiseks. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt, kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et on põhendatud keelduda menetlusse võtmast K K avaldust temale M Tga suhtlemiskorra määramiseks.
tuleneb, et vanemate lahuselu korral on eelkõige vanematel kohustus suhtlemiskorras kokku leppida ja alles siis, kui vanemad kokkuleppele ei jõua, on põhjendatud vanemal kohtusse pöörduda. Käesoleval ajal ei ole K K veel lahus elavaks lapsevanemaks, samuti ei ole laps veel isa juurde elama asunud ja vanemad ei ole veel omavahel arutanud suhtlemiskorda, mis hakkaks toimima pärast sündmust, mis saabub alles pärast lapse xxx.klassi lõpetamist. Lähtudes eeltoodust on avaldus emale suhtlemiskorra määramiseks esitatud ennatlikult. Kuni käesoleva määruse jõustumiseni kehtib esialgse õiguskaitse korras määratud suhtlemiskord. Lähtudes eeltoodust keeldub kohus menetlusse võtmast K K avaldust temale M Tga suhtlemiskorra määramiseks, kuna K K õiguste rikkumine ei ole taotluses välja toodud asjaoludele tuginedes käesoleval ajal üldse võimalik. K K on tasunud avalduselt riigilõivu 10 eurot. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 2 tagastab kohus riigilõivu 10 eurot avaldaja pangakontole. Kohus selgitab, et TsMS § 477 lg 1, lg 6 ja § 430 lg 1 kohaselt võivad vanemad menetluse kuni lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 sätestatust ja jätab lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 22
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.