1-17-9693/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. aprill 2020 1-17-9693 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Ilgar Guliyevi (isikukood 36510100356) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus Ilgar Guliyev Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg RESOLUTSIOON Jätta Ilgar Guliyevi määruskaebus Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Ilgar Guliyev tunnistati süüdi Harju Maakohtu
7. jaanuari 2018.a kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi. Talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. Vangistuse ärakandmist arvestati alates I. Guliyevi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates
8. maist
9. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb
10. mail
12. Vangla ja prokuratuur ei toeta I. Guliyevi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
13. Tartu Maakohtu
14. märtsi
15. a määrusega jäeti I. Guliyev karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
16. Kohus pidas positiivseks I. Guliyevi poolt vangistuses mitmete sotsiaalprogrammide läbimise, kus ta osales aktiivselt ja motiveeritult. Positiivne on ka kindla elu- ja töökoha olemasolu ning perekonna toetus. Samas olid elu- ja töökoht I. Guliyevil ka enne, ent need ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemisest.
17. I. Guliyevi vabastamise vastu rääkivad asjaolud on kaalukamad. Nendeks on I. Guliyevi käitumine vangistuse jooksul ning süüdimõistetu isik. Kohus tõi välja ka I. Guliyevi kuriteo asjaolud. Nimelt kannab süüdimõistetu karistust narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ka tema käitumist vangistuses ei saa pidada korralikuks. I. Guliyevil on kolm kehtivad distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. Ise on ta tööst keeldumist põhjendanud tervisliku seisundiga, ent vangla iseloomustuse kohaselt ta tööst keeldumiseks vabastust saanud ei ole. Kohtuistungil viitas I. Guliyev siiski, et tal oleks võimalik töötada, sest teatud laadi töötamist tema tervislik seisund siiski võimaldab.
18. Vanglas kehtivate reeglite korduv rikkumine näitab siiski, et vangistus ei ole süüdimõistetut veel piisavalt mõjutanud. Isik, kes ei suuda kehtivat korda järgida ning on valiv talle pakutavate taasühiskonnastavate tegevuste osas, ei ole ilmselt valmis ka vabanedes kriminaalhooldusega kaasnevaid norme nõuetekohaselt täitma. I. Guliyev ei ole endale teadvustanud, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal. Tema selgitused rikkumiste koha viitavad ennastõigustavale suhtumisele ning eksimuste mittetunnistamine ja püüd end välja vabandada näitab soovimatust oma käitumise eest vastutust võtta. Seetõttu ei ole alust arvata, et karistus on eesmärgi täitnud ning kinnipeetav on karistusest asjakohased järeldused teinud.
19. Kokkuvõtlikult puudus kohtul alus arvata, et süüdimõistetu käituks edaspidi õiguskuulekalt. Seega ei ole sisuline eeldus I. Guliyevi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. MÄÄRUSKAEBUS
20. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega I. Guliyev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
21. Praegusel ajal on I. Guliyevil üks kehtiv karistus. Vangistuse ajal on ta aktiivselt osa võtnud rehabiliteerivatest programmidest „Eluviisitreening“, „12 sammu“, osalenud tagasilanguse ja AN tugigrupis ja õppinud eesti keelt A1 tasemel. Vabanemise korral on I. Guliyevil eluja töökoht. Organisatsioon Convictus on lubanud I. Guliyevile tugiisiku, kes aitaks tal vabaduses adapteeruda. I. Guliyevi vabanemisfondis on 1600 eurot, millest piisab esmaseks toimetulekuks. Kõik kohtunõuded on tasutud. I. Guliyev lubab täita kõiki talle pandavaid kohtunõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatud, ja jätab need selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
23. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
24. aprilli
25. aasta määrus asjas nr 3-11-12-17, p 16). 2