← Eesti

2-19-135057/12

Obsah (6)§ 637§ 150§ 238§ 639§ 168§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-135057 Määruse tegemise aeg ja koht 20.04.2020, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu ja Mati Maksing Tsiviilasi ERGO

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

  1. Hageja tõi hagis esile, et liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus liikluskahju põhjustanud sõidukil kehtiv liikluskindlustuse leping (kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist) ja sõiduki vastutava kasutajana on registrisse kantud kostja. Maakohtu menetluses puudus nimetatud asjaolude üle vaidlus. Vaidlust ei olnud ka kahju suuruse üle ega selle üle, et hageja on kahju hüvitanud. Pooled vaidlesid maakohtus üksnes selle üle, kas hageja saab esitada nõude kostja vastu või peab esitama sõidukit juhtinud isiku vastu.
  2. Kostja leiab apellatsioonkaebuses jätkuvalt, et kuivõrd liiklusõnnetuse põhjustas QQ, ei vastuta kostja tekkinud kahju eest ja nõue oleks tulnud esitada sõidukijuhi, mitte aga kostja kui vastutava kasutaja vastu. Kostja hinnangul kuulub kohaldamisele LKindlS § 53 lg 1, mille järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt (p 2) või juhtis sõidukit joobeseisundis (p 4).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus materiaalõigust ebaõigesti. LKindlS § 55 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes LKindlS alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. LKindlS § 7 kohaselt on kindlustuskohustus liiklusregistris märgitud vastutaval kasutajal ja selle puudumisel sõiduki omanikul. Seega asus maakohus õigele seisukohale, et LKindlS § 55 kui erinormi alusel kindlustuskohustuse täitmise eest vastutava isiku vastu nõude esitamisel ei oma tähendust, kes rikkus LKindlS § 3 lg-s 2 sätestatud sõiduki liikluses osalemise keeldu. Oluline on, et seda keeldu rikuti 12 kuu jooksul viimase kindlustuslepingu lõppemisest ja põhjustati kindlustusjuhtum – nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Samuti ei ole vaidlust asjaolus, et kostja on kindlustuskohustuse täitmise eest vastutav isik LKindlS § 55 ja § 7 lg 2 mõistes, s.o vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumise ajal liiklusregistris märgitud sõiduki vastutav kasutaja. Eeltoodud normidest ei tulene, et nõude rahuldamiseks LKindlS § 55 alusel pidi sõidukiga liikluses osalema sõiduki omanik või vastutav kasutaja. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus valida, kelle vastu ja millise normi alusel ta tagasinõude esitab. Seega olid LKindlS §-s 55 sätestatud tagasinõude eeldused täidetud ja maakohus rahuldas õigesti hagi. Kostja väited ei anna alust teha teistsugust lahendit.
  4. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses tõendite taotlusega märgib kolleegium, et maakohus jättis põhjendatult kostja tõendite kogumise taotlused rahuldamata. Asjaolud, kas liiklusõnnetuse ajal oli sõiduki roolis QQ ja kas ta oli alkoholijoobes või mitte, ei oma nõude LKindlS § 55 alusel lahendamisel tähtsust. Seejuures selgitas maakohus 17.02.2019 kostja taotluste lahendamise määruses õigesti, et juhul kui kostja 4

(5)leiab, et QQ on tekitanud kahju kostjale või rikkunud kostjaga sõlmitud lepingut, siis on kostjal võimalik kaaluda eraldiseisvas menetluses QQ vastu kahjunõude esitamist.
  1. Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, sest perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte.
  2. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus käesolevale määrusele.
  3. Määruse tegemise aja seisuga ei ole kohtule laekunud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ja kohtute infosüsteemist ei nähtu riigilõivu laekumist. Ringkonnakohus ei palu menetlusökonoomia kaalutlustel kostjal riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust enne kaebuse menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks kostjal õigus

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi.

23. Kostja esitas ringkonnakohtule 16.04.2020 uued tõendid: kostja esindaja 26.03.2020 selgitustaotlus Rahandusministeeriumile ja Rahandusministeeriumi 15.04.2020 vastus sellele. Kostja palus esitatud tõendid vastu võtta. Ringkonnakohus leiab, et tõendite vastuvõtmisest tuleb

§ 238lg 1 järgi keelduda, sest tegemist ei ole asjakohaste tõenditega.

Esitatud kirjavahetuses on Rahandusministeerium kostja palvel andnud arvamuse LKindlS § 55 ja § 53 kohaldamise kohta. Kuna seadust kohaldab kohus, siis Rahandusministeeriumi arvamus ei ole asjakohane ja puudub aluse selle tsiviilasja juurde võtmiseks. Tõendeid kostjale ei tagastata, sest need on esitatud elektrooniliselt. 24.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega edastatud seda hagejale vastamiseks, mistõttu ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 25. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

26.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.