Obsah (5)

§ 353§ 667§ 358§ 360§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-15568 Tsiviilasi Mari

) § 142 lg-le 2 ning § 149 lg-le

1. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud

§ 353lg-t 1.

Kui kohus sai teate hageja surmast, oleks ta pidanud menetluse viivitamatult peatama. Maakohus ei teinud seda.

§ 353

lg-st 2 tuleneb, et menetluse peatamine ei ole kohustuslik juhul, kui surnud poolel on olemas esindaja ja esindaja ei esita taotlust menetluse peatamiseks. Hagejal ei olnud menetluses esindajat. 2 Menetluse peatumine toimub automaatselt poole surmaga. Seega piisab menetluse peatumiseks teatest hageja surmast.

1. jaanuari 2020 seisuga oli menetlus peatatud. Kaja käiguta jätmise määrus oli tehtud menetluse peatumise ajal. Maakohtul ei olnud õigust nõuda kautsjoni tasumist ega keelduda kaja menetlusse võtmisest põhjusel, et kautsjon ei ole tasutud. Menetluse peatamata jätmisega tekkis olukord, kus kostja sai üheaegselt hagejaks (kostja on hageja pärija). RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada ja kostja kaja saata uueks lahendamiseks maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse.

1. Praegusel juhul on maakohus rahuldanud hagi tagaseljaotsusega. Kostja on esitanud kaja, mille maakohus on jätnud käiguta ning määranud kostjale tähtaja kautsjoni tasumiseks. Vaidlustatud määrusega on maakohus keeldunud kaja menetlusse võtmisest kautsjoni tasumata jätmise tõttu.
2. Füüsilisest isikust poole surma või või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik (

§ 353lg 1 esimene lause).

Poole surma või lõppemise korral kohaldatakse vaidluses, mis võimaldab õigusjärglust, menetluse peatumise tagajärgi alates poole surma või lõppemise ajast vahetult seaduse alusel. Menetlus peatub isegi juhul, kui kohus ja teised menetlusosalised poole surmast või lõppemisest ei tea (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 353 komm 3.1.4). Menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja (

§ 353lg 2).

Notari

1. jaanuari 2020 teatisest (dtl 63) nähtub, et hageja suri
2. jaanuaril
3. Hagejal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. Seega on

§ 353lg 1 alusel menetlus peatunud alates 2.

jaanuarist

2. Menetluse peatumise tagajärjed on sätestatud

§-s 358. Menetluse peatumise või peatamise korral katkeb kõigi menetlustähtaegade kulgemine ja peatumise või peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti (

§ 358lg 1).

Menetluse peatumise või peatamise aja kestel tehtud menetlustoimingud on tühised. See ei takista hagi tagamist ega eeltõendamismenetluse läbiviimist tõendite tagamiseks (

§ 358lg 2).

Pärast menetluse peatumist on tehtud järgmised menetlustoimingud: kostja esitas kaja, maakohus jättis kaja käiguta ja määras tähtaja kautsjoni tasumiseks, maakohus keeldus kaja menetlusse võtmisest, kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule. 10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

§ 358

lg-t 2 tõlgendada selliselt, et absoluutselt kõigil kohtu ja menetlusosaliste toimingutel puudub menetluse peatumise aja kestel igasugune õiguslik tähendus. Menetlus võib ühest poolest tulenevatel asjaoludel ja seaduse alusel peatuda nii, et kohtul ja vastaspoolel ei ole kuidagi võimalik menetluse peatumisest teada saada. Kui sellisel juhul lõpuks selgub, et menetlus oli peatunud, võib vahepeal olla tehtud kümneid menetlustoiminguid, mille kõigi kordamine ei pruugi olla vajalik ega põhjendatud (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 358 komm 3.3.1). Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluse peatumisele vaatamata ei ole kaja esitamine ja selle käiguta jätmine tühised menetlustoimingud. Praegusel juhul ei ole nende menetlustoimingute kordamine vajalik ega põhjendatud. Seega tuleb asuda seisukohal, et tegemist on kehtivate menetlustoimingutega. Eelnev ei tähenda aga seda, et käiguta jätmise määruses määratud 14-päevane kautsjoni tasumise tähtaeg hakkas kulgema selle määruse kättesaamisest.

§ 358

3 lg-st 1 tulenevalt algab selle tähtaja kulgemine alles menetluse peatumise lõppemisel. Seetõttu ning arvestades

§ 358lg-s 2 sätestatut ei saanud maakohus kaja menetlusse võtmisest keelduda.

11. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuse esitamine kaja menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale ning kaebuse edasine menetlemine (sh antud määrus) ei ole tühised menetlustoimingud. Kostjal ei olnud muud võimalust oma õiguste kaitseks, kui maakohtu määruse vaidlustamine. Selliselt võimaldab ka nt

§ 360

lg 2 vaidlustada menetluse peatamist, mis eeldab omakorda määruskaebuse esitamist ja selle menetlemist.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Menetluse peatumine on välistatud juhul, kui surnud või lõppenud poole üldõigusjärglane oli menetluses tema vastaspool. Sellisel juhul langevad hagimenetluse pooled pärast ühe poole surma kokku, hagejal puudub § 3 lg 1 järgi nõutav õiguskaitsevajadus ning kohus peaks jätma hagi § 423 lg 2 alusel läbi vaatamata. (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt. Tallinn
2. § 353 komm 3.1.1). Praegusel ajal ei ole selge, kas tegemist on hagimenetluse poolte kokkulangevusega. Notari
3. jaanuari 2020 teatisest (dtl 63) nähtuvalt on pärandaja (hageja) tütar K.L. esitanud avalduse pärimismenetluse algatamiseks. K.L. andmete kohaselt kuulub kostja kui pärandaja esimese järjekorra seadusjärgne pärija hageja vara pärima õigustatud isikute hulka. Eelnevast tuleneb, et hagejal on eelduslikult vähemalt kaks pärijat (K.L. ja kostja). Asja materjalidest ei selgu, kas lisaks K.L. ja kostjale on hagejal veel pärijaid (pärimistunnistus tõestatakse
4. aprillil 2020). Pärast pärimistunnistuse tõestamist tuleb maakohtul poolte kokkulangevust analüüsida.
5. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse, millega maakohus keeldus kostja kaja menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus saadab kostja kaja uueks lahendamiseks maakohtule. Ringkonnakohus juhib kohtu ja kostja tähelepanu asjaolule, et menetlus on peatunud, kuni seda jätkab üldõigusjärglane (

§ 353lg 1).

Maakohtu

1. jaanuari 2020 kaja käiguta jätmise määruses määratud 14-päevane tähtaeg kautsjoni tasumiseks hakkab kulgema alles siis, kui menetluse peatumine on lõppenud. Maakohtul tuleb pöörata tähelepanu ka poolte kokkulangevusele.
2. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 150

lg 1 p-le 5 on kostjal õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada vastav avaldus (

§ 150lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson 4