2-20-3570 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere,
- märts 2020 Tsiviilasja number 2-20-3570 Tsiviilasi R U hagiavaldus E U vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja E U hagiavaldus J U vastu elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R U (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Tiina Mölder (e-post: tiina@juristaitab.ee); Kostjad: 1) Laps: E U (isikukood xxxx), seaduslik esindaja: R U, lepinguline esindaja: Tiina Mölder (e-post: tiina@juristaitab.ee); 2) Lapse ema: J U (isikukood xxxx, elukoht: Elukoht: xxxx). Resolutsioon
- Lugeda käesolevas vaidluses hagejaks R U ja kostjaks E U.
- Keelduda R U hagiavalduse E U vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja E U hagiavalduse J U vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.
- Saata kohtumäärus hagejale teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
- märtsil 2020 saabus Viru Maakohtusse R U hagiavaldus E U vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja E U hagiavaldus J U vastu elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on 29.11.2017 1
(3)2-20-3570 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-12345 R U`ult välja mõistetud elatis E U ja E U kasuks. Seejuures on E U kasuks mõistetud välja elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluse ja kohtuotsuse tegemise ajal elas E U koos emaga, J Uuga ning oli ema ülalpidamisel. Arvates kohtuotsuse tegemisest on selle aluseks olnud asjaolud muutunud. E U elab alates 01.12.2019 R U juures ja on tema täielikul ülalpidamisel. Hageja palub lõpetada 29.11.2017 tsiviilasjas 2-27-12345 R U´lt E Uu kasuks välja mõistetud elatise tasumise kohustus alates hagiavalduse esitamisest ja välja mõista J Uult elatis E U ülalpidamiseks alates hagi esitamisest Vabariigi Valitsuse kehtestatud pooles kuupalga alammääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus.
- Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse kahe erineva nõudega. TsMS § 370 lg 1 kohaselt võib hageja ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik esitatud nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Sama kehtib ka erinevatel asjaoludel põhinevate nõuete kohta. Käesoleval juhul on esimese nõude esitaja hageja ja kostjaks kostja 1, teise nõude puhul on esitaja kostja 1 ja kostjaks kostja
- Tegemist ei ole ühe hageja poolt sama kostja vastu suunatud mitme erineva nõudega. Seega käsitleb kohus käesoleva tsiviilasja nõudena üksnes R U’u hagiavaldust E U’u vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes.
- Hagejalt on kostja 1 kasuks Viru Maakohtu 29.11.2017 otsusega nr 2-17-12345 välja mõistetud elatis. Hageja väidab, et annab lapsele ülalpidamist vahetult alates 01.12.2019, mistõttu taotleb ta seoses lapse vahetu ülalpidamisega elatise väljamõistmise lõpetamist.
- Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 lg 1 p 3 kohaselt lõpeb võlasuhe kokkulangemisega ja sama lõike p 8 järgi füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale. Kuna elatist saama õigustatud isikuks on alaealine laps, mitte lapsevanem, siis pole käesoleval juhul seoses lapse hageja juurde elama asumisega tegemist võlasuhte kokkulangemisega ning samuti pole tegemist VÕS § 186 lg 1 p 3 alusel võlasuhte lõppemisega, kuna elatise maksmise kohustus ei ole seotud isiklikult mitte lapse emaga, vaid elatist on isiklikult õigustatud saama alaealine laps ise. Seega asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole hageja ülalpidamiskohustus (võlasuhe) kostja ees lõppenud ja see on endiselt kehtiv.
- PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Antud sätte mõttes on esmajärjekorras lapse ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem. PKS § 100 lg 2 järgselt täidab alaealise lapse vanem ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on lahendis 3-2-1-177-16 selgitanud, et olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui 2
(3)2-20-3570 kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Kohus selgitab hagejale, et tulenevalt Viru Maakohtu 29.11.2017 otsusest 2-17-12345 ja PKS §-st 96 on hagejal oma lapse ülalpidamiskohustus, mille võib hageja täita vabatahtlikult ja muul viisil, kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Seega olukorras, kus laps elab hageja juures, täidab hageja lapse suhtes ülalpidamiskohustust vabatahtlikult lapse vahetu ülalpidamisega. Juhul, kui Viru Maakohtu otsuse nr 2-17-12345 alusel on alustatud täitemenetlus elatise sissenõudmiseks, võib hageja taotleda täitemenetluses sundtäitmise lõpetamist seoses ülalpidamiskohustuse vabatahtlikult täitmisega.
- Tulenevalt TsMS § 371 lg 2 p 2 keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna käesoleval juhul ei ole elatise maksmise lõpetamise nõude puhul tegemist hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitsmisega ning hagiga ei ole võimalik ka taotletavat eesmärki saavutada, siis kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest.
- Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse TsMS § 372 lg 6 alusel, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et juhul kui kostja 2 rikub kostja 1 suhtes ülalpidamiskohustust, siis on kostjal 1 õigus esitada kohtule iseseisva hagiavalduse kostja 2 vastu elatise nõudes, mille kohus lahendab eraldi menetluses.
- Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 463 lg 1, § 465, § 660 lg 1, § 661 lg 1, lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik Viru Maakohtu kohtunik Ifret Mamedguseinovi 16.04.2020 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
- Keelduda R U hagiavalduse E U vastu elatise maksmise lõpetamise nõudes ja E U hagiavalduse J U vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmisest.
- Saata kohtumäärus määruskaebuse esitajatele teadmiseks. 13.03.2020 kohtumäärus 2-20-3570 jõustus
- mail 2020 maakohtu 16.04.2020 kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 3
(3)